Noortevaldkonna rahastamine

Eesti Erahuvikoolide Liit (EEHKL), HTM-i strateegiline partner 2022–2024, keskendus partnerlusperioodil huvihariduse kvaliteedi tõstmisele, koostöövõrgustiku arendamisele ja liidu liikmeskoolidele koolituste pakkumisele. 

Peamised arengud: 

• osalemine kvaliteedikriteeriumite väljatöötamise toimkonnas ja õpetaja kutsestandardi loomisel; 
• tihe koostöö HTM-i ja HARNO-ga (nt eksperthinnangud projektidele); 
• loodi liidu koolitusfond, rahuldati üle 50 koolitustaotluse; sisekoolitused hõlmasid esmaabi, stressijuhtimist, pedagoogikat, turundust ja digipädevusi; 
• valdkonnasisese uuringu tulemusel teame, et 80% liikmeskoolide õppekavadest on registreeritud EHIS-es; 
• arendati struktuurset andmebaasi ja parendati kommunikatsiooni. 

Liit tegi märkimisväärse arenguhüppe ja suurendas oma mõju hariduspoliitika kujundamises. 

Partnerlus tõi olulise arengu huviharidusse, edendades koostööd, noorte kaasamist, kvaliteeti ja poliitilist esindatust. Viisime ellu 79 tegevust, kus osales üle 1300 inimese: koolitused, veebivestlused ja muud sündmused suurendasid teadmisi ning pädevusi, tugevdasid koostööd luues uusi kontakte. Konverentsid laiendasid huvihariduse mõju eriti Ida- Virumaal, suvekoolid võimestasid huvikoolide koostööd. Noorteaktiiv, talendisõu ja videokonkursid tõid valdkonda värskeid ideid. Juhatuse koostöö HTMi ja katusorganisatsioonidega, osalemine töögruppides tõstis valdkonna positsiooni ning nähtavust. Andsime sisendit seadusloomesse, huvihariduse õpetaja kutse- ja kvalifikatsiooni- ning kvaliteedinõuetesse.  

Kokku investeeriti 319 000 eurot, luues tugeva aluse jätkusuutlikuks arenguks: 

aasta/sündmusi/osalejaid: 

• 2022/31/üle 520  
• 2023/26/üle 530 
• 2024/22/üle 280 

MTÜ Eesti Huvikoolide Liidu arengukava eesmärk sai täidetud: võimestasime valdkonda, edendasime huvikaitset ja eestkostet. 

Eesti Muusikakoolide Liit on 2022-2024 partnerlusperioodi jooksul viinud ellu ja arendanud suurel hulgal tegevusi, mis toetavad muusikahariduse arengut Eestis. 

• Oleme välja andnud arvestatava koguse õppematerjale ning tellinud uudisteoseid Eesti heliloojatelt.  
• Üle 100 muusikakooli õpilase on osalenud õppereisidel, meistriklassides ning suvekoolides.  
• Üle 200 õpetaja on osalenud täienduskoolitustel, meistriklassides ning toetust on saanud üle 80 suvekooli, pillilaagri, festivali. 
• Koostasime EMLi arengukava ning töötame välja raamõppekava muusikakoolidele, mis toetab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimumist. 
• Konkursist Parim Noor Instrumentalist võtab igal aastal osa ligi 1000 noort pillimängijat ning 150 õpetajat. Tunnustame muusikakoolide õpetajaid, muusikakoolide juhte, omavalitsusi ning noori muusikuid. 
• EML on HTMi partneriks poliitikate kujundamisel, mis omakorda on suurendanud koostööd teiste katusorganisatsioonidega, muusikaharidust pakkuvate kesk-, kutse- ja kõrgkoolidega. 

EKKL on  strateegilise partnerluse perioodil täitnud  oma põhikirjalisi ja strateegilise partnerluse eesmärke. Liikmeskond on nende aastate jooksul kasvatatud 30st 179ni, kaasates ka noori, tagades valdkonna kaetuse, jagades infot läbi kuukirjade, kodulehe, FB lehe, Instagrammi, Lisaks on toimunud korralised koosolekud, veebikohtumised. Julgelt võib väita, et EKKL on väga tugev kunsti (huvi) haridust edendav organisatsioon. 

2022-24 perioodil on olnud fookuses järgmised teemad: mitteformaalhariduse lõimimine formaalharidusega, õpetaja kutsestandardi muutmine vastavalt huvihariduse õpetaja spetsiifikale, huvihariduse kvaliteet. Oleme panustanud valdkonna poliitika kujundamisesse, osaledes nende aastate jooksul u.150-s töörühmas jms. 

Lisaks on korraldatud kunstiõpetajaid toetavaid koolitusi, seminare, konkursse, kohtumisi. Suur panus anti kultuuripealinna Tartu programmi. Lisaks üle eestilised lõputööde näitused Tallinnas. 

Oleme partnerlusperioodi jooksul üles ehitanud väga tegusa organisatsiooni, millel on suur roll Eesti kunsti huvihariduse ja ka üldises plaanis kunstihariduse arendamisel. 

Tegeleti kvaliteedi tõstmise, võrgustikutöö tugevdamise ja noorte kaasamisega. Loodi põhimõtted, kriteeriumid ja sisehindamise süsteemid kvaliteedi edendamiseks. Tantsuspetsialisti kutsesüsteemile tuginedes korraldati täiendkoolitusi, laste tantsuõpetajate koolitusi ja mentorprogramme.  

Noorte kaasamiseks toetati noorteaktiivi (ENTÜ) foorumeid, töötube ja suvekooli. Suursündmuse konkursi kaudu toetati laste ja noorte festivali Koolitants, mis tõi üle Eesti toimuvatele tantsupäevadele ca 15 000 osalejat. 

Panustati infovahetusse ja kogukonna kaasamisse. Korraldati koosloomeprotsesse, sh võrgustikku kaasavad mõttetalgud, gala ja foorumid, mis aitasid kujundada noortevaldkonna arendustegevusi ja riiklike strateegiaid. Tähtsustati kvaliteetse tantsuhariduse vajalikkust ning edendati poliitilist esindatust KOVi ja riigi tasandil sh osaleti ülemaailmse võrgustiku (DaCi) töös. Inspireeriti, toetati ja arendati tantsukoole, luues neile võimalused kvaliteetseks arenguks ning toimivaks koostööks. 

Teadushuvihariduse Liit on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel viinud ellu mitmeid LTT valdkonda edendavaid projekte, keskendudes kvaliteedi tõstmisele ja valdkonna nähtavuse suurendamisele.

Viidi läbi LTT huvihariduse põhjalik kaardistus, mille raport andis edasisi suuniseid. Alustava juhendaja koolitusprogramm tõi valdkonda 28 uut juhendajat, pakkudes nii teooriat kui ka praktikat ning toetades juhendajate töölevõtmist. Koostöös teiste organisatsioonidega loodi kvaliteedisüsteemi esimesed mõõdikud ja kriteeriumid. Liit korraldas 14 koolitust(osales üle 200 õpetaja), hoidis läbi regulaarsete infoõhtute ja uudiskirjade võrgustikku. Ürituste hulka kuulusid ka Minecrafti võistlused ja teadushuvi õpipäevad(osales üle 480 noore). Avatud teadusringide päev ja keskkonnateemaline põgenemistuba tõstsid teadushuvihariduse tähtsust. Taani õppereis andis liikmetele häid ideid valdkonna arendamiseks. TEAHU on olnud valdkonna eestvedaja, tõstes esile LTT huvihariduse rolli ja tähtsust Eestis. 

Tegeletud on huvikaitsega kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Tagatud on osalusvormide ja osalusvõimaluste arendamine ning jätkusuutlikus. Pakutud on arenguvõimalusi noorte igakülgseks toetamiseks. Tehtud on väga palju lisategevusi erinevate lisaprojektide raames.

Näiteks on loodud: noorte ootuste platvormid ja neid tutvustatud otsustajatele (nt Riigikogu valimistel); populariseeritud valimisi (mh kaardirakendus Vali Noor, debatid, arvamusartiklid); veetud eest kampaaniaid (nt valimis- ja kandideerimisea langetamine, osalusvormidega liitumine); tehtud on sisendkorjeid ja eestkostet (komisjonid, töögrupid, Euroopa Noortefoorum) jne. Töötati välja mõju mõõtmise materjalid noorteühendustele; alustati kvaliteedikriteeriumite väljatöötamisega; loodi tulevikku vaatav arengukava (mõõdikud); viidi läbi liikmekohtumisi organisatsiooni ja liikmete arenguvõimaluste kaardistamiseks (nõustati). Tehti sündmusi ja koolitusi, toimusid koostöökohtumised (juhtidele, noordelegaatidele).  

Eesti Üliõpilaskondade Liit keskendus aastatel 2022–2024 tudengite huvide esindamisele ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmisele. Tegime suuresti koostööd Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuriga, et taaselustada tudengite kvaliteedivõrgustik. Strateegilise partnerluse toel korraldasime oma liikmeskonna seas üldkoosolekuid, erinevaid koolitusprogramme ja tegelsime tudengite vaimse tervise arendamisega.

Lisaks sai mainitud perioodil uuendatud EÜL-i avaliku poliitika seisukohad, mis on meie huvikaitse alustala. EÜL algatas erinevaid dialooge ja tagasisidestas eelnõusid ja määruseid. Sellel perioodil kinnitati kõrghariduse riigieelarvelise rahastamise 15% tõus, mis paraku on hetkel langustrendis. Lisaks sai sellel perioodil partnerite toel ja koostöös kinnitatud tudengite vajaduspõhise õppetoetuse suurendamine. Tõime fookusesse tudengite töö- ja õppekoormuse tasakaalu. Lisaks tõhustasime üliõpilaskondade esindusorganisatsioonide koostööd ja korraldasime regulaarselt kohtumisi. 

Eesti Õpilasesinduste Liit (EÕEL) on 2022–2024 strateegilise partnerluse toel saavutanud olulisi edusamme noorte esindamisel ja haridusvaldkonna arendamisel. Liikmeskond kasvas 196 koolini ning üldkoosolekute osalusprotsent on peale pandeemiat taastunud.

Perioodi jooksul uuendati viit hariduspoliitilist seisukohta ja haridusplatvormi ning korraldati viis sisendikorje üritust, kus õpilased said kaasa rääkida haridusteemadel. Viidi läbi üle 220 koolituse ja simulatsiooni, sealhulgas uus „Koolidemokraatia ja koolipäeva algus“. Moodle’i kursus „ÕE juhtide programm“ pakkus veebikoolitust. EÕEL osales meediadiskussioonides, andis intervjuusid ja avaldas artikleid. Rahvusvaheliselt panustati OBESSU töögruppides ja üldkoosolekutel. Sallivuskonverentside osalus kasvas, uuendati brändi ja veebilehte ning kampaania #kesmeidõpetab suurendas nähtavust. EÕEL on strateegilise partnerluse toel tugevdanud oma positsiooni huvikaitseorganisatsioonina, pakkudes oma liikmetele väärtuslikku tuge ja esindust.

Eesti Skautide Ühing viis 2022-24 läbi üle 70 koolituse, matka ja laagri, toetades noorte mitmekülgset arengut ning pakkudes võimalusi loovuse, enesejuhtimise ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks. Meie tegevused on suunatud 6-26-aastastele, pakkudes turvalist õpikeskkonda ja vastutuse võtmist läbi praktiliste kogemuste. Eesmärk on kasvatada noortes aktiivset kodanikuteadlikkust ja pakkuda võrdseid võimalusi osalemiseks.

Tegevused hõlmasid iganädalaselt vabatahtlike skaudijuhtide poolt ligi 3000h ulatuses läbiviidavat skaudiprogrammi; vaimse tervise, esmaabi-, ellujäämis- jm oskuskoolitusi, aga ka üritusi nagu iga-aastane üle-eestiline Jüripäeva laager või rahvusvaheline suurlaager. Tegevustes lähtusime Eesti noortevaldkonna strateegilistest eesmärkidest, mis rõhutavad kvaliteetset noorsootööd (paljud skaudijuhid omavad noorsootöötaja kutset); keelekümblust ja integratsiooni (32% muukeelsed liikmed); noorte osaluse suurendamist ja ennetustööd, et vähendada noorte tõrjutusriski. 

3 aasta jooksul on Eesti Gaidide Liit HTM tegevustoetuse raames viinud ellu olulisi muutusi noortele pakutavas programmis, et see oleks kõikidele võimalikult kättesaadav nii majanduslikult kui ka geograafiliselt, loodud on keskkond, kus noor tunneb, et saab juhtida, õppida ning arendada enda potentsiaali igas meelepärases valdkonnas olles toetatud.  

Pakume noortele ja vabatahtlikele juhtidele üle 25 üleriikliku ürituse aastas, innustades osalejaid liikuma õues, omandama erinevaid sotsiaalseid ja praktilisi oskusi ning olema eestimeelsed. Uuendame pidevalt õpetatavate teadmiste valikut, et koolituskava oleks tööturu arengule ja noorte igapäevaelule lisaväärtust andev, kaasame võimalikult palju erinevate valdkondade eksperte.  

Lisaks on EGL võimaldanud tänu HTM toele rahvusvahelistel üritustel ja koolitustel osalemise noortele, kel muidu selleks võimalust ei avaneks. See on tõstnud noorte soovi ühiskondlikult rohkem panustada ning ise selleks võimalusi leida ja luua. 

Digitaalne õpe: rakendati uuenduslikke digilahendusi, et parandada teenuste kättesaadavust ja tõhusust. Näiteks loodi uusi õpiplatvorme ja täiustati andmeanalüütikat. 

Haridus ja oskuste arendamine: tugevdati koolitusprogramme, et toetada noori tööturu vajadustele vastavate oskuste omandamisel läbi erinevate koolituste. Koostöös allorganisatsioonidega töötati välja uued tegevuskavad. 

Rohepööre ja jätkusuutlikkus: edendati keskkonnasõbralikke algatusi, sealhulgas rohelise jalajälje suurendamist ja taastuvenergia lahendusi (YMCA laagrile ettevalmistused päikesepaneelideks). Aktiivselt propageeriti jätkusuutlikku ja kestvat arengut (kasutatud riiete taaskasutamine, prügi korjamine ja sorteerimine, taara ära viimine jne. 

Ühiskondlik kaasatus: kasvatati noorte kaasatust ja koostööd erinevate sihtrühmade vahel. Korraldati mitmeid teavituskampaaniaid ja kaasamisüritusi. 

Rahvusvaheline koostöö: laiendati partnerlusvõrgustikke, suurendati koostöövõimalusi ja tugevdati piiriülest koostööd.

Ellu on viidud 660 erinevat tegevust nii kodukoha klubides, piirkondlikul, üle-eestilisel kui rahvusvahelisel tasandil; osalusi 12891 (sh liikmed ja mitteliikmed). Rahvusvaheline tasand: IFYE (International Farm Youth), RYE (Rural Youth Europe) ning koostöö Läti ja Soome 4H-ga. Noorsootöö võimalused on maapiirkonna noortele kättesaadavamad.

Noored on kaasatud ürituste planeerimisel ja läbiviimisel, korraldatud on suurüritusi ja ellu viidud projekte, mis toetavad noorte ettevõtlikkust ja omaalgatust ning pakuvad noortele osalemist kodukohast väljaspool ja laiendavad suhtlusvõrgustikku. Ühtekuuluvustunde loomise ja ühistegevuste kaudu on toetatud noorte vaimset ja füüsilist tervist. Eesmärkide saavutamiseks on arendatud ja rakendatud mõjuhindamise ja tagasiside süsteemi. Jätkusuutlikkuse tagamiseks on uuendatud identiteeti, tehtud kampaaniaid liikmete värbamiseks, võimestatud noori, motiveeritud juhendajaid, osaletud valdkondlikel aruteludel ja arendatud koostöövõimalusi. www.eesti4h.ee 

MTÜ NÜ TORE (25 teg.aastat) on panustanud noorte võimestamisse tegevustega, millest enamuse on ellu viinud vabatahtlikud.  

Noorte areng: 65s Eesti koolis toimuvad väljaõppinud juhendajate eestvedamisel aktiivsed TORE ringid (sh. SEL-oskuste mitteformaalne õpe). Koolisiseseid laienduskoolitusi läbis 300 noort. Aktiivsete TORE noorte omaalgatuslike tegevuste positiivsest mõjust said osa tuhanded noored.  

Üle-eestilisele noorteaktiivile toimus 12 koolitust eesmärgiga kaasata noori suursündmuste korraldamisse.  

Vabariiklike suursündmustena on toimunud 3 suvekooli (osal.arv 130-150) ja 3 konverentsi (osal.arvu kasv 100lt 170le). Kolme aastaga on tunnustanud sadu silmapaistvaid noori ja juhendajaid. 

Juhendajate toetuseks toimusid sügiskoolid (ja muud tugitegevused). 

Ellu on viidud ühingu jätkusuutlikkust toetavad tegevused: liikmeskonna haldamine, üldkoosolek, teavitustöö, esindamine, partnerlus (nt. koolirahu) jmt.  

Noorte kaasatus on hea. Liikmete arv: 591. 7-26.a noori on 524 (88,7 %). 

Avatud Vabariik on toetanud noorte arengut ja lõimumist, keskendudes eelkõige muukeelsetele noortele ning venekeelsetele koolidele. Projektid, nagu "Noorte Meedialabor", "UrbanLAB" ja "Noorte Diplomaatiakool", on pakkunud noortele võimalusi arendada loovust, meediaoskusi ja juhtimisvõimekust, valmistades neid ette tööturu ja ühiskonna vajadusteks. Lõimumisprotsessides on tuge pakkunud projektid "Idavärav" ning Ukraina sõjapõgenikest ja teistest välisriikidest saabunud noorte toetusprogrammid. 

Erilist tähelepanu pöörati noorte osalusvõimaluste laiendamisele, vähendades geograafilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke takistusi, eriti Kirde-Eestis. Lisaks on ühing toetanud noorte aktiivset osalemist kogukonnaelus ja otsustusprotsessides, suurendades kodanikuteadlikkust ning edendades vabatahtlikku tegevust. Avatud Vabariik on pühendunud võrdsete võimaluste loomisele ja noorte usalduse kasvatamisele riigi vastu, et aidata neil kasvada vastutustundlikeks ja aktiivseteks ühiskonnaliikmeteks. 

Aastatel 2022–2024 tegeles YFU Eesti aktiivselt noorte osaluse arendamisega. COVID-pandeemia järgselt käivitasime tegevusi, mis toetasid noorte kaasamist ja ettevõtlikkuse edendamist. 2022. a. alustasime keelementorlusega, et toetada Eestis viibivate välisõpilaste eesti keele õppimist ja värbasime vabatahtlike koordinaatori, kes aitas paremini suunata noorte vabatahtlike tegevust.

2023. a. rakendasime vabatahtlikkonnas mentor-juht-vari mudelit, mis suurendas grupijuhtide rahulolu ja ennetas läbipõlemist, toetades loovust ja tegevuse jätkusuutlikkust. Stabiliseerus õpilasvahetusprogrammides osalejate arv, kusjuures 93% programmis osalenutest hindas YFU Eesti tuge positiivselt. 2024. a. keskendusime vabatahtlike omavahelise koostöö ja koolituste süsteemi täiustamisele, mis tõstis vabatahtlike oskusi ja tugevdas organisatsiooni. Tunnustusena meie tööle pälvisime mitmekesisuse ja vabatahtliku sõbra märgised, kinnitades meie panust noorte ideede arvestamisel ja ettevõtlikkuse toetamisel. 

Strateegilise partnerluse raames keskendus Eesti Väitlusselts argumenteerimis-, kriitilise mõtlemise ja aruteluoskuste arendamisele, kasvatades organisatsiooni tegevusi ja võimekust. HTMi toetusel korraldasime väitlusvõistlusi, sh olümpiaadiga võrdsustatud Keskkoolide Eesti meistrivõistluseid.

Esmakordselt osales algajatele suunatud turniiril 100 võistkonda (300 väitlejat) ja pea 100 noort kohtunikku. Suurenenud on püsivate väitlusvõimaluste hulk ning muukeelsete noorte kaasatus. Lisaks traditsioonilistele tegevustele arendasime arutleva hariduse suunda, toetades väitlusoskuste õpetamist formaalhariduses ja koolitades uusi juhendajaid väitlustegevuse laiendamiseks erinevates piirkondades. Fookuses on olnud meediapädevuse ja infotarbimisoskuste arendamine koolituste, võistluste, õppematerjalide ja kampaaniate kaudu. Viimase kolme aasta jooksul on kasvanud EVSi eelarve ning töötajate arv, koormus ja palk. See omakorda on eelduseks vabaühenduse võimekuse ja jätkusuutlikkuse kasvule. 

Eesti Noorsootöötajate Kogu (ENK) toetas 2022.–2024. aastal oluliselt noorsootöötajate professionaalsuse kasvu, noorsootöö kvaliteedi tõusu ja valdkonna nähtavust. 

Partnerluse toel andsime välja 219 kutset ja 1430 osakutset ning uuendatud sai kutsestandard. Liikmeskond kasvas 293 liikmelt 435 liikmeni, peegeldades organisatsiooni usaldusväärsust ja tugevat positsiooni valdkonna ühendajana. Meie koolitustel, arenguprogrammides ja rahvusvahelistes projektides osalesid sajad noorsootöötajad, omandades teadmisi näiteks digipädevustest, traumateadlikust lähenemisest, rahuharidusest jpm. 

Strateegilise partnerluse toel suurendasime võimekust leida täiendavaid ressursse organisatsiooni ja valdkonna arenguks, näiteks Erasmus+ akrediteeringu ja hangetel osalemise kaudu. Samuti tõusis fookusesse noorsootöötajate võimestamine valdkonna esindamisel ja kommunikatsioonis, mida ilmestab ka Alliance of Youth Work Associations loomine 2024. aastal. 

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus tugevdas strateegilise partnerluse toel noorsootöö valdkonda ning panustas järjepidevalt ja kvaliteetselt noortekeskuste arengusse. Korraldasime koolitusi, andsime välja juhendeid, pakkusime nõustamist, toetasime uuenduslike meetodite juurutamist ning arendasime kvaliteedimudeleid. Organisatsioon kasvas, hõlmates perioodi lõpuks ligi 90% noortekeskustest.

Jätkasime Avatud noorsootöö ABC koolitusprogrammi eestvedamist (tänaseks üle 200 lõpetaja) ja Logiraamatu laialdasemat kasutusele võtmise toetamist (75% noortekeskustest on aktiivsed kasutajad). Kutse väärtustamiseks korraldasime portfoolio ühiskirjutamise päevi ning osalesime aktiivselt uue kutsestandardi väljatöötamises.

Lisaks korraldasime avatud noorsootöö konverentsi (180 osalejat) ning viisime ellu põhjaliku noortekeskuste kaardistuse Mis loom on ANK? vol2, mis annab väärtusliku ülevaate keskuste olukorrast. Saadud sisend on organisatsiooni ja valdkonna edasise arengu aluseks.