Vabariigi President kuulutas 30.12.2024 välja uue alusharidusseaduse.
Alusharidusseadus loob tervikliku alusharidussüsteemi, mis lähtub laste ja perede vajadustest ning võimaldab kõigile lastele, kelle vanemad soovivad pärast vanemapuhkust tööle minna, kvaliteetse alushariduse omandamise toetamist lastehoius ja lasteaias.
Loe täpsemalt 09.01.2025 Riigi Teatajas ilmunud terviktekstist.
Infotund
Uues seaduses sätestatud muudatuste selgitamiseks ja küsimustele vastamiseks toimus 20. märtsil virtuaalne infotund.
Kava
- Uuest seadusest rääkis alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets (videost leiatav minutitel 00.00-20.25)
- Kaasava hariduse vaadet avas kaasava hariduse valdkonna nõunik Piret Liba (20.26 - 44.58)
- Küsimused ja vastused (45.00-58.19)
Infopäeva KKK on leitav SIIN.
Korduma kippuvad küsimused lastehoidude ülemineku teemal
1. Mis erinevus on Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ja Sotsiaalministeeriumi (SOM) vastutusalal tegutsevatel lastehoidudel?
HTM-i haldusalal tegutsev lastehoid on õppeasutus, mis alushariduse riikliku õppekava alusel toetab laste üldoskuste arengut. SOM-i haldusalale jääb lastehoid, kes pakub hoiuteenust suure hooldus- ja vajadusega lapsele.
2. Mida ma teenuseosutajana tegema pean?
Teenuseosutajal tuleb valida, millise teenuse pakkumisega jätkata - kas sotsiaalhoolekande seaduse alusel suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse või alusharidusseaduse alusel lapsehoiu teenuse pakkumisega. On võimalik osutada ka mõlemat teenust. Valiku saab teha majandustegevuse registris (MTR-is), kus märgid ära ühe või mõlemad valitud teenused.
3. Kus ja kuidas saan oma valikust teada anda?
Valiku esitamiseks tuleb minna majandustegevuse registrisse ja võtta täiendamiseks lahti oma tegevusluba. Seal märkida ära, kas edaspidi soovite osutada suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust (SoM haldusala, rakendub SHS), lapsehoiuteenust haridusasutusena (HTM haldusala, rakendub alusharidusseadus) või mõlemat teenust. Seejärel tuleb saata tegevusluba menetlemisse. Sellega on kõik vajalikud tegevused oma valiku kinnitamiseks tehtud.
4. Kui kaua mul on aega valikut teha?
Oma valiku saab MTR-is teha juba praegu. Hiljemalt peab see olema tehtud 1. detsembriks 2025.
5. Mis juhtub, kui mul jääb ettenähtud ajal valik tegemata?
Kui teenuseosutaja ei ole 1. detsembriks 2025 MTR-is oma valikut teinud, kehtib tema tegevusluba 31. augustini 2026.a.
6. Kas tehtud valikut saab hiljem muuta? Kuidas?
Jah, tehtud valikut on võimalik muuta. Kuni 01.12.2025 saab sooviavaldust muuta, tehes MTR-is lihtsalt uue valiku. Peale 01.12.2025 tuleb üks tegevusluba lõpetada ja teine alustada.
Kõik need tegevused tehakse MTRis. Saab ka mõlemat korraga, vaja lihtsalt vastavat tegevusluba.
7. Millistele nõuetele peab lastehoid vastama, et osutada lastehoiuteenust haridusteenusena?
AHS-i alusel tegutsema hakkav lastehoid peab viima oma tegevuse vastavusse AHS-is lastehoiu pidajale sätestatud nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 31.08.2026. Kui lastehoiu pidaja on oma tegevuse nõuetega vastavusse viinud, teavitab ta sellest viie tööpäeva jooksul, kuid hiljemalt 31.08.2026. HTM-i hariduse infosüsteemi (EHIS) kaudu. Nõuded lastehoiule on sätestatud AHSi 4. peatükis. Nõuetele vastavuse näidisloetelu, mis ei ole ammendav:
- lastehoius töötab piisaval arvul lapsehoidjaid (§ 37)
- töötajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele (§ 38)
- koostatud on õppekava ja veebilehel avaldatud (§ 36)
- hooned, ruumid, maa-ala ja sisustus vastavad õpi- ja kasvukeskkonna ja tuleohutusnõuetele (§ 4) 5) õppe- ja kasvatustegevus on eestikeelne (§ 35)
- lastele on vajadusel tagatud tugiteenused (§ 39)
- täidetud on rühma piirarvu nõue ja rühmas töötab vajalikul arvul lapsehoidjaid (§ 34).
8. Kas nõuded suure hooldus- ja abivajadusega laste hoidudele muutuvad?
Nõuded oluliselt ei muutu ja tegevusloa saamise eeldused jäävad samaks, mis täna kehtivad.
9. Kui jään osutama suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenust, kas pean taotlema uue tegevusloa
Uut tegevusluba taotleda ei ole vaja.
10. Kes tegeleb edaspidi suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse järelevalvega?
Teenuse järelevalve jätkub nagu siiani. Sotsiaalkindlustusamet kontrollib, et teenus vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 45 nõuetele.
11. Miks liiguvad osad lapsehoiud haridusministeeriumi alluvusse?
Alusharidusseadusega (AHS) tuuakse seni sotsiaalhoolekande seaduses reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks. Lapsehoiuteenus sotsiaalteenusena jääb kehtima üksnes lapse suure hooldus- ja abivajaduse korral. Muu hulgas tähendab muudatus alusharidust pakkuvate lastehoidude töötajate kvalifikatsiooninõuete tõstmist ning nõuet kohalikele omavalitsustele tagada kõigile lastele vanema taotlusel koht lastehoius. Lastehoius tuleb toetada alushariduse omandamist vaid eesti keeles ja vastavalt alushariduse riiklikule õppekavale.
12. Millistele lastele on suure hooldus- ja abivajadusega lastehoid suunatud?
Suure hooldus- ja abivajadusega laste all mõistetakse neid lapsi, kes oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu vajavad keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. Näiteks ratastoolis viibivad või lamavad lapsed, kes vajavad pidevaid hooldustoiminguid, tuge transportimisel jms toetust, aga ka psüühikahäire ja/või vaimse arengu mahajäämusega lapsed, kes vajavad pidevat järelevalvet.
13. Kas teenuse saamiseks peab lapsel olema tuvastatud puue?
Lapsel ei pea olema puuet tuvastatud. Oluline on, et abivajaduse olemasolu korral saaksid lapsed tuge ning kohalikud omavalitsused saaks selle toe pakkumiseks kasutada riigieelarvest määratud toetust.
14. Mis on erinevused tänasel lapsehoiu teenusel, mida pakutakse erivajadusega lastele ja uuel suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenusel?
Seadusemuudatusega tuuakse teenuse nimetuses selgelt välja, et sotsiaalteenusena osutatakse lapsehoidu ainult suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Muutub ka laste vanusegrupp ja edaspidi saavad pered teenust kasutada kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.
Selgemaks muutub teenuse korraldamine kohalike omavalitsuste poolt ja taotlemine lapsevanemate poolt. Uues korra järgi pöördub erivajadusega lapse vanem hoiu teenuse sooviga kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes hindab iga konkreetse lapse ja pere abivajadust. Selle hinnangu põhjal lepitakse lastekaitsetöötaja, lapsevanema ja teenuseosutaja koostöös kokku, millal, kus ja kui suures mahus lapsehoiuteenust osutatakse ning milliseid tegevusi lapsega hoius tehakse.
Teenuse eesmärgis ja sisus muutusi ei toimu. Hoiu eesmärk on toetada erivajadusega lapse vanemaid, et parandada nende toimetulekut läbi õppimise või tööelus osalemise ning pakkuda lapsele väljaspool hariduse omandamisele kuluvat aega turvalist ja arendavat kasvukeskkonda.
Teenuse arendus on plaanis lähiaastatel ja see hakkab tuginema teenuse tegeliku vajaduse analüüsil ja sihtgrupi kaardistamisel.
15. Kuidas ma tean, kui suur vajadus on teenuse järgi minu piirkonnas?
Täna ei ole meil täpseid andmeid, kui suur on vajadus teenuse järele Eesti erinevates piirkondades. Teenuse maht sõltub laste abivajadusest ja erinevate abivahendite, pädevuste ja võimaluste olemasolust teenuseosutajatel.
Soovitame teenuseosutajatel olla aktiivsed kohalike omavalitsustega suunas ning anda KOV-idele ülevaade, millised võimalused ja oskused on teil olemas ning kui palju ja millise abivajadusega lapsi te saate teenindada. KOV-i ja teenuseosutajate koostöö on esmatähtis, et võimalused ja vajadused saaksid selgeks.
16. Kuidas peab toimima, kui teenuseosutaja soovib lapsehoiuteenust hakata pakkuma enne AHS-i jõustumist, näiteks augustis 2025?
Tuleb toimida nii, nagu praegu toimivad SOMi haldusalas alustavad lapsehoiuteenuse osutajad. Enne 01.09.2025 SHSi alusel lapsehoiuteenuse osutamiseks esitatud tegevusloa taotlusi menetleb Sotsiaalkindlustusamet (SKA) taotluse esitamise ajal kehtinud tingimustel ja korras. Soovitame silma peal hoida AHS-is eelneva küsimuse vastuses toodud nõuetel. Alates 01.09.2025 tuleb toimida nii, nagu küsimuse 3. vastuses on kirjeldatud – teavitada SKA-d MTRi kaudu hiljemalt 01.12.2025 tegevuse jätkamisest AHS-i alusel.
17. Kas lapsehoidja kutse 4. tase peab olema kõikidel lapsehoidjatel hiljemalt 31.08.2028?
AHS-i alusel tegutsevate lastehoidude lapsehoidjatel jah. Värbamisel tuleb kvalifikatsiooninõuet arvestada alates 01.09.2025. Kutse olemasolu nõue kehtib alates 01.09.2025. Sel ajal lastehoius töötavatel lapsehoidjatele on antud üleminekuaeg kutse omandamiseks. Kui lastehoidu vajatakse alates 01.09.2025 lapsehoidjat, kuid kandideerivatel isikutel ei ole lapsehoidja kutset, võib lastehoiu pidaja sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ja sobivad isikuomadused, et toetada lastehoiu õppekavas määratud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide täitmist ja lapse üldoskuste saavutamist, ning kelle eesti keele oskus vastab keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
18. Kas lastehoiu rühmades peab läbi viima muusika- ja liikumistegevusi?
Riiklik õppekava kirjeldab kolmeaastase lapse eeldatavad tulemused üldoskustes, mida lastehoid peab õppekava koostamisel arvestama. Need väljatoodud oskused omandab laps lastehoius ja need on eelduseks lapse valdkondlike oskuste arendamiseks lasteaias. Üldoskused (mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioonioskused) katavad kindlasti valdkondi liikumine ja muusika. Ka lastehoius tuleb õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid täita. Alushariduse riikliku õppekava kohaselt on kolmeaastase lapse üldoskustesse lõimitud erinevad õppe-ja kasvatustegevuse valdkondlikud (mina ja keskkond; keel ja kõne; matemaatika; muusika; kunst; liikumine) oskused. Rühmades peab läbi viima lõimitud tegevusi, mis toetavad lapse arengut igakülgselt. Tegevusi, mis sisaldavad ka muusika- ja liikumistegevuse elemente, ei pea tingimata läbi viima muusika- või liikumisõpetaja, neid võib läbi viia ka rühmas töötav õpetaja või lapsehoidja.
19. Kas eralastehoiu avamiseks on vaja tegevusluba?
Jah. AHS § 33 lõige 2 sätestab, et lastehoid asutatakse lastehoiu pidaja otsusega. Eralastehoiu korraldamise õigus antakse AHS-is sätestatud korras tegevusloaga. Lastehoid võib tegutseda ühe asutusena mitmes tegevuskohas, sellisel juhul peab tema tegevus vastama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele kõikides tegevuskohtades. Eralastehoid võib tegutseda ka elamus ja elamumaal.
20. Kuidas taotleda eralastehoiu tegevusluba?
Tegevusloa taotlus esitatakse HTM-ile hiljemalt viis kuud enne eralastehoiu tegevuse algust. AHS § 43 lõikes 2 ja 3 on välja toodud nõuded, mis peavad tegevusloa saamiseks olema täidetud ja mis dokumendid tuleb esitada.
21. Kui eralastehoiu pidaja kavandab muuta või lisada tegevuskoha(d), siis mida ta peab tegema?
Pidaja peab esitama HTM-ile tegevuskoha muutmise taotluse hiljemalt kaks kuud enne muudatuse tegemist. AHS § 43 lõikes 2 välja toodud nõuded peavad täidetud olema igas tegevuskohas.
22. Kuidas saab lapsehoiuteenuse osutaja, kes tegi valiku, et jätkab HTM-i haldusalas, tegevusloa AHS-i alusel jätkamiseks?
Kui lapsehoiuteenuse osutaja on esitanud Sotsiaalkindlustusametile AHS § 53 lõike 1 kohase avalduse, et ta jätkab lastehoiu pidamist AHS-i alusel, siis alates 2025. aasta 1. detsembrist korraldab tema lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa ja lastehoiu pidamisega seotud õigusi ning kohustusi SKA asemel HTM. HTM kohaldab lastehoiu pidaja tegevusele kuni 2025. aasta 31. augustini SHS-i sätteid. Lastehoiu pidaja peab viima oma tegevuse vastavusse AHS-is lastehoiule selle pidajale esitatud nõuetega viivitamata, kuid hiljemalt 31.08.2025. Nõuetega vastavusse viimisel, kuid hiljemalt 31.08.2026 teavitab pidaja HTM-i enda nõuetele vastavusse viimisest (vt küsimus nr 4 vastust). Seejärel loetakse tema senine tegevusluba AHS §-i 43 alusel antud tegevusloaks ning EHIS-esse tehakse märge lastehoiu pidamise jätkamise kohta. Edaspidi kohaldatakse lastehoiu pidaja tegevusele AHS-i sätteid.
23. Kui mul on veel lastehoidude üleminekut puudutavaid küsimusi, siis kelle poole võin ma pöörduda?
Suure hooldus- ja abivajadusega laste hoidusid puudutavates küsimustes aitab teid Tiiu.Pärnmäe@sotsiaalkindlustusamet.ee ning lastehoidude üleminekut puudutavate küsimuste korral saab ühendust võtta ka alushariduse valdkonna juhi Maila Rajametsaga, maila.rajamets@hm.ee.
24. Kust saada lisainfot lastehoidude ülemineku kohta?
Ministeeriumid koos sotsiaalkindlustusametiga viivad üleminekuperioodil (01.09.2025-01.12.2025) läbi erinevaid infotunde ja infopäevi.
Lastehoidude süsteemi muutustest saab lugeda ka Sotsiaalministeeriumi veebilehe vastavast KKK rubriigist.
Üldinformatsioon alushariduse kohta
Kõigil Eesti lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias.
Lasteaias käimine ei ole kohustuslik, kuid valdav enamik 81% 1,5 – 3-aastastest lastest ja ligi 94% 4-7a lastest osaleb enne kooli lasteaias.
Kui lapsevanem soovib last lasteaeda panna, peab ta ühendust võtma kohaliku omavalitsusega ning selgitama vastuvõtutingimused ja nõutavad dokumendid lähtudes valla - või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast. Valla- või linnavalitsus peab looma kõigile oma piirkonna 1,5 – 7-aastastele lastele, kelle vanemad soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias.
Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu kui neis on vabu kohti ja valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lasteaiad peavad omama koolitusluba, mida saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Eralasteaiad saavad kohalikult omavalitsuselt toetust linna- või vallavalitsuses kokkulepitud määras. Esmajärjekorras eelistatakse lasteaiakoha võimaldamisel samas vallas või linnas alaliselt elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Vabadele kohtadele võetakse lapsi ka teistest piirkondadest. Lasteaiakoha taotlus tuleks esitada lasteaiale võimalikult vara.
Alla 4-aastasele lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaia koha asemel lapsehoidu. Lähtuvalt seadusest võib kohalik omavalitsus sätestada lasteaias lapsevanema osalustasu, mis ei tohi ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Samuti katab lapsevanem lasteaias lapse toidukulu kohaliku omavalitsuse sätestatud korras. Lapsevanema osalustasu ja toidukulu maksumus võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteaia majandamiskuludest või muudest asjaoludes.
Lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut seitsmes õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnas:
Üldjuhul toimub lasteaia õppe- ja kasvatustegevus eesti keeles, ent kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel võib see toimuda ka teises keeles. Eesti keelest erineva koduse keelega laps lasteaias alustab eesti keele kui teise keele õpet kolmeaastaselt.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Lasteaia õppekava läbinule annab lasteasutus välja koolivalmiduskaardi, milles on kirjeldatud lapse arengu tulemused. Vanem esitab koolivalmiduskaardi kooli, kus laps asub täitma koolikohustust.
- mina ja keskkond;
- keel ja kõne;
- eesti keel kui teine keel;
- matemaatika;
- kunst;
- muusika;
- liikumine.
Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava soodustab lapsest lähtuvate aktiivõppe erinevate meetodite: Step by Step (Hea Algus), Montessori, Waldorfpedagoogika, Reggio Emilia, keelekümblus-, uurimusliku, ettevõtlus- ja õuesõppe rakendamist sarnaselt Põhjamaadega.
Alushariduse eesmärgiks on toetada laste individuaalsust, loovust ja mängu kaudu õppimist. Muu koduse keelega lastele võimaldatakse riigi toel eesti keele õpet alates kolmandast eluaastast, samuti on väljaarendamisel metoodikad eesti lastele võõrkeele õpetamiseks enne kooli.
Tuginedes rahvusvahelistele võrdlusuuringutele alushariduse valdkonnas on Eesti lasteaedades loodud head võimalused lapsest lähtuvaks õppe- ja kasvatustegevuseks koostöös peredega. Suurt rõhku pööratakse Eesti lasteasutustes väärtuskasvatusele, sh laste heaolu ja turvalisuse toetamisele ning kiusamise ennetamisele, soodustades lastes ja peredes sallivust, hoolivust, austust ja julgust.
Alates aastast 2010 toetab Haridus- ja Teadusministeerium Taani Save the Children ja Eesti Lastekaitse Liidu koostööprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed“, millega on liitunud suurem osa Eesti lasteaedasid. Lisaks kuuluvad Eesti lasteaiad ka tervist edendavate lasteaedade võrgustikku.
Koolieelsetes lasteasutustes käivatele lastele on tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Neid tugiteenuseid rakendati 2017. aastal ca 14%-le lastest. Lisaks kasutavad kohalikud omavalitsused ja koolieelsed lasteasutused piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse.
Eestis võib lastevanemate osalustasu olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Otsuse lastevanemate osalusmäära kehtestamisel teeb kohalik omavalitsus, kes võib osalustasu diferentseerida sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.
Lasteaiad omandivormiti
Alushariduse vormid peavad olema mitmekesised ning paindlikud, hõlmates nii era- kui munitsipaalsektorit ning samas olema lapsevanematele võrdsetel tingimustel kättesaadavad. Eesti Hariduse Infosüsteemi 2020. a andmetel tegutses Eestis 552 munitsipaal- ja 57 eralasteasutust.
Viimati uuendatud 17.05.2025
