Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on keelekümbluse kogemus eestikeelsele õppele üleminekul äärmiselt oluline. „Keelekümbluse metoodika on ennast kahekümne aastaga väga selgelt tõestanud. Seda toetab ka eelmisel nädalal ilmunud Riigikontrolli audit, kust tuli üheselt välja, et keelekümblusõpe on olnud ainus viis, mis on andnud hea eesti keele oskuse keelekümbluses õppinud eesti keelest erineva kodukeelega põhikooli lõpetajatele,“ sõnas minister.
Eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazov rõhutas samuti keelekümblusvõrgustiku olulisust ülemineku protsessis. "On selge, et keelt ja ainet on võimalik õppida samaaegselt ning meil on pikaajalised kogemused, mida tuleb laiemalt levitada. Keelekümblusmetoodikas kasutatav emakeele tugi on teise keele omandamisel väga oluline. Hea koostöö ja ühised jõupingutused aitavad meil edukalt eestikeelsele õppele üle minna.“
14. ja 15. juunil toimunud suveseminaril osalesid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertidele ning keelekümblusvõrgustikku kuuluvate haridusasutuste juhtidele ka Haridus- ja Noorteameti, Eesti Keele kui Teise Keele õpetajate Liidu, kohalike omavalitsuste ning Keelekümbluse Lastevanemate Liidu esindajad. Suveseminarist osavõtjad tutvusid keelekümbluse ja keelevaldkonna viimaste uudistega, osalesid aruteludel ning jagasid üksteisega praktilisi kogemusi. Arutelude käigus toodi muuhulgas välja peamised küsimused ja ettepanekud, mis aitavad eestikeelsele õppele ülemineku protsessi paremini mõtestada ja planeerida.
Suveseminarid koolijuhtidele ja õpetajatele on keelekümblusprogrammi arendustegevusena toimunud ligi 20 aastat. Keelekümblusvõrgustiku suveseminari korraldajaks on Haridus- ja Teadusministeerium.
- Lõimitud aine- ja keeleõppe ning keelekümbluse teemaline Facebooki grupp: facebook.com/groups/lakope.keelekumblus
- Keelekümbluskoolide juhtide suveseminari esitlused (PDF)
- Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase kõne
- Loe lisaks: Eestikeelsele õppele ülemineku I aasta Tartu Annelinna Gümnaasiumis, Hiie Asser
