Teised rahvusvahelised organisatsioonid

Kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse eesmärk on anda inimestele teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad neil paremini täita oma rolli kogukonnas nii kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. See näitab inimestele, kuidas saada teavet oma õiguste kohta, nende vastutust ja kohustusi ning aitab neil mõista, et igaühel on võimalus midagi muuta. Kodanikuharidus ja inimõiguste haridus hõlmab kõiki haridustasemeid ja õppevorme lasteaiast ülikoolini, kutsekoolist töökohani.

Euroopa Nõukogu liikmesriigid võtsid Ministrite Nõukogu soovitusega vastu Euroopa Nõukogu kodanikuhariduse ja inimõiguste hariduse harta. Harta töötati välja laiaulatuslike konsultatsioonide tulemusena ning kuigi see ei ole siduv, on harta oluline lähtekoht kõigile, kes tegelevad kodanikuhariduse ja inimõiguste haridusega.

Harta on kättesaadav ka eesti keeles.

Euroopa Nõukogu tegeleb ka erineva ajalookäsitlusega seotud teemadega ajalooõpikutes, õppeprogrammide ja õppekavade ajakohastamise ning õpetajakoolitusega.

Projekti „Teise kuvand ajalooõpetuses“ raames on Euroopa Nõukogu välja andnud mitmeid 20. sajandi ajalugu käsitlevaid õppematerjale ja käsiraamatuid ajalooõpetajatele.

Nõukogu soovituse kohaselt tähistatakse selle liikmesriikides 27. jaanuaril holokausti ja teiste inimsusvastaste kuritegude mälestamispäeva.

Euroopa Nõukogu tegeleb ka keeleõppe ning mitmekeelsuse edendamisega. Keelepoliitika programme rakendab Euroopa Nüüdiskeelte Keskus Grazis.

Nõukogu on välja töötanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi, mis on ühiseks aluseks võõrkeele õppekavade ja nende juhendite, eksamimaterjali, õpikute jms koostamiseks üle Euroopa.

Raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, mida keeleõppijad peavad omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada, et selles vallas tõhusalt tegutseda.

Raamdokumendis määratletakse muu hulgas keeleoskuse tasemed, mis lubavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel. Raamdokumendile tuginedes on välja töötatud ka Euroopa Keelemapp  eesmärgiga motiveerida õppijaid avardama ja mitmekesistama oma keel(t)eoskust igal tasemel ning kanda hoolt omandatud oskuste registreerimise eest.

Euroopa Nõukogu mitmekeelsuspoliitika 

Euroopa Nõukogu noortevaldkonna alusteks on aluspõhimõtted:

• tugev kodanikuühiskond;
• inimõiguste kaitse;
• kultuuriline mitmekesisus;
• sotsiaalne ühtekuuluvus.

Noortevaldkonnas lisandub sellele olulisena ka noorte osalus.

Koostöö põhineb Nõukogu noortevaldkonna dokumendil Agenda 2020, mille peateemadeks on inimõigused ja demokraatia, kooselu mitmepalgelises ühiskonnas ja noorte sotsiaalne kaasatus. Dokumendi põhimõtteid viiakse ellu konkreetsemate prioriteetide ja tegevuskavade põhjal, millest viimane on loodud aastateks 2014-2015.

Eraldi programmid on loodud koostööks Euroopa Komisjoni, Vene Föderatsiooni ja Euroopa Noorte Teavitamise ja Nõustamise Agentuuriga (ERYICA). Koostöös korraldatakse mitmeid olulisi noortevaldkonna koolitusi, projekte ja algatusi, sealhulgas ka koolitused peamiselt noorteorganisatsioonidele ja poliitika ülevaatevisiidid liikmesriikidesse. Algatusi toetatakse vabatahtlike osamaksetena kogutava Euroopa Noortefondi konkursside kaudu.

Euroopa Nõukogu noortevaldkonna koostöö toimub liikmesriikide ja noorteorganisatsioonide koostöös. Kahel korral aastas koguneb noortevaldkonna juhtkomitee (Steering Committee for Youth CDEJ) ja noorte nõuandekogu (Advisory Council on Youth AC) ning nende ühisistungid (Joint Council on Youth CMJ). Teiseks noorte ja ametnike esindajate koosotsustuskohaks on programmikomitee (Programming Committee on Youth), mille ülesanneteks on jälgida ja hinnata Euroopa noortekeskuste ja Euroopa Noortefondi tööd.

Sisulise ja tehnilise toe tagab Nõukogu demokraatia direktoraadi noorteosakond asukohaga Strasbourgi Euroopa noortekeskuses. Teine Euroopa noortekeskus koolituste, seminaride, koosolekute ja muude ürituste läbiviimiseks asub Budapestis, Ungaris.

Kestliku arengu eesmärgid hariduses - 2015. a 25. septembril võeti ÜRO tippkohtumisel vastu ülemaailmsed kestliku arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Hariduses on välja töötatud 11 globaalset indikaatorit ning 32 temaatilist indikaatorit, mille seiret ja vastavate aruannete koostamist koordineerib UNESCO. Haridus- ja Teadusministeeriumi eksperdid osalevad UNESCO Statistika Instituudi juhitavates indikaatorite töögruppides. Loe rohkem siit. 

Kõrghariduse kvalifikatsioonide ülemaailmse konventsiooni väljatöötamine - Eesti ENIC/NARIC keskuse juhataja Gunnar Vaht kuulus aastatel 2016-2017 konventsiooni väljatöötamise töörühma ning jätkab Eesti eksperdina konventsiooni erikomitees.  Ülemaailmse konventsiooni väljatöötamine on seotud üha kasvava akadeemilise mobiilsuse ja sellest tingitud vajadusega õiglase ja ühtsetel põhimõtetel tugineva tunnustamise süsteemi järele. Konventsioon lihtsustab kõrgharidusega inimeste ligipääsu õpingute jätkamisele mistahes riigis.

Eesti UNESCO ühendkoolide võrgustik (sh rahvusvaheline Läänemere projekt ehk Baltic Sea project (BSP)) - UNESCO Eesti rahvuslik komisjon ja MTÜ Mondo koordineerivad Eestis UNESCO ühendkoolide võrgustikku, millesse kuuluvad koolid viivad ellu erinevaid projekte, mille kaudu tutvustatakse innovaatilisi meetodeid ja lähenemisi hariduses.