Digitaliseerimise käigus muudetakse protsessid andmepõhisteks ja võimaldatakse uut tüüpi teenusmudeleid. Digitaliseerimine on osa laiemast digipöörde protsessist, mille käigus tekivad uut tüüpi võimalused, kuid ka ohud. Tuleviku haridus on nendest protsessidest mõjutatuna üha individuaalsem ja globaalsem.
Eesti ei ole nende trendide keskel erand, meie haridus- ja teaduasutused toetuvad üha enam erinevate osapoolte loodud digiteenustele, muuhulgas keele- ja haridustehnoloogilistele lahendustele. Nende teenuste jätkuv arendamine ning teenusepakkujate professionaalsus tagab kõigile osapooltele kõrgema kvaliteediga (tehnoloogilised) teenused, mida saab kollektiivselt nimetada teenuste ökosüsteemiks.
Haridus- ja Teadusministeeriumi roll on kasvavalt oma haldusalas täita koostöös partneritega selle ökosüsteemi kujundaja rolli Eestis. Arengu tagamiseks on üha tähtsamad ühised standardid ja koostoime kasv süsteemide vahel. Seeläbi tagame eesti keele arengu ka infoajastul ja pakume läbi teenuste kättesaadavuse ka parimat võimalikku digitaalset keskkonda kõikidele õppijatele ning haridus- ja teadusasutustele laiemalt.
Digipöörde jaoks on oluline digioskuste ja -pädevuste jätkuv kasvatamine. Digipädevust võib laiemalt defineerida kui enesekindlat, kriitilist ja loovat IKT kasutamist töö, õppimise, puhkuse ja ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamiseks. Digipädevus on IKT baasoskused, teadmised ja hoiakud, mis on igale kodanikule vajalikud selleks, et infoühiskonnas turvaliselt ning konkurentsivõimeliselt tegutseda.
Personaalsed õpirajad
Personaalsete õpiradade võimaldamine on üheks läbivaks meetmeks Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 tegevussuundades ja tihedalt seostatud ennastjuhtiva õppija kujundamise ning hariduse digipöördega.
Täna ei ole hariduse ja õpiteede personaliseerimine praktikas tehniliselt teostatav, sest hariduse tõhusaks personaliseerimiseks on vaja tähendusrikkaid andmeid õpikogemuste kohta ja efektiivset viisi õpiteede laiemaks haldamiseks.
Personaalsete õpiradadega seonduvalt on käimas erinevad uuringud:
Teostamisel on esimesed õpiraja taristu esimesed tehnilised komponendid ja eeldused:
- Hariduse infosüsteemi koosvõime raamistik
- Personaalne digirada: personaalset õppimist toetav õpitegevuste andmete korjamise ja analüüsimise lahendus
- Õpiväljundite teadmusgraaf (tööversioon)
Personaalse õpiraja taristu arendamiseks viidi Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel läbi „personaalse digiraja“ projekt. Projekti kestus oli 17 kuud (11.07.2022 kuni 31.12.2023) Projekti kogumaksumus oli 459 800 eurot.
Projekti tulemusena loodi:
- Nõusoleku teenus, mis küsib õpilaselt või tema esindajalt nõusoleku õpikogemuse andmete, ehk õpijälgede töötlemiseks: https://dev.meieoma.ee/ ;
- Õpijälgede kogumise teenus, mis on lihtsasti paigaldatav veebipõhiste hariduse e-teenuste külge. Loodud teenus on avatud koodiga ja kõigile kasutatav;
- Õppetöös kasutatavate peamiste õppevarade, õppekavade õpiväljundite meta-andmete ja nende vaheliste seoste haldamise keskkond, kus nimetatud andmed on linkandmetena kättesaadavad kõigile hariduse e-teenuste pakkujatele: https://oppekava.edu.ee ;
- Õpitegevuste soovitamise „Marakratt“ – AI lahendus, mis aitab õppijal järgida õpetaja kavandatud õpiteekonda, soovitada lisa õpimaterjali, küsida õppija käest tagasisidet ja pakkuda õppijale väikeseid kontrollküsimusi õpitu kohta: marakrati kodu.
Viimati uuendatud 28.12.2023
