Sisehindamise üldine eesmärk on õppija arengu toetamine. Üldise eesmärgi täitmiseks tuleb sisehindamise käigus:

  • hinnata asutuse õpikeskkonna arengut ja õppijate tulemuslikust kindlustavate eesmärkide täitmist,
  • analüüsida õppe- ja kasvatustööd ning selle tulemuslikkust ja anda hinnang asutuse tegevusele ja tulemuslikkusele tervikuna.

Õppeasutuses tulemusliku sisehindamise korraldamise aluseks on organisatsiooni põhimõtete aktsepteerimine ehk teisisõnu toimub hindamine arengu toetamise eesmärgil. On oluline, et hindamisprotsessis osaleksid õpetajad, õpilased ja muu personal ning ka koolivälised huvigrupid, eelkõige lapsevanemad.

Sisehindamine on õppeasutustes kohustuslik. Õppeasutus koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kooli arengukava perioodi jooksul, kusjuures arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Sisehindamises kasutatavad meetodid valib õppeasutus ise, samuti ka aruande vormi.

Sisehindamises on võimalik kasutada tegevus- ja tulemusnäitajaid nii oma asutuse kohta kui ka võrdlevalt teiste õppeasutustega. Võrdlevad andmed on kättesaadavad visuaalse haridusstatistika andmebaasis HaridusSilm.

Õppeasutuse tegevusnäitajad on kinnitatud haridus- ja teadusministri määrusega "Koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste tegevusnäitajad".

Nõustamistegevust reguleerib haridus- ja teadusministri määrus “Koolieelse lasteasutuse nõustamise tingimused ja kord sisehindamise küsimustes”.

Lisainfo

Maie Kitsing
Haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika
valdkonna nõunik
maie.kitsing@hm.ee
tel 735 0113

1 | 1

Viimati uuendatud 05.12.2024