Eesti Vabariigi haridusseadus

Seadus määrab haridussüsteemi üldised eesmärgid ja korralduse; hariduse tasemed ja ülesanded, Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusalased ülesanded, õppeasutuste liigid ja nende tegevuse üldised põhimõtted ning Eesti Hariduse Infosüsteemi alused.

Koolieelse lasteasutuse seadus

Koolieelse lasteasutuse seadus määrab lasteaia õppe- ja kasvatuskorralduse alused, laste ja vanemate õigused ja kohustused ning reguleerib lasteaedade asutamist, juhtimist, rahastamist ja järelevalvet.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus määrab üldhariduskooli õppe- ja kasvatuskorralduse alused, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused ning reguleerib üldhariduskoolide asutamist, juhtimist, rahastamist ja järelevalvet.

Kutseõppeasutuse seadus

Kutseõppeasutuse seadus määrab kutseõppeasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse alused, õpilaste õigused ja kohustused ning reguleerib kutseõppeasutuste asutamist, juhtimist, rahastamist ja järelevalvet.

Kõrgharidusseadus

Kõrgharidusseaduses reguleeritakse kõrgharidustaseme õppe korraldamise alused, õigused ja kohustused kõrgharidustasemel õppimiseks ning kõrgkoolide tegevuse alused.

Tartu Ülikooli seadus

Tartu Ülikooli seadus määrab Tartu Ülikooli tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Tallinna Tehnikaülikooli seadus

Tallinna Tehnikaülikooli seadus määrab Tallinna Tehnikaülikooli tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Eesti Maaülikooli seadus

Eesti Maaülikooli seadus määrab Eesti Maaülikooli tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seadus määrab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Tallinna Ülikooli seadus

Tallinna Ülikooli seadus määrab Tallinna Ülikooli tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Eesti Kunstiakadeemia seadus

Eesti Kunstiakadeemia seadus määrab Eesti Kunstiakadeemia tegevuse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

Erakooliseadus

Erakooliseadus reguleerib erakoolide asutamist ja neile koolitusloa taotlemist ning määrab erakoolide õppe- ja kasvatuskorralduse, juhtimise ja rahastamise erisused riigi- ja munitsipaalkoolidega võrreldes.

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus

Õppetoetuste ja õppelaenu seadus määrab kutseõppe põhitoetuse, kõrghariduse vajaduspõhise õppetoetuse, doktoranditoetuse ning riigi tagatud õppelaenu saamise tingimused ja korra.

Huvikooli seadus

Huvikooli seadus määrab huvikooli õppe- ja kasvatuskorralduse alused, õppurite õigused ja kohustused ning reguleerib huvikoolide asutamist, juhtimist, rahastamist ja järelevalvet.

Noorsootöö seadus

Noorsootöö seadus reguleerib noorsootöö korraldamist, sh noorsootöö rahastamist riigieelarvest ning Haridus- ja Teadusministeeriumi ja kohalike omavalitsuste ülesandeid. Samuti reguleerib seadus noorte püsi- ja projektlaagrite asutamist, pidamist ja nende üle tehtavat järelevalvet.

Täiskasvanute koolituse seadus

Täiskasvanute koolituse seadus määrab täiskasvanute koolituse liigid ning reguleerib õppepuhkuse andmist ja täiskasvanute koolituse rahastamist.

Kutseseadus

Kutseseadus määrab kutsesüsteemi korralduse alused ning reguleerib kutse andjate ja kutsenõukogude tegevust, kutsestandardite vastuvõtmist ning isikule kutse ja kutsetunnistuse andmist.

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus määrab välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise tingimused ja korra, juhul kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud isik soovib Eestis töötada ametikohal või kutsealal, millel töötamiseks on õigusaktiga kehtestatud kvalifikatsiooninõuded.

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus määrab teadus- ja arendustegevuse korralduse alused ning reguleerib teadusasutuste asutamist, juhtimist, rahastamist ja järelevalvet.

Eesti Teaduste Akadeemia seadus

Eesti Teaduste Akadeemia seadus määrab Eesti Teaduste Akadeemia ülesanded ja akadeemikute staatuse ning reguleerib Eesti Teaduste Akadeemia struktuuri, juhtimist ja rahastamist.

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus määrab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ülesanded ning reguleerib tema tegevusi erisusi teiste teadusasutustega võrreldes.

Keeleseadus

Keeleseadus reguleerib eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist ning järelevalvet.

Arhiiviseadus

Arhiiviseadus reguleerib dokumentide hindamist, arhivaalide kogumist ja säilitamist, neile juurdepääsu võimaldamist ja nende kasutamise korraldamist ning määrab Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi tegevuse alused.

Riigi Teatajas on kõik kehtivad õigusaktid ja välislepingud, samuti seaduste ingliskeelsed tõlked. Riigi Teatajast saab otsida ka eelnõusid ja kohtulahendeid.

Eelnõude infosüsteemis (EIS) saab jälgida õigusaktide eelnõude menetlemist, kuid ka osaleda nende avalikel konsultatsioonidel.

Riigikogu lehel saab jälgida seaduste eelnõude menetlemist Riigikogus. Euroopa Liidu õigusaktide lehelt on leitavad kõik kehtivad õigusaktid. Samuti saab sellelt lehelt otsida Euroopa Liidu Kohtu lahendeid ja menetluses olevaid Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kaasamiskava 2024

Kaasamiskava koondab ministeeriumi olulisemad poliitika- ja õigusloome tähtajad. See aitab koostööpartneritel oma aega paremini planeerida, koguda aegsasti sihtgrupi arvamust ning suurendab õigusloomes ligipääsu neile huvigruppidele, kes ei kuulu n-ö tavapärasesse kooskõlastusringi. Kava on koostatud esialgsete tähtaegadega ning võib ajas muutuda.

Kaasamisaeg

Poliitikamuudatus

Sisu

Kaasamisprotsessi peamised etapid ja osapooled

Kontaktisikud

aprill 2023 – detsember 2024

Töögrupp lõpetab töö 31. aprill 2024

Karjäärimudel esitatakse valitsusele mais 2024
Üldhariduskooli õpetajate karjäärimudeli kasutuselevõtu tegevuskava ja soovitused haridusasutuste juhtidele ja pidajatele õpetajate toetamiseks karjääriteekonna jooksul Luuakse õpetaja kutsetasemetel põhinev karjäärimudel ja selle kasutuselevõtu toetamise tegevuskava. Kutsestandardid valideeritakse õpetaja karjäärimudeli suhtes. Koostatakse soovitused alustava õpetaja toetamiseks haridusasutuste juhtidele ja pidajatele ning kutseaasta muudatusettepanekud ülikoolidele.  Algsete vajaduste kaardistamiseks viidi õpetajate ja koolijuhtidega läbi fookusgrupid. Õpetaja karjäärimudeli loomiseks on kokku kutsutud ekspertgrupp, kes kohtub regulaarselt, koosseisus: Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Harku vald, Tartu linn, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Õpetajate Ühenduste Koostöökoda, Õpetajate ühenduste võrgustik, Riigikoolide juhid, Eesti Koolijuhtide Ühendus, erakoolide esindaja, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool, Noored Kooli, MTÜ Haridusmentorid, Heateo Sihtasutus, HTM esindajad. 

Haridusleppe ühe osana on karjäärimudel plaanis Vabariigi Valitsusele esitada 23. mail 2024.
 
Kasutuselevõtu tegevuskava ja soovituste koostamisse kaasatakse pidajaid, koolijuhte, strateegilisi partnereid (Noored Kooli, MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit), erialade aineliite, ülikoole, üldhariduskoole, Harnot.
 
Maris Raimets 
maris.raimets@hm.ee
haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert

2022 –  juuni 2024

Memorandum valitsuse kabinetis märts 2024

Avalik kooskõlastamine: juuni 2024

VVTP: VTK PGSi muutmiseks seoses haridusjuhtide atesteerimissüsteemi rakendamisega Koolide ja nende pidajate taust on väga eripalgeline, pea kõikjal maailmas kahaneb huvi koolijuhi ameti vastu. Ebaühtlane on nii õppe, koolijuhtimise kui ka koolipidamise kvaliteet. Seetõttu on vaja hinnata ja tõsta juhtimise kvaliteeti ning toetada haridusasutuse pidajaid värbamisel, juhtide hindamisel ja koolijuhtimise arendamise eestvedamisel. Muudatused puudutavad koolipere tervikuna, õppeasutuste pidajaid kui ka lapsevanemaid ning kohalikke kogukonnaliikmeid.  Haridusjuhi kompetentsi- ja karjäärimudeli ettepanekuteks moodustatud töörühma kuuluvad: Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli esindajad, Heateo Sihtasutus, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing ning HTM esindajad. Lisaks on toimunud mitmed fookusgruppide arutelud koolipidajate esindajate ning riigikoolide pidajate ja juhtidega. Töörühm on ministrile ettepanekud esitanud ning jätkub töö seaduse väljatöötamiskavatsusega, mille käigus konsulteeritakse pidajatega, koolijuhtidega, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga, hariduspsühholoogidega ning Heateo Sihtasutusega.  Liis Lehiste
liis.lehiste@hm.ee
haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert
 
oktoober 2022
– detsember 2024 
 
Ühtse keskhariduse ja uue põhihariduse kontseptsiooni väljatöötamine Ühtse keskhariduse korralduse lähtealuste kokkuleppimine, et lõimida üld- ja kutsekeskharidus. Ülesanne on luua õppijale tingimused ja võimalused tema vajadustest ning võimetest lähtuva hariduse omandamiseks. Paindlikkuse tagamiseks kirjeldatakse lahendused mitteformaal- ja informaalõppe arvestamiseks formaalõppes (sh õppimist täienduskoolitustel, kultuuriasutuses, noortekeskuses, huvikoolis, spordiklubis jm). Ühtse keskhariduse korralduse põhimõtete kirjeldamine algab keskharidusstandardi sisu kokkulepetest ehk õppekava koostamise põhimõtete kokkuleppest. Seda eeskätt seetõttu, et õppe korraldus peab toetama igakülgselt õppe sisu. Samuti on ühtse keskhariduse üks lähtepõhimõtteid õppimiskohustuse juurutamise vajadus. Üldoskuste klassifikatsioon ja õppekava  aluskontseptsioon ning selle retsensioonid valmisid 2023. a. 2024. a jooksul koguneb juhtrühm, luuakse uue õppekava teekart ning üldosa mudel. Juhtrühma kuuluvad õpetajate ja koolijuhtide, tugispetsialistide, lastevanemate, õpilaste ning seotud ministeeriumite esindajad.
Koostöös Tallinna Muusika- ja Balletikooliga toimub ühtse keskhariduse õppekava koostamine ja rakendusmudeli piloteerimine. Toimub koostöö Töötukassaga, et kokku leppida karjääriteenuste (info, nõustamine) osutamine haridusvaldkonnale ning planeerida ühiseid arendustegevused.

Ajakava:
-Juhtrühm, uue õppekava teekaart, sihtgruppide kaasamine ja üldosa mudel – 2023-2024 
-Üldosa töörühmad - 2025-2026 
-Ainekavad - 2026-2027 
-Uus õppekava seaduse eelnõuna - 2028
 
Mari Tikerpuu
mari.tikerpuu@hm.ee
keskhariduse arendusjuht
 
mai 2023 –märts 2024

Avalik kooskõlastamine: märts 2024
 
Haridusseaduse, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõu ning nende rakendusaktide muutmine seoses õppimiskohustuse pikenemisega Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel. Tulemuste saavutamiseks on vaja kohaliku tasandi haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning erinevate ministeeriumite panust õpilaste karjääriõppe ja -nõustamise süsteemi loomisel. Õppimiskohustus rakendub noortele, kes 2024. aastal siirduvad 9. klassi.  Eelnõude väljatöötamiseks on loodud regulaarselt kohtuv töörühm (15.okt 2023 – 15.märts 2024 kohtutud kaheksal korral, aruteluseminaride vormis) koosseisus: Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Koolijuhtide Ühendus; Eesti Haridustöötajate Liit; Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda; Eesti Õpetajate Liit; Eesti Koolipsühholoogide Ühing; Eesti Eripedagoogide Liit; Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus; Eesti Õpilasesinduste Liit; Eesti Lapsevanemate Liit; Eesti Töötukassa; Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing; Eesti Kaubandus – Tööstuskoda; Eesti Tööandjate Keskliit; Kutsekoda; Sotsiaalministeerium; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seaduse eelnõu esitati ametlikuks arvamuse avaldamiseks 14.03.2024 EISi kõigile töörühma liikmetele, lisaks Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, kõigile huvihariduse ja noorsootöö katusorganisatsioonidele ja Karjäärinõustajate Ühingule.  Mari Tikerpuu
mari.tikerpuu@hm.ee
keskhariduse arendusjuht
november 2023 – sügis 2025 Noortevaldkonna töötajate kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reform Kvalifikatsiooninõuete seadmise eesmärk on tagada noortevaldkonna (noorsootöö ja huviharidus) töötajate pädevustele riiklike (miinimum)nõuete kehtestamise kaudu noortele noortevaldkonnas osutatavate teenuste ühtlane kvaliteet sõltumata piirkonnast. Kvaliteedi tõstmisega: 1) tagatakse noorsootöös ja huvihariduses osalemisel noorte vaimset ja füüsilist turvalisust; 2) hoogustatakse noorsootöötaja ja huvihariduse õpetaja kutseala professionaliseerumis; 3) edendatakse kutseala populaarsuse kasvu ja väärtustamist ühiskonnas.  Kvalifikatsiooninõuetele ülemineku reformi planeerimiseks ja elluviimiseks moodustatakse töörühm.

Töörühma oodatavad liikmed: Eesti Linnade ja Valdade Liit – väikese ja suure KOVi esindajad, huvikatuste esindajad, noorsootöö katuste esindajad, HTMi esindaja, ülikoolide esindajad, noorteühingute esindaja, Koolijuhtide Ühenduse esindaja, tööandjate esindaja. 
Lisaks toimuvad mitmed fookusgrupi arutelud sihtgruppide ehk noortevaldkonna (noorsootöö ja huviharidus) töötajate esindajatega.
 
Airi Park
airi.park@hm.ee
Huvihariduse ja noorsootöö valdkonna peaekspert (töötajaskond)
 
mai 2022 – juuni 2025 Uute atraktiivsete kutsekeskhariduse pilootõppekavade väljatöötamine ja üldhariduslike moodulite uuendamine Kavandatakse uusi kutsekeskhariduse õppekavu, mis on laiapõhjalised ja/või interdistsiplinaarsed, mille raames on õppijal läbi valikõpingute võimalus ise oma õpiteed kujundada. Eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks alternatiiviks üldkeskharidusele, mis võimaldab lõpetamise järgselt suunduda nii tööturule kui sooritada riigieksamid ning jätkata õpinguid kõrghariduses. Uued õppekavad on avatud vastuvõtuks alates 2025/26 õppeaastast ning rakendub üleminekuperiood õppekavade vastavusse viimiseks uue kutsekeskhariduse mudeliga aastani 2026/27. Konsultatsioonid kutsekoolide ja ülikoolidega, seminarid ja arutelud kutsekoolide õpetajate ning õppejuhtidega. Strateegilistest partneritest kaasatakse Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingut, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu ja Rektorite Nõukogu. Kutsekeskhariduse uut käsitlust tutvustatakse ka kutsehariduse nõukojas.  Marit Kuusk
Marit.kuusk@hm.ee 
kutsehariduse ja oskuste poliitika valdkonna peaekspert
 
märts 2023 – detsember 2025  Hindamise kontseptsioon põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks  Nüüdisaegne hindamiskäsitlus ei ole koolielus rakendunud. On vaja leida ühine arusaam hindamise eesmärgist ning  kehtestada uued hindamispõhimõtted, et aidata kaasa õppijakeskse haridusmudeli rakendumisele. Protsess toimub koos riiklike õppekavade uuendamisega ning ajakohastatud õppekava rakendamisega.  Konsultatsioonid ülikoolidega, hariduspsühholoogidega, Eesti Koolijuhtide Ühendusega.

Kontseptsiooni loomine toimub ESF+ programmis ÕKVA+ moodustatud hariduspsühholoogia võrgustikus, kuhu kuuluvad lisaks ministeeriumile Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ning Harno esindajad.
 
Valdek Rohtma
valdek.rohtma@hm.ee
üldhariduse valdkonna nõunik 
 
2020 –  september 2024

Avalik kooskõlastamine:mai 2024 

Esitatakse valitsusele september 2024
Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu Teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni korralduse seadus kehtestatakse uue terviktekstina. Korrastatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldus, täpsustatakse rahastamise ja evalveerimise korraldust, uute teemadena lisatakse teaduseetika ja avatud teadusega seotud sätted. Konsultatsioonid ministeeriumite, teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide, rakenduskõrgkoolide, ettevõtjate ja teadlaste esindusorganisatsioonidega. Eelnõu esitatakse Teadus- ja Arendusnõukogule aprillis 2024 Mariann Saaliste
mariann.saaliste@hm.ee
teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert
 
veebruar 2023 –  detsember 2024

Valitsuse kabinetis mai 2024 

Jaanuar 2025 eelnõu valitsuse istungil

 
Analüüs ja ettepanekud kõrghariduse rahastamise muutmiseks, VTK ja seaduseelnõu väljatöötamine kõrghariduse rahastamise ja üliõpilaste toetussüsteemi muudatuste jõustamiseks   Paindlike õppimisvõimaluste pakkumisel töötavale ja/või varasema kõrgharidusega inimesele luuakse kõrgkoolidele võimalused tasu küsimiseks. Paralleelselt analüüsitakse õppelaenu ja üliõpilaste toetussüsteemi, et võimaldada kehvema majandusliku ja sotsiaalse taustaga noorte ligipääsu kõrgharidusele ning vähendada üliõpilaste vajadust õpingutega samaaegselt töötada. Seaduse jõustumine on planeeritud 01.01.2026. Koostöö kõrgkoolide esindajate ning Eesti Üliõpilaskondade Liiduga, konsultatsioonid pankadega õppelaenu teemal, koostöö Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga. Eelnõu esitatakse Teadus- ja Arendusnõukogule aprillis 2024.  Kristi Raudmäe
kristi.raudmae@hm.ee 
kõrghariduse valdkonna juht
 
2021– 2024

Avalik kooskõlastamine: okt-nov 2023 

Eelnõu esitatakse valituse istungile aprillis 2024

 
Täiskasvanute koolituse seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eelnõu peamine fookus on mikrokvalifikatsioonide kasutusele võtmine, mis on seni seadusandluses reguleerimata. Defineeritakse mikrokvalifikatsiooni mõiste, kehtestatakse selle maht, läbiviijad, mikrokvalifikatsiooniõppekavade ja -tunnistuste nõuded. Eelnõu on läbinud EISi kooskõlastusringi nii 2022 kui ka 2023. aastal. Arvamuse avaldamiseks on eelnõu saadetud Harnole, ETKA Andrasele, Eesti Vabaharidusliidule, Eesti Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, SA Kutsekojale, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Töötukassale, Eesti Rahvaülikoolide Liidule, Rektorite Nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule ja Keeleametile. Tegevuslubade tähtajalisuse kehtestamisega on kavas lähtuda HTM-JUM ministrite vahel tehtud kokkuleppest ja esitada eelnõu VV istungile aprillis 2024. Annaliisa Toom
annaliisa.toom@hm.ee
täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna peaekspert
 

Viimati uuendatud 08.04.2024

open graph image