Pilootprojektiga toetatakse õpetajate professionaalset arengut, aidatakse õppeasutustel kujundada eesti keele omandamist toetavat õpi- ja kasvukeskkonda, seirata üleminekut lasteaiast põhikooli, teostada iga-aastast õpilaste keeleoskuse seiret põhikoolis, tõsta keeleõppe kvaliteeti ja viia see vastavusse keeletasemetega, luua võimalused tandemõppeks, arendada rühmatöö oskusi ja meeskonnatööd asutuses, luua laiemad võimalused õpetajalt õpetajale kogemuste vahetuseks ning arendada õppeasutuse keeleõppemudelit.
Projektis osalevad lasteaiad ja koolid, kus rühmas või klassis õpib vähemalt 10 eesti keelest erineva kodukeelega last.
Projekti tegevuste ja laste keeleoskuse arengu üle teostab seiret Tallinna Ülikool. Uuringu eesmärk on selgitada välja, millised tegurid tagavad eesti keele, emakeele ja teise keele arengu ning edasijõudmise muudes õppeainetes, millised on väljakutsed ja millist tuge vajavad koolid, lasteaiad ja õpetajad.
Viimane konkurss lasteaedadele ja koolidele projektis osalemiseks lõppes 28. aprillil 2021. Üldinfo projekti kohta varasematel aastatel leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt.
Aastast 2022 projekt enam uutesse koolidesse ei laiene, kuid projekti raames välja töötatud koolitust pakutakse kõikidele eestikeelsetele õpetajatele ja õppeasutuste meeskondadele (lasteaed ja 1. kooliaste) avatud täiendkoolitustena. Järgmised avatud täiendkoolitused algavad sügisel 2023.
Aastatel 2022-2024 korraldab Tallinna Ülikool koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga visiite projektis olevatesse haridusasutustesse, mille raames kogutakse infot koolituskava arendamiseks ja seire läbiviimiseks ning pilootprojekti väljumiskava väljatöötamiseks. Visiitide ajal toimuvad haridusasutuse projekti eestikeelsete õpetajate õppe- ja kasvatustegevuste/tundide ja/või tandemõppe vaatlused ning ümarlauad, mille käigus kogutakse õppeasutuse tagasisidet projektist ja saadakse sisendit pilootprojekti edaspidiseks tõhusamaks elluviimiseks.
Viited
Argus, Reili (2022). Oma Keel, 1, 54−59.
Eesti keelele saab üle minna õige mitut moodi. (Postimees)Argus, Reili; Bernhardt, Kristiina (2022)
KirjandusülevaadeMitmekeelsus, esimese ja teise keele omandamine. Peamistest teooriatest, uuringutulemustest ja õpetamismeetoditest.
Eesti keelt teise keelena omandavate 7–8-aastaste laste kodusest keelekeskkonnast ja eesti keele oskusestBaird, Piret; Argus, Reili (2022). Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat = Estonian papers in applied linguistics, 18, 75−95. DOI: 10.5128/ERYa18.05.
Eesti keelt teise keelena omandavate laste eesti keele oskuse areng aasta jooksulBaird, Piret; Argus,Reili; Meristo, Merilyn (2022). Philologia Estonica Tallinnensis, 7, 39−79. DOI: 10.22601/PET.2022.07.02.
Lasteaiad
2018. aastal kutsus HTM ellu pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja vene õppekeelega rühmas". Tänaseks on projektiga liitunud 10 kohalikust omavalitsusest 60 lasteaeda ja 151 eestikeelset õpetajat.
Projekti eesmärk on tagada alushariduses kõigile lastele võrdsed võimalused ja eesti keele oskus tasemel, mis on vajalik põhihariduse omandamiseks, st viia muu kodukeelega õpilaste eesti keele oskus lasteaia lõpuks A1 tasemele. Projekt on suunatud eesti keele õppe ja teaduspõhise varajase keeleõppesüsteemi loomisele.
Projekti aluseks on teaduspõhine lähenemine koolieelikute keelelise arengu toetamisele, koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava ja Euroopa alushariduse keeleõppe portfoolio materjalid (Goullier, Carre-Karlinger, Orlova & Roussi, 2015).
Projekti koolitusel osalevad eestikeelsed õpetajad koos rühma tiimi (venekeelsed õpetajad) ja lasteaia direktoriga. Projekti raames aidatakse lasteaedades luua eesti keele omandamiseks kvaliteetne ning kaasaegne õpi- ja kasvukeskkond toetades eestikeelse õpetaja professionaalset arengut rühmameeskonna liikmena.
Projekt toetab koostöist õppimist, kus eesti keele õpe toimub mängu kaudu vene- ja eestikeelse õpetaja koostöös ning hõlmab kogu õppe- ja kasvatustegevust, sealhulgas muusika-, liikumis- ning kunstitegevusi ja igapäevast suhtlemist ning toiminguid. Projekt pöörab tähelepanu meeskonnakultuuri kujundamisele ja panustab koostööle lapsevanematega.
Projekti raames viib TLÜ läbi rakendusuuringu, mille tulemustest lähtuvalt koostatakse edasine kava lasteaedade eesti keele õppe täienduskoolituse ja õppematerjalide koostamiseks.
-
Aastatel 2023-2024 keskendume projekti raames (lisaks plaanipärastele, sh koolitus jt) tegevustele, mis soodustavad ladusamat üleminekut täielikule eestikeelsele õppele alates septembrist 2024.
Selleks:
- toetame projektiõpetajate üleviimist rühma põhiõpetajateks tingimusega, et rühma tegevused viiakse juba enne tähtaega täielikult eestikeelsele õppele alates 2023/24. õppeaastast;
- korraldame e-teabepäeva 2022. aastal korraldatud lasteaedade visiitide tulemustest;
- vajadusel korraldame korduvad visiidid lasteaedadesse.
Koolid
Aastatel 2020-2021 laiendati projekti ka koolidele ning tänaseks on projektiga liitunud 9 kohalikust omavalitsusest 21 kooli (sh 11 eesti õppekeelega ja 10 vene õppekeelega kooli) ja 40 eestikeelset õpetajat.
Projekti eesmärk on toetada eesti keele õppe kvaliteedi tõstmist, et projektis osalevad muu kodukeelega õpilased saavutaksid I kooliastme lõpuks eesti keele oskuse A2 tasemel, ning tagada mitmekeelses klassis iga lapse areng, sh emakeeleoskus ja aineteadmised.
Varajase keeleõppe pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja põhikoolis“ sisuks on kvaliteetse keeleõppe tagamine, erinevate keeleõppemudelite arendamine ja keelõppe seire. Samal ajal arendatakse lisaks eesti keele õppele ka muu kodukeelega õpilaste emakeeleoskust.
Pilootuuringut viib läbi TLÜ meeskond. Uuringu eesmärk on selgitada välja, millised tegurid tagavad emakeele ja teise keele arengu, millised on väljakutsed ja millist tuge vajavad koolid ja õpetajad. Projekti alguses I poolaasta jooksul viidi läbi 1. klassi õpilaste keeleoskuse algtaseme kirjeldus ja fikseerimine. Eesmärgiks oli saada ülevaade, kui suured on erinevused kooliminevate laste keeleoskuses. Edaspidi toimub õpilaste keeleoskuse hindamine 1 kord aastas. Projekti lõpuks hinnatakse projektis osalevate õpilaste keeleoskust üleriigilise eesti keele teise keelena tasemetöö raames.
Keeleõppe arendamiseks rakendatakse teaduspõhiselt kaasaegseid keeleõppemeetodeid vastavalt õpilaste vajadustele, arvestatakse Eesti Keele Instituudis välja töötatud laste keeletasemeid, testitakse keelelise arengu hindamisvahendeid, analüüsitakse õppetöö korralduslikku poolt, arendatakse õpetaja eneseanalüüsioskust ning pakutakse põhikooli klassiõpetajale lapse keelelise arengu, mitmekeelsuse ja varajase keeleõppe teemalist koolitust „Klassiõpetaja mitmekeelses klassis“ (TLÜ). Koolitusel osaleb projekti raames 1. või 2. klassis tööle asunud eestikeelne õpetaja ning lisaks toimuvad koolitused ka koolimeeskonnale.
-
Aastatel 2023-2024 keskendume projekti raames (lisaks plaanipärastele, sh koolitus jt) tegevustele, mis soodustavad ladusamat üleminekut täielikule eestikeelsele õppele alates septembrist 2024.
Selleks:
- 2023. aasta algul korraldame kohtumised projektis osalevate koolide juhtidega, kus arutame kooli visiooni projektiklasside tuleviku ning nende eestikeelsele õppele ülemineku üle;
- kaalume projekti eestikeelsete õpetajate vahetust aineõpetajateks 2. kooliastmes;
- tegeleme uue koolitusmooduli arendamise ja piloteerimisega 2. kooliastmele;
- tegeleme koolituse raames süstematiseeritud õppevara ja selle loomise põhimõtete väljatöötamisega 4. klassile;
- pöörame erilist tähelepanu emakeeleõppe tagamisele (eriti eesti õppekeelega koolides) vähemalt 2 tundi nädalas vastavalt määrusele „Keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja kord“;
- pöörame tähelepanu ainealaste teadmiste omandamisele mitmekeelse õppe tingimustes;
- seirame keeleõpet 1. ja 2. kooliastmes.
