Põhja-Balti koostöö
Põhjamaade Ministrite Nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada koostööd Põhja- ja Baltimaade vahel nii kooli-, kõrg-, kui täiskasvanuhariduses. Programm toetab õpirännet, projekte ja võrgustikke ning on suunatud hariduse ja elukestva õppega seotud asutustele ja organisatsioonidele.
Programmist saavad toetusi taotleda Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Ahvenamaa, Taani, Gröönimaa, Fääri saarte, Eesti, Läti ja Leedu haridusasutused ja -organisatsioonid. Eesti liitus Nordplusi programmiga 2008. aastal. Nordplus hõlmab viit allprogrammi, millega saab lähemalt tutvuda Haridus- ja Noorteameti veebilehel.
Läänemere koostöö
Läänemeremaade Nõukogu
Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States, CBSS) loodi 1992. aastal eesmärgiga tugevdada ja tihendada Läänemere riikide vahelist koostööd. Nõukogu töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Euroopa Komisjon ning kuni 2022. aasta kevadeni Venemaa.
Haridus- ja Teadusministeerium osaleb Läänemeremaade Nõukogu ja Euroopa Liidu Läänemerestrateegia teaduspoliitika alases lipuprojektis Balti Teadusvõrgustik, mille eesmärk on kujundada Läänemere regioonis parem keskkond rahvusvaheliseks teaduskoostööks.
Euroopa Liidu Läänemere strateegia
Euroopa Liidu Läänemere strateegia on esimene makropiirkondlik strateegia Euroopas. Euroopa Ülemkogu kiitis strateegia heaks 2009. Strateegial on kolm peamist eesmärki: Läänemere kaitse, piirkonna ühendamine ja heaolu suurendamine. Strateegia on jaotatud 13 poliitikavaldkonnaks, millest Haridus- ja Teadusministeerium osaleb hariduse ja innovatsiooni valdkondades. Läänemere strateegia kohta pikemalt saab lugeda siit.
Balti koostöö
Eesti, Läti ja Leedu valitsustevaheline koostöö toimub Balti Ministrite Nõukogu (BMN) raames, mis töötab 1994. aastal allkirjastatud põhikirja alusel. BMN raames toimuvad Eesti, Leedu ja Läti haridus- ja teadusministrite kohtumised, kus arutatakse valdkonnale aktuaalseid teemasid. Viimati kohtuti Eestis, Vihulas 7-8 juunil 2019. Kohtumise peateemad olid: tulevikuharidus ja -oskused ning õpetajaharidus, koostöö rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõttes ja kõrghariduse rahvusvahelistumine.
Balti koostöö värskeim edulugu on Eesti Vabariigi valitsuse, Leedu Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide automaatse akadeemilise tunnustamise kokkuleppe sõlmimine, mis jõustus 07.01.2019.
Euroopa Majanduspiirkonna grantide raames on koostöös Norra, Islandi ja Liechtensteiniga ellu kutsutud Balti teaduskoostöö programm, mille kogumaht koos Eesti, Läti ja Leedu kaasrahastusega on 22 miljonit eurot. Programmi eesmärk on soodustada kõrgetasemeliste ja jätkusuutlike teaduskonsortsiumide teket, mis aitaksid kaasa piirkonna arengu ja heaoluga seotud väljakutsete lahendamisele ning omaksid laiemat rahvusvahelist väljundit. Programm peab oluliseks doktorantide ja järeldoktorantide kaasamist, ühispublikatsioonide koostamist ning partnerite edasist koostööd võimaliku jätkurahastuse taotlemisel erinevatest Euroopa Liidu ja regionaalse arengu koostöö programmidest.
Eesti keelt saab õppida Läti Ülikoolis soome-ugri õppekava raames pea- või kõrvalainena ning Leedus Vilniuse ülikoolis liiterialana koos leedu keelega. 30. juunil 2015 esitleti Eesti Keele Instituudi ja Läti Keele Agentuuri (Latviešu valodas aģentūra) koostöös valminud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatut. Kummaski on rohkem kui 40 000 märksõna. Lisaks sõnastike paberversioonidele on kõigile huvilistele tasuta kasutamiseks valminud ka elektrooniline sõnaraamat.
Koostöö Euroopa Tuumauuringute organisatsiooniga (CERN) on andnud olulise panuse teaduskoostööle Balti riikides, võimaldades avada uusi doktoriõppe programme
Balti riikide teadlased teevad tihedat koostööd kosmosealastes uuringutes. Koos Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) on loodud Balti ümarlaud (Baltic Round Table) eesmärgiga tugevdada koostööd akadeemiliste ringkondade ja ettevõtete vahel.
Koostööprogrammi toetusmeetme “Sotsiaalse kaasatuse toetamine” eesmärk on parandada Eestis elavate, sh eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste võimalusi Eesti ühiskonnas aktiivsemaks osalemiseks, keskendudes lõimumise, sh kohanemise, hariduse, sotsiaalhoolekande teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele ning sotsiaalse innovatsiooni edendamisele.
- Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused on suunatud lasteaedade, koolide, noortekeskuste ja kohalike omavalitsuste suutlikkuse tugevdamisele mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õpetamisel ja töötamisel.
- Pakume programmi raames haridus- ja noortevaldkonna töötajatele täiendusõpet ning tõstame lapsevanemate teadlikkust mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas õppimise ja õpetamise teemadel.
- Sihtgrupi hulka kuuluvad alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid, vastavate õppeasutuste juhid, koolitajad ja õppejõud, noortega vahetult huvihariduses ja noorsootöös töötavad spetsialistid, samuti noorsootöö juhid, noortele huviharidust ja huvitegevust pakkuvad või koordineerivad asutused.
Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevustes on programmi elluviija Haridus- ja Noorteamet ning partneritena kaasatud Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool.
Harno tegevused hõlmavad eelkõige lapsevanemate, sh erineva keelelise ja kultuurilise taustaga lapsevanemate teavitamist, koolitamist ja toetamist eesmärgiga tõsta teadlikkust mitmekeelses ja -kultuurilises keskkonnas õppimise ning õpetamise teemadel. Ülikoolid panustavad täiendusõppe programmide väljatöötamisse, olemasolevate programmide kaasajastamisse ning täiendusõppe läbiviimisse.
Sotsiaalse kaasatuse programmi viivad ellu neli ministeeriumit: Kultuuriministeerium (kultuuriline ja keeleline lõimimine), Sotsiaalministeerium (sotsiaalsüsteemi ja lastekaitse tugevdamine), Siseministeerium (kodanikuühiskonna tugevdamine sotsiaalse innovatsiooni edendamise teel) ning Haridus- ja Teadusministeerium (mitmekeelses ja mitmekultuurilises keskkonnas töötamise pädevuse suurendamine haridussektoris). Koostööprogrammi riiklik koordineerimisüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.
Lisainfo
Viimati uuendatud 12.07.2025
