Haridus- ja Teadusministeeriumi tutvustus ja struktuur

Vastavalt avaliku teenistuse seadusele avalikustatakse alates 2015. aastast ametnike palgaandmed avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

Algselt olid siseruumid jagunenud ameti- ja eluruumideks ning põhilised pangaruumid paiknesid teisel korrusel, kus on keskseks Munga tänavaga külgnev ja läbi kahe korruse ulatuv pangasaal ning kuhu pääses läbi esimese korruse peavestibüülist. Peamised panga kontoriruumid paiknesid Vabaduse pst äärses külgtiivas. Esimesel korrusel paiknesid pangajuhataja viie-toaline ja tema abi nelja-toaline esinduskorter. Ülemisel korrusel asusid lisaks veel kaks väiksemat ametikorterit ja panga puhkeruumid. Keldrikorrusel asusid katlamaja, hoiuruumid ja korterite abiruumid, pööning polnud kasutusel.

Fassaadikujunduses on keskseks püstliigendus – krohvitud ja klaasitud pindadele vastanduvad dolomiidiga vooderdatud liseenid. Sümmeetriline peafassaad on kujundatud rangelt pidulikuks, mida rõhutab fassaadi kesksel asuv ristkülikukujuline punakaspruunis poleeritud graniidist portaal ning seal asuv art deco stiilis sepisvõre. Peafassaadi külgosadel paiknevad kaarjates niššides Juhan Raudsepa pronksfiguurid „Kaubandus ja Tööstus“ ning „Põllumajandus“. Graniitelemendid on pärit Rootists, katusekivid Saksamaalt ning fasaaadi pilastrid Saaremaa dolomiidist. 

Pangahoone sisekujundus oli lihtne, kuid rikkalikumalt oli dekoreeritud pangasaali lagi ning eeskoda, kus asuvad Aleksander Elleri pronksreljeefid „Tööstus“ ja „Põllumajandus“. Siseviimistlus, mis oli mõjutatud tolleaegsest saksa sisearhitektuurist, oli kõrgetasemeline, kus ohtralt on kasutatud tammespooni ning läbimõeldud värvilahendust.  

Teise Maailmasõja ajal ei saanud hoone eriti kannatada. Pärast sõda kuni aastani 2000 oli hoone erinevate pangaasutuste kasutusel (NSVLi Riigipank, Tartu Kommertspank, Sotsiaalpank, Ühispank) ning ametiruumid koos pangasaaliga säilitasid oma algupärase otstarbe ja ilme. Ümber on ehitatud endised ametikorterid kontoriruumideks. Säilinud on ehitise algne struktuur, välisilme ja esindusruumide sisekujunduse laad, lisaks on säilinud ka 1930. aastatest mööblit.

Hoones toimusid suuremad ümberehitustööd 2000. aastal, mille projektikontseptsiooni töötas välja AS Pindidisain (Aivar Roosaar) ja sisekujundusprojekti Uku Künnap. Ümberehituse puhul oli eesmärgiks säilitada arhitektuurimälestise välisilme ja suures osas sisearhitektuur, kuid tagada hoones kaasaegne bürookeskkond. Esimesel korrusel muudeti korteritest ümberehitatud ametiruumide plaani lahendust. Teisel korrusel muudeti lisaks ametiruumide plaanilahendusele suure pangasaali otstarve avalike ürituste läbiviimiseks. Kolmandal korrusel muudeti samuti ametiruumide plaanilahendust ning ehitati välja pööningukorrus koos trepikojaga. Lisaks renoveeriti hoone välisfassaad ning lisati katuseaknad ja rõdu hooviküljel. Sisekujunduses lähtuti algsest kavandist ja võimaluste piires säilitati algsed sisustusdetailid (uksed, kellad, valgustid) ning võeti kasutusele originaalmööbel esindusruumides, mis on toodetud Lutheri vabrikus. 

Haridus- ja Teadusministeeriumit juhib minister koos kantsleri ja asekantsleritest koosneva juhtkonnaga. 

Läbi aegade on olnud erinevaid haridusvaldkonna juhi ametiaegasid. 61. ENSV ajal oli tänane haridusministeeriumi vastutusvaldkond jagatud mitme asutuse vahel või ühendatud teiste valdkondadega: töö-, hoolekande- ja haridusministeerium, haridus- ja sotsiaalministeerium, haridus- ja kultuuriministeerium, haridusdirektoorium, hariduse rahvakomissariaat, tööjõureservide valitsus, kutsehariduse komitee, hariduskomitee ning ENSV haridusministeerium.

Kõige pikaajalisem haridusvaldkonna juht on olnud Ferdinand Eisen (18.04.1960 - 22.07.1980). Taasiseseisvunud Eesti kõige pikemalt ja kõige rohkem kordi ametis olnud haridusminister on Mailis Reps (2002-2003, 2005-2007, 2016-2019 ja 2019-2020).

Haridusvaldkonna ministrid

Haridusvaldkonna ministeeriumi kantslerid