- Põhiseadus § 37 Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta.
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 9 lg 2 Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.
|
- Võrdse kohtlemise tagamiseks on oluline võimaldada ligipääs alusharidusele kõigle lastele, kelle vanemad on selleks soovi avaldanud.
- Teisest keele- ja kultuuriruumist pärit lapsed õpivad Eestis juba aastaid. 2021/22. õppeaastal käis eesti õppekeelega koolides 831 uussisserändaja taustaga last. Samuti on Eesti koolides aastaid õppinud vahetusõpilased, kes õpinguid alustades enamasti eesti keelt ei valda.
- Eesmärk on lõimida laps võimalikult kiiresti teisest keele- või kultuuriruumist tavaõppesse, aidata lapsel kohaneda Eesti koolikultuuriga, õppida eesti keelt ja oma emakeelt.
- Põhikoolieast väljakasvanud noortel on võimalik osaleda õpipoisiõppes.
Lisainfo
Põhikooli õppima asumine
Seadus näeb ette, et omavalitsus tagab koolikohustuse täitmise ja põhikooli riikliku õppekava kohase põhihariduse omandamise oma valla või linna halduspiirkonnas elavatele koolikohustuslikele lastele.
Lapsel on rahvastikuregistris elukohakanne. Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud lapsed, kellele see kool on elukohajärgne kool.
Lapsel puudub rahvastikuregistris elukohakanne. Laps viibib riigis kas viisavabaduse või viisa alusel.
- Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus § 27. (1) Põhikool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kui soovitud koolis on vabu õppekohti. Elukohakanneta õpilaste jaoks on kooli valik vaba, kui soovitud koolis ja klassis on vabu õppekohti.
- Eesti Vabariigis on igaühel põhiseaduslik õigus õppida eesti keeles. Kõikidele sisserändajatele võimaldatakse koolikoht eesti õppekeelega koolis. Vanema kirjaliku taotluse alusel võib lapsele pakkuda koolikohta ka muu õppekeelega koolis.
- Õpilase kooli vastuvõtmise menetlus on haldusmenetlus ja see algab lapsevanema kirjaliku avalduse esitamisega koolile või koolipidajale. Kõik kooli või KOV’i poole pöördunud lapsevanemad tuleb suunata avaldust esitama. Avalduse vastuvõtmisest keelduda ei saa.
- Õpilase kooli vastuvõtmise menetlus tuleb teha viivitamatult ja koolijuhi otsus vormistatakse kirjalikult. Keelduv vastus peab haldusmenetluse seaduse kohaselt sisaldama põhjendust ja viidet õigusaktile.
- Avaldus võib olla digitaalselt allkirjastatud ja saadetud e-kirja teel või esitatud paberil. Avalduses tuleb märkida lapse nimi, isikukood ja soovitud kool ning klass.
- Kui lapsel ei ole Eesti isikukoodi, siis tuleb avalduses märkida lapse sünnikuupäev.
- Kui õpilasel puuduvad dokumendid, siis kantakse laps kooli nimekirja last saatva täiskasvanu ütluste alusel, märkides ära nime ja sünnikuupäeva. Eesti kodakondsuse, elamisloa, isikut tõendavate dokumentide või eelmise kooli tunnistuse puudumine ei ole aluseks kooli mitte vastuvõtmiseks.
- Kui lapsel puuduvad dokumendid, siis lubatakse tal õppetöös osaleda ning dokumendid vormistatakse esimesel võimalusel.
Õppetöö korraldus
Laps peaks üldjuhul õppima eakaaslastega samas klassis. Mõjuval põhjusel ja lapsevanemaga koostöös võib lapse panna ka aasta nooremasse või vanemasse klassi.
Koolil tuleb esimesel võimalusel õpilase, tema vanema või eestkostja ning klassijuhatajaga läbi viia õpilase arenguvestlus, kuhu kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste. Vestluse käigus selgitatakse välja õpilase individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised eripärad) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja).
Vajadusel saab kasutada tõlketeenust, mille maksumuse kompenseerib Sotsiaalministeerium. Hüvitise taotlemiseks peab sõjapõgenik olema saanud ajutise kaitse ning registreerinud oma elukoha kohalikus omavalitsuses.
Lapsevanemat informeeritakse Eestisse saabumisel koolikohustusest Eestis ja tema vastutusest sellega seoses. Koolieluga tutvumiseks on vanemale abiks infomaterjalid vene ja inglise keeles, millega on võimalik tutvuda Harno kodulehel.
Kool vastutab selle eest, et ettevalmistused põgenike pere lapse saabumiseks oleks toimunud. Koolile pakub teemakohaseid koolitusi ja nõustamist Haridus- ja Noorteamet ning maakondlikud Rajaleidja keskused.
Uussisserändajast õpilasele võib kool koostada individuaalse õppekava, milles on toodud riiklikust õppekavast erinevad õpitulemused konkreetse õpilase puhul.
Kool jälgib, et uussisserändajast õpilasel oleks võimalus aktiivseks suhtluseks eakaaslastega (aktiivõpe, projektid, mängud jne). Selleks saab koostööd teha näiteks ka piirkonna noorsootööasutuste ja vabaühendustega.
Kool vaatab igal aastal üle individuaalse õppekava ning korrigeerib seda vastavalt vajadustele. Kool vastutab õpilase arengu eest, kaasates lapsevanemaid, piirkonna noorsootööasutusi, vabaühendusi.
Omavalitsused saavad ka teisest keele- või kultuuriruumist tulnud laste õpetamiseks riigilt rahalist toetust.
- Täiendavat haridustoetust makstakse omavalitsusele iga lapse, sh uussisserändaja ning rahvusvahelise kaitse saanud õpilase eest.
- Kooli nimekirja kantud õpilase andmed kantakse EHIS’esse. Haridustoetust eraldatakse EHIS’e andmete alusel, mistõttu on oluline, et info kõikide laste kohta jõuaks EHIS’esse või koolikohata laste kohta otse Haridus- ja Teadusministeeriumi.
- Toetust rakendatakse 2022. aastal esmakordselt ka vene õppekeelega koolides õppivate uussisserändajast õpilaste eesti keele lisaõppeks.
Täiendav info:
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaspetsialist Anastassia Kallikorm
(+372 735 4047, anastassia.kallikorm@hm.ee)
Alushariduses osalemine
Seaduse järgi loob omavalitsus vanemate soovil kõigile 1,5-7aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia piirkonna lasteasutuses. 1,5-3aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.
- Lasteasutus viib esimesel võimalusel läbi lapse arenguvestluse koos tema vanema või eestkostja ja rühmaõpetajaga, kuhu kaasatakse vajadusel teisi spetsialiste. Arenguvestlusel selgitatakse välja lapse individuaalsed erivajadused (tervislik eripära; dieet; usulised vajadused) ja arenguvajadused (ülevaade olemasolevatest teadmistest oskustest ja hoiakutest; võimalik vajadus abiteenustele – psühholoog, leinanõustaja) ning ka lapsevanema majanduslikud võimalused lasteaia kohatasu maksmiseks.
- Lasteaed valmistab meeskonna (lapsevanemad, õpetajad, töötajad) ette enne sisserändajate pere lapse lasteaeda tulekut. Lasteaiarühma, kus laps käima hakkab, lastevanematele koosolekul, mõtestatakse lahti rühma väärtused ja koostöö põhimõtted. Lasteaiarühmas saab vajadusel kasutada ka kiusamisest vaba lasteaia programmi.
- Arenguvestluse tulemustest lähtuvalt koostab lasteaed lapsele vajadusel individuaalse arenduskava ning hoolitseb selle eest, et lapsel on võimalus aktiivseks suhtluseks eakaaslastega (aktiivõpe, projektid, mängud jne). Vajadusel saab teha koostööd ka piirkonna noorsootööasutuste ja vabaühendustega.
- Lasteaia poolt palgatud õpetaja viib läbi eesti keele tugiõpet. Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu on võimalik saada rühmapõhist keeleõppe toetust omavalitsusele, kes võib vajadusel seda suurendada. Leinanõustaja või psühholoogi teenust pakub vajadusel maakondlik Rajaleidja keskus.
- Lasteaed vaatab vähemalt kord aastas üle lapse individuaalse arenduskava ning uuendab seda vastavalt vajadustele.
Lasteaed ja lastehoid
Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik. Alushariduse kättesaadavuse eest vastustab kohalik omavalitsus, kellel on kohustus tagada kõigile 1,5 kuni 7-aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha võib vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega.
Lasteaiakoha taotlemiseks palume ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kes selgitab teile vastuvõtutingimusi ja annab ülevaate nõutavatest dokumentidest lähtudes valla- või linnavalitsuse poolt kehtestatud korrast.
- Lasteaiakoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega Teie poolt valitud lasteaeda või kohalikule omavalitsusele. Avaldus lasteaiakoha taotlemiseks tuleb edastada digitaalselt allkirjastatult. Kui digiallkirja võimalust ei ole, siis võite viia paberil allkirjastatud avalduse otse lasteaeda või kohalikule omavalitsusele.
- Avalduses tuleb märkida lapse nimi, isikukood või selle puudumisel lapse sünnikuupäev, lasteaed, kuhu kohta soovitakse ning oma kontaktandmed. Kui lapsel ei ole dokumente, siis võetakse laps vastu lapsevanema ütluste alusel ja dokumendid vormistatakse esimesel võimalusel.
- Kui soovitud lasteaias on vaba koht, siis võetakse laps vastu. Kui vaba kohta soovitud lasteaias ei ole, edastab kohaliku omavalitsuse üksus teate lasteaiakohta vajavast lapsest Haridus- ja Teadusministeeriumile.
Lasteaia- ja lapsehoiu teenus on tasuline, igakuine lapsevanema osalustasu on omavalitsustes erinev, kuid vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast (palga alammääraks 2022. aastal on 654 eurot). Lasteaias on lastele tagatud toitlustamine. Vajadusel on võimalik taotleda omavalitsuselt lapsevanema osalustasu soodustust.
Viimati uuendatud 15.05.2025
