Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et ajaloolist haridusreformi ei vii ellu ükski osapool üksi. „Tulemused sünnivad ainult siis, kui koolijuhid, õpetajad, lapsevanemad, omavalitsused ja riik tegutsevad ühise sihi nimel. Järelevalve näitab, et Narva koolid liiguvad järjekindlalt eestikeelse hariduse suunas ja see on täna meie ühiste pingutuste tulemus,“ sõnas minister.
Alates 1. septembrist 2023 on Ida-Virumaal asunud tööle kokku üle 500 õpetaja, kellest 2024. aasta septembrist lisandus 330 õpetajat. Neist ligi veerand alustas tööd just Narvas. Kõikides Narva koolides on olemas tugispetsialistid, kellest osa on võimelised pakkuma tuge ka eesti keeles.
Minister Kallas ütles, et õpetajatel on ülemineku protsessis keskne ja väärtuslik roll. Järelevalve on näidanud, et iga üksiku õpetaja panus on ülemineku õnnestumisel eriti oluline ja seda just algklassides. „Just õpetaja, sealhulgas aineõpetaja on see inimene, kes aitab lapsel eesti keelt õppida ja seda julgelt kasutada. Seetõttu on oluline, et õpetajad oskaksid rakendada lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikat – see tähendab, et keeleõpe toimub koos aineõppega, kus aine sisu ja keel arenevad käsikäes. Samuti on oluline, et koolijuhid toetaksid õpetajaid vajalike koolituste saamisel ja uute teadmiste kasutamisel.“
Metoodikakoolituste, sealhulgas ka lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika pakkumine on Eesti Keele Instituudi poolt viimase aasta jooksul oluliselt kasvanud. Eesti Keele Instituut korraldab õpisündmusi üle Eesti, arvestades piirkondlikke vajadusi ja eripärasid. Pakub erinevaid koolitusvõimalusi: pikemaid täienduskoolitusi, lühemaid õpisündmusi ja vajaduspõhiseid tellimuskoolitusi. Samuti on haridusjuhtidel võimalik pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegiliste nõustajate poole, kes saavad õpetajaid abistada eestikeelsele haridusele üleminekut puudutavates metoodilistes küsimustes. Näiteks võib strateegiline nõustaja aidata sobivate koolituste leidmisel. Strateegilist nõustamist on võimalik saada lisaks Ida-Viru piirkonnale ka Harjumaal.
Järelevalve tulemused näitasid, et kõikides koolides toimivad eestikeelsed pikapäeva- ja õpiabirühmad, kus lapsed saavad tuge õppetöös. Samas on vajadus suurendada eestikeelset huvitegevust koolis ja linnas laiemalt ning tuleb tähelepanu suunata koolide ja lapsevanemate vahelise koostöö tugevdamisele – koolid on lapsevanema esmane kontakt, kes saavad aidata lapse toetamisel.
Eestikeelsele õppele ülemineku mõju ja õpilaste arengut hindab ministeerium tasemetööde kaudu. Tasemetööde eesmärk on hinnata, kuivõrd hästi on õpilased omandanud eelmise kooliastme õpitulemused ning kui hästi on nad ette valmistatud uue kooliastme õpinguteks. Tasemetööd ei keskendu keeleoskuse kontrollimisele, vaid õpiväljundite saavutamisele.
Haridus- ja Teadusministeerium viis Narvas läbi järelevalve, et hinnata kas kooli pidaja ja koolide juhtkonnad on loonud võimalused eestikeelsele õppele üleminekuks. Vaadeldi kuut Narva üldhariduskooli, mille pidaja on Narva linn. Järelevalves kontrolliti, kas kooli pidaja ja koolide juhtkonnad on loonud võimalused eestikeelsele õppele üleminekuks ja kas Narva linna eestikeelsele haridusele üleminevad koolid on taganud vastavalt nõuetele 1. ja 4. klassidele eestikeelse õppe, kas Narva linna üldhariduskoolide 1. ja 4. klasside õppetöö keeleks on eesti keel, kas koolides on tagatud piisav arv kvalifikatsiooniga õpetajaid ja kas koolides on õpilastele tagatud õigusaktides nõutud tugispetsialistide teenused.
