Täiskasvanuhariduse arendamine – VÕTI

Viimase kümne aasta jooksul on Eesti täiskasvanute elukestvas õppes osalemine suurenenud 11,5 %-lt 2014. aastal 23,3%-ni 2024. aastal. Haridusvaldkonna arengukavas on eesmärkideks elukestvas õppes osaluse ja erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine, 2035. aastaks osaleb elukestvas õppes 25% elanikkonnast. VÕTI tegevused võimaldavad inimestel omandada uusi teadmisi, liikudes sujuvalt haridustasemete ja -liikide vahel ning võimaldades ühildada õppimine ja töötamine.

VÕTI eesmärgid 2021-2027 aastateks

Toetuse andmise tingimused "Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine" 

  • Täienduskoolituste kaudu on toetatud erialaoskuste ja tööelu üldoskuste arendamist 60 000 inimesel, lisaks läbi avatud taotlusvoorude saavad õppida üle 4000 inimese.
  • Kahanenud on elukestvas õppes osalemise erinevused vanuserühmade ja regioonide lõikes.
  • Õppimine on muutunud sujuvamaks läbi paindliku õpitee, individuaalse õpikonto, mikrokvalifikatsiooni õppe ja varasema õpi- ja töökogemuse (VÕTA) arvestamise.
  • Arendatakse ja rakendatakse täienduskoolituste kvaliteedihindamise süsteemi, koolitused on kvaliteetsed ning õppijad teadlikumad.
  • Läbiviidud uuringud, sh PIAAC, aitavad kaasa valdkonna poliitika kujundamisele ning arendustegevuste planeerimisele.

Tegevused

Muutuv majandus- ja demograafiline olukord nõuab oskuste uuendamist kogu elukaare vältel. Koolitusvajaduse väljaselgitamisel lähtutakse OSKA prognoosidest ning teistest valdkondlikest tööturu prognoosidest. Ülikoolid, kutse- ja kõrgkoolid pakuvad täienduskoolitust riikliku koolitustellimuse raames. Selle kaudu saavad inimesed võimaluse tasuta või väikese omaosaluse eest täiendada ja uuendada oma tööalaseid oskusi. Teistelt täienduskoolitusasutustelt tellitakse vajadusel koolitusi hangete või avatud voorude kaudu. Sellega toetatakse digioskuste ja tööelu üldoskuste arendamist, mida kombineeritakse erialaoskuste ja roheoskustega.

Tasuta koolituste info asub SIIN. 

Uute teadmiste ja oskuste omandamist  toetatakse läbi paindliku õpitee, individuaalse õpikonto, mikrokvalifikatsiooni õppe ning varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine. Mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmise eesmärgiks on elukestva õppe edendamine ja tööturu vajadustele kiiremini reageerimine. VÕTI raames luuakse võimalused ja pakutakse mikrokvalifikatsiooniõpet tööealisele elanikkonnale. Sedasi saab õppija võimalused väiksematest osadest koosneva hariduse omandamiseks või olemasolevate oskuste täiendamiseks. VÕTA tegevuste eesmärgiks on, et mitteformaalõppes ja tööelus omandatut saaks rohkem arvestada formaalõppes. 

Ühes aastas korraldatakse Eestis ca 85 000 koolitust ja registreeritud on ca 1200 täienduskoolitusasutust. Olemasolev kvaliteediraamistik ei anna rahastajatele ja õppijatele soovitud kindlust õppe kvaliteedi osas. Arendatakse välja ja rakendatakse täienduskoolitusasutuste kvaliteedi hindamise süsteemi, mis esimeses etapis keskendub mikrokvalifikatsiooniõppe pakkujatele. Toetatakse täienduskoolitusasutusi kvaliteetsete koolituste pakkumisel ning kvaliteedihindamise ettevalmistamisel ja läbimisel. 

Õppe- ja koolitusasutuste kvaliteedi hindamisega tegeleb Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA)

Tegevuse elluviimisele on kaasatud partnerina Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon ANDRAS, kes viib ellu täiskasvanuhariduse teavitustegevusi ja koordineerib piirkondliku võrgustiku tööd.  Elukestva õppe populariseerimiseks viiakse läbi üleriigilisi teavituskampaaniaid.  Valdkonna iga-aastane tähtsündmus on täiskasvanud õppija nädal ehk TÕN, mille  eesmärk on populariseerida elukestvat õppimist ja enesetäiendamist kogu elukaare jooksul. TÕNi raames toimub erinevates Eestimaa paikades arvukalt õpisündmusi ja infoüritusi, nädala oluline osa on silmapaistvamate täiskasvanud õppijate, õpitegude ja õppimise toetajate tunnustamine nii maakondlikult kui üleriigiliselt.

Tegevuse tulemusena on läbi viidud PIAAC, rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring, mis annab ülevaate Eestis elavate täiskasvanute infotöötlusoskustest rahvusvahelises võrdluses. Samuti on oluline poliitika teaduspõhiseks kujundamiseks vajalik analüüsida teiste riikide parimaid praktikaid ning nende rakendatavust Eesti kontekstis. Viiakse läbi poliitikaanalüüse ja -uuringuid ning kaasatakse eksperte, et saada lähteandmeid teadmuspõhise poliitika kujundamiseks ja rakendamiseks.

Veel uuringuid:

Viimati uuendatud 13.03.2025

open graph image