Keelekümbluslik lähenemine annab muu kodukeelega lastele võimaluse õppida teist keelt läbi tegevuse, viibides võõrkeelses keelekeskkonnas. Keelekümblus ei kahjusta lapse emakeelt. Programmis võetakse arvesse rahvusvahelisi kogemusi, parimaid pedagoogilisi tavasid ja õppijate erinevat kultuuritausta. Keelekümbluse eesmärgiks on head oskused nii sihtkeeles kui ka emakeeles ja võõrkeeltes.
Anname teada, et alates 1. augustist koordineerib keelekümbluse tegevusi Eesti Keele Instituut. Kontaktisikuks on Elina Bratšun-Küüsmaa (elina.kuusmaa@eki.ee).
Keelekümblusprogrammist
Keelekümblusprogrammi alguseks loetakse aastat 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsetest kodudest pärit lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles.
Eestis alustati keelekümbluse kavandamisega 1998. aastal, esimesed keelekümblusklassid avati 2000. aastal. Programmi rakendamist toetasid Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Toronto Koolivalitsus ja Soome Kooliamet.
Eestis alustati keelekümbluse rakendamisega enamasti vene õppekeelega lasteaedades ja põhikoolides. Eesmärgiks seati, et programmi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.
Kui 2000. aastal alustati keelekümblusega, osales programmis neli kooli. 2012. aasta kevadel lõpetas gümnaasiumi esimene lend varase keelekümblusprogrammi õpilasi ning 82 õpilasest 25% lõpetas kooli kuld- või hõbemedaliga. Need noored olid esimesed, kelle õpingud toimusid nii eesti kui vene keeles kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses.
Kümbluslastele on väga oluline kodude toetus. 2004. aastast alustas tegevust keelekümblusprogrammi lastevanemate liit (KLL), kus kogemustega lapsevanemad pakuvad tuge keelekümblusprogrammiga liitunud laste vanematele ning teevad koostööd koolide ja lasteaedadega.
Fakte keelekümblusest
Idee
- Mitmekeelsus on paljukultuurilises maailmas toimetuleku võti.
- Keelekümblusprogrammi lõpetajad tulevad hästi toime Eesti ühiskonnas, säilitades oma rahvusliku identiteedi.
Faktid
- Keelekümblusprogramm järgib riiklikku õppekava ning on vanemale, lapsele ja haridusasutusele vabatahtlik.
- Keelekümbluskoolid ja -lasteaiad juhinduvad ühtsetest metoodika põhimõtetest.
- Keelekümbluses on samaaegselt tähtsustatud aine, keel ja õpioskused.
- Programmis on eestikeelse õppe maht vähemalt 60%.
- Varases keelekümblusprogrammis on õpilased kas lasteaiast või 1. klassist põhikooli lõpetamiseni. Põhikooli lõputunnistus tõendab, et nad on õppinud eesti keeles ja on seega tulevikus eesti keele tasemeeksamitest vabastatud.
- Hilises keelekümblusprogrammis osaleb õpilane 6.–9. klassis, kokku neli aastat.
Keelekümblusprogrammi eesmärk on, et õpilased:
- jõuavad ea- ja võimetekohaselt edasi kõigis õppeainetes;
- saavad eesti keelest aru ning räägivad, loevad ja kirjutavad eesti keeles, suudavad jätkata õpinguid eesti keeles;
- valdavad ka oma kodukeelt eakohasel tasemel ning suudavad jätkata õpinguid oma kodukeeles;
-
säilitavad oma rahvusliku identiteedi ning suhtuvad lugupidamisega teistesse kultuuridesse.
Müüdid, mida uuringud ega kogemus ei kinnita
- Teises keeles õppimisega saavad hakkama ainult eriti andekad.
- Teises keeles õppimine vähendab oluliselt õpilaste ainealaseid teadmisi.
- Lastel on oluliselt raskem õppida, sest eesti keelt mitte valdavad vanemad ei saa neid toetada.
- Lastest kasvavad n-ö poolkeelsed – nad ei saa korralikult selgeks ei oma emakeelt ega ka teist keelt.
- Reaalaineid on teises keeles raskem õppida.
Keelekümblusprogrammi aastaraamatud ja -konverentsid
- 2018: Sadakond lugu keelekümblusest
- 2016: Mitmekeelne õppekeskkond – võimaluste paljus. 17 aastat keelekümblust (est, eng, rus)
- 2014: 15 aastat keelekümblust (est, eng, rus)
- 2012: 12 aastat keelekümblust (est, eng, rus)
- 2010: Keelekümblusprogrammi kümme aastat (est, eng, rus)
- 2008: Keelekümbluskeskus: seitsme aasta jagu kogemusi / Language Immerson Centre: Seven Years of Accomplishment / Центр ясыкового погружения: результаты цемилетней работы
- 2005: Keelekümbluskeskus: viie aasta jagu saavutusi / Language Immersion Centre: Five Years of Accomplishment / Центр языкового погружения: результаты пятилетней работы
- 2003: Keelekümbluskeskus: kolme aasta jagu saavutusi / Центр языкового погружения: результаты трёхлетней / Immersion Centre: Three Years of Accomplishment (est-eng)
- 2000-2001: Keelekümbluskeskus: esimene aasta / Центр языкового погружения: год первый (est-rus) / Keelekümbluskeskus: esimene aasta / Estonian Language Immersion Centre: Year One (est-eng)
Keelekümblusprogrammi põhimõtted
Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutuste õppetöö korraldamise põhimõtted:
- keelekümblusprogramm lähtub koolieelse lasteasutuse riiklikust õppekavast (edaspidi LARÕ) ja põhikooli riiklikust õppekavast (edaspidi PRÕK);
- haridusasutus rakendab ühte või mitut mudelit;
- eesti keeles õpetav õpetaja peab eesti keelt valdama emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
- keelekümblusprogrammi keele-eesmärgid on sõnastatud õppekavas, õppijate keeleline areng toimub eakohaselt ja keele arengu etappe ja metoodilisi lähenemisi järgides, näiteks: üks õpetaja – üks keel, lõimitud aine- ja keeleõppe kõrval tähtsal kohal õppima õppimine – nii metoodikate kui ka õppematerjali valikul; keskendutakse edasiliikumisele, tagasisidestatakse järjepidevalt õppimist kui protsessi; on olulisel kohal vastastikuse rikastamise põhimõte ning lõimiv ja koostöine õpe.
- õppetegevuse jooksul luuakse aktiivse suhtlemise võimalusi (80% õpilaste, 20% õpetaja aktiivsus), näiteks rühmaõppes ja paaristöös, kus õppijad julgevad ja saavad eesti keelt kasutada.
- keelekeskkond toetab õppija hakkamasaamist tegevustes ja õppeprotsessis, laiendatakse keele- ja kultuurikeskkonda ning kontakte;
Keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutusel on õigus:
- saada nõustamist ja tuge piirkondlike metoodikakeskuste koordinaatoritelt;
- saada nõustamist Eesti Keele Instituudi (EKI) keelevaldkonna nõustajatelt;
- osaleda keelekümblusvõrgustiku üritustel;
- saada nõustamist keelekümblusprogrammi koordinaatorilt.
Keelekümblusprogrammi mudelid
Keelekümblusprogramm on süsteemne, terviklik ja toetatud õppe korraldamise viis, mille aluseks on erinevad koolieelse lasteasutuse keelekümblusrühmas ja põhikooli keelekümblusklassis rakendatavad mudelid.
Üleminekuga eestikeelsele haridusele 1. septembrist 2024. a. alushariduses ning põhikooli esimestes ja neljandates klassides õppetööd alustanud klassides keelekümblusmudeleid ei rakendata. Eestikeelsele õppele üle läinud rühmades ja klassides rakendatakse lõimitud aine- ja keeleõpet. Põhikooliklassid, mis ei ole üle läinud eestikeelsele õppele ja on liitunud keelekümblusprogrammiga, omavad õigust rakendada edasi keelekümblusmudeleid.
2024. aastal on põhikoolidel võimalik liituda keelekümblusprogrammiga vaid hilise mudeli rakendamisel.
Põhikoolis rakendatavad mudelid:
- varajane mudel –1. kooliastmes on õppetegevus 100% eesti keeles. 2. kooliastmes jätkatakse õppetegevust vastavalt kohanemismudelile;
- hiline mudel – mudelit rakendatakse 5. või 6. klassist ning mudeli rakendamise ajal moodustavad eesti keel ja eesti keeles õpitavad ained kuni põhikooli lõpuni vähemalt 60%;
- kahesuunaline mudel – õppe- ja kasvatustegevus on 1. kuni 9. klassini nii vene või ukraina kui ka eesti keeles, kusjuures eesti keele osakaal on vähemalt 60%;
- kohanemismudel – 1. kooliastmes rakendatakse varajase keelekümbluse mudelit. Alates 2. kooliastmest rakendatakse eesti õppekeelega kooli õppekava ning toetatakse eesti keelest erineva emakeelega õpilasi vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 21 punktidele 5–7.
Viimati uuendatud 30.07.2024
