Huviharidus omandatakse huvikoolis ning selle keskmes on indiviid, tema huvid ning indiviidi arengu toetamine parimal võimalikul viisil.
Parim võimalik viis tähendab, et sarnaselt formaalharidusele on huvihariduses rakendunud muutunud õpikäsitus, mida nimetatakse ka õppijakeskseks lähenemiseks. Õppijakesksest lähenemisest lähtuvalt arvestatakse õpet kavandades ja ellu viies indiviidi huvisid ja vajadusi, keskkonnas ja ühiskonnas, sh huviala valdkonnas toimunud muutusi ning toetatakse huviala spetsiifiliste ning iseseisvas elus hakkamasaamiseks vajalike pädevuste omandamist. Samad põhimõtted on aluseks ka noorsootöö korraldusele. Siit nähtub, et formaalõpe koos noorsootöö ja huviharidusega ehk mitteformaalharidusega toetavad ühiselt indiviidi maksimaalse potentsiaali realiseerumist.
Lisaks on kasutusel termin „huvitegevus“, mille aluseks võib pidada Piret Taluri interpretatsiooni huvitegevusest: „… mis tahes institutsioonis tegevuskava alusel toimuv süsteemne ja juhendatud õppetegevus“. Seega igasugust huvitavat tegevust ei saa veel huvitegevuseks nimetada, vaid huvitegevusel on juhendaja, kes aitab tegevusi kavandada, toetab ressursside organiseerimisega ning tagab tegevuse regulaarsuse.
Huvihariduse korraldus
Hetkel on huvihariduse korralduslikuks aluseks noorsootöö seadus, milles määratletakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste roll.
Haridus- ja Teadusministeeriumi rolliks on noorsootöö riiklike programmide arendamine, noorteühenduste toetamine ning rahastamine ja riikliku ning haldusjärelvalve teostamine. Lisaks tegeleb ministeerium huvihariduse valdkonna riikliku hariduspoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamise ja rakendamisega, hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamisega ning hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamisega. Selleks, et huviharidus tervikuna areneks, teeb haridus- ja teadusministeerium koostööd teiste ministeeriumitega.
Huvihariduse otseseks korraldustasandiks on kohalik omavalitsus, kelle ülesandeks on selle omandis olevate huvikoolide pidamine. Huvikoolide asutamise ja pidamisega seonduvat reguleerib huvikooli seadus ja erakooli seadus. Regionaalse huvihariduse ja -tegevuse mitmekesisuse ning kättesaadavuse tagamiseks eraldatakse riigieelarvest võimalusel kohalikele omavalitsustele täiendavat toetus, mille kasutamise tingimused on määratud noorsootöö seadusega.
Strateegiline partnerlus huvialavaldkondade katusorganisatsioonidega
Huvihariduse valdkonna strateegilise partnerluse käesoleva perioodi (aastatel 2022-2024) peamisteks eesmärkideks on:
- huvialavaldkondade kvaliteedimõõdikute välja töötamine sidusgruppe sh noori jt eksperte kaasavalt;
- valdkondlikest kvaliteedimõõdikutest lähtuvalt arenguvajaduste hindamine ja hindamise tulemustest lähtuvate arendustegevuste ellu kutsumine;
- huvihariduse sidusgruppide vaheline ja rahvusvaheline koostöö huvivaldkonna sees ja vahel kvaliteedi tõstmise eesmärgi toetamiseks;
- valdkondade sisene ja vaheline koostöö LTT valdkonnaga;
- valdkondliku huvi (sh LTT huvi) tekke toetamine ja hoidmine noorte seas.
Vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele toetab HTM järgmisi tegevusi strateegilise partnerluse kaudu:
|
|
|
|
|
|
|
Aastateks 2022-2024 on Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilisteks partneriteks huvihariduse valdkonnas:
Aktuaalne huvihariduses
Formaalse ja mitteformaalse õppe lõiming
2021. aasta sügisel sai alguse projekt "Noorte edu toetuseks: võimekus lõimida mitteformaalses õppes omandatut formaalharidusse". Selle projekti eesmärgiks on luua hea ja lihtne raamistik mitteformaalse õppimise käigus omandatud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirjeldamiseks ning õpitu kvaliteedi hindamiseks ja arvestamiseks põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppe õppekavade täitmisel.
Kvaliteedisüsteemi arendamine huvihariduse valdkonnas
Lähiaastatel (2022-2024) on koostöös huvialavaldkondade katusorganisatsioonidega käsil huvihariduse kvaliteedisüsteemi arendamine. Esimeses etapis sõnastatakse huvihariduse kvaliteedipõhimõtted. Teises etapis töötatakse välja huvihariduse kvaliteedi mõõdikud, mida huvihariduse pakkujad saavad kasutada kvaliteedi hindamise läbiviimiseks. Kolmandas etapis luuakse võimekus viia läbi kvaliteedi välishindamine.
Viimati uuendatud 03.01.2025
