Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi partneri leidmiseks programm VÕTI raames elluviidavale tegevusele „Elukestva õppe populariseerimine ja kogukondlik edendamine“. Konkursi eesmärk on leida partner, kes panustab täiskasvanute elukestvas õppes osalemisse, kaasab tööandjaid ja suurendab tööandjate ning töötajate teadlikkust nii õppimise vajalikkusest kui võimalustest.
Partneri tegevuse tulemusel on Eesti tööandjatel kujunenud parem arusaam täiskasvanuhariduse võimalustest ning nad annavad suurema panuse töötajate oskuste arendamisse.
Taotluste esitamise tähtaeg on 30. juuni.
Dokumendid:
Lisainfo
Konkursi kohta saab lisateavet Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse poliitika valdkonnast:
Kontakt:
Kairi Lõuk
kairi.louk@hm.ee
tel (735 0209)
Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi, et leida üks partner Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Võru, Pärnu ja Valga maakonnast ning Tartu linnast, kes koostab MATIK õppe mooduli(d) 3. või 4. kooliastmes või õppesuuna 4. kooliastmes ning MATIK õppe rakendamiseks vajaliku õppevara sekkumise „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ tegevuse 2.4. Inseneeria valdkonna arendustegevused üld- ja huvihariduses raames.
Partnerite tegevuse tulemusena tõuseb 3. ja 4. kooliastmes õpilaste huvi inseneeria valdkonna vastu ja kooli lõpetamise järgselt suureneb õppijate arv, kes soovivad jätkata õpinguid inseneeria ja tehnika erialadel kutse- või kõrgkoolis.
Partnerid valitakse tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni (31.08.2029). Konkursil parimaks tunnistatud taotlejatega astub Haridus- ja Teadusministeerium läbirääkimistesse taotlejatega partneriteks nimetamiseks. Hinnanguline kõigi partnerite tegevuste kogumaht perioodil 2024-2029 on kuni 3 000 000 eurot. Ühe taotluse maksimaalne eelarve on 125 000 eurot. Partnerite iga-aastased tegevused ja täpsustatud eelarve lepitakse kokku aastases tegevuskavades. Partner võib tegevusi teha koostöös teiste organisatsioonidega, kuid kulusid saab teha ainult partner st toetust edasi anda ei saa.
Taotlejaks ja hiljem partneriks saab olla era- riigi- ja kohaliku omavalitsuse omanduses olev üldharidusekool, kes on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis.
Taotluse esitamise tähtaeg on 20. juuni 2025 a. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil hm@hm.ee märgusõnaga “ESF+ MATIK konkurss”
Lisainfo
Helle Hallik
üldhariduse õppekava ja -vara valdkonna peaekspert
helle.hallik@hm.ee
tel (735 4085)
Lisa 1: Konkursi tingimused ja kord
Lisa 2: Taotlusvorm
Lisa 3: Tegevuskava tegevuste elluviimiseks perioodil 2025-2028
Lisa 4: Projekti tegevuskava ja eelarve
Lisa 5: Koostööpartnerite kinnituskiri
Lisa 6: Riskide hindamine
Konkursi tulemused on selgunud.
Vabandame, et tulemuste kinnitamine viibis!
Seekordsele kutsehariduse digitaalsete õppematerjalide konkursile “Digitaalne kutsehariduse” laekus üle ootuste palju taotlusi. Kokku esitati 55 taotlust, millest hindamisele läks 45 tingimustele vastavat taotlust. Konkursi käigus saadi juurde 43 uut õppematerjali, millest auhinnati 38. Komisjon hindas laekunud õppematerjalide taset väga heaks ning ka läbi eelnevate konkursside on esile tõusnud kindlad õpetajad, kes said ka sel korral tehtud töö eest premeeritud.
Komisjoni tulemuste põhjal jaotuvad auhinna saajad järgmiselt:
Esimene koht, auhinnaks 500 eurot:
- Külli Šorin õppematerjaliga „Kingituste pakkimine kinkekotti“;
- Külli Šorin õppematerjaliga „Planogramm ja selle kasutamine“;
- Külli Šorin õppematerjaliga „Kaupade väljapaneku meetodid riiulitele“;
- Külli Šorin õppematerjaliga „Müügivormid jaekaubanduses“;
- Külli Šorin õppematerjaliga „Nahk, selle omadused ja hooldamine“;
- Külli Šorin õppematerjaliga „Plastpaelast kaunistuste valmistamine“;
- Leelo Alasi õppematerjaliga „Eesti maastikud“;
- Heria Lampp õppematerjaliga „Lao korrashoid“;
- Heria Lampp õppematerjaliga „Seadmed laotöös“;
- Heria Lampp õppematerjaliga „Pakkematerjalid“;
- Heria Lampp õppematerjaliga „Tarneahel“;
- Aili Tervonen õppematerjaliga „Prantsusmaa toidukultuur“;
- Aili Tervonen õppematerjaliga „Toitlustusettevõtete ja menüüde tüübid ja kliendi sihtrühmad“;
- Kaie Pärn õppematerjaliga „Toitumisalane teave müügipakendil“;
- Marika Reinmets õppematerjaliga „Labürindi läbimine kaugusanduri(te) abil“;
- Kaie Pärn õppematerjaliga „Aiandustoodete nõuded“;
- Kaie Pärn õppematerjaliga “Lihatooted“;
- Kaie Pärn õppematerjaliga „Koostisosad müügipakendil“;
- Liis Rüü õppematerjaliga „Basic Knowledge of Carpentery: Professional English“;
- Edith Rozentov õppematerjaliga „Laosüsteemid“;
- Triinu Putnik õppematerjaliga „Suutervis“;
- Heria Lampp õppematerjalidega „Meeskonnarollid“;
- Heria Lampp õppematerjalidega „Logistika juhtimine“;
- Kristel Sepp õppematerjaliga „Gooti stiil arhitektuuris ja rõivastuses“;
- Kristel Sepp õppematerjaliga „Popkunst ja opkunst maalikunstis ja moes“;
- Heria Lampp õppematerjalidega „Hoiustamissüsteemid laos“ ;
- Heria Lampp õppematerjalidega „Inventuuri liigid“;
- Janne Ojala õppematerjaliga „Müügihinna arvutamine“;
- Peep Peetersoo õppematerjaliga „Espresso ja espressopõhised joogid“;
- Liisi Lehtsaar-Reisner õppematerjaliga „Mustus ja selle eemaldamine“;
- Janne Ojala õppematerjaliga „Müügipiiranguga tooted jaekaubanduses“;
- Hiie Põldma õppematerjaliga „Salvrätid“;
- Hiie Põldma õppematerjaliga „Piduliku laua eelkate“;
Teine koht, auhinnaks 300 eurot:
- Piret Laan õppematerjaliga „Sissejuhatus ehituseriala õpingutesse – lõimitud inglise keel“;
- Liliana Jüriso õppematerjaliga „Ohtlikud kemikaalid töökeskkonnas“;
- Taisi Talviste õppematerjaliga „Tervist edendava töö- ja elustiili kujundamine“;
- Erika Luks õppematerjaliga „Kalkulatsioonikaardi koostamine“;
Auhinna saajatega võetakse isiklikult ühendust.
Lisainfo
Mari-Liis Seer
Kutsehariduse valdkonna peaekspert
mari-liis.seer@hm.ee
735 0598
Meediapädevuse edendaja konkurss
Koostöös Riigikantselei, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi ja Rahvusraamatukoguga tunnustasime 2024. aasta silmapaistvamaid meediapädevuse edendajaid.
Meediapädevus tähendab oskust ja teadlikkust, kuidas tänapäevases infokeskkonnas mõistlikult tegutseda:
- osaleda demokraatlikus ühiskonnas ja kaitsta selle püsimist;
- teha paremaid otsuseid oma elu ja tervise kohta;
- kaitsta end manipuleerimise eest, hinnates kriitiliselt info usaldusväärsust ja eesmärke.
Konkursile sai esitada nii isikuid kui ka konkreetseid tegusid koos meeskonnaga. Ootatud olid kandidaadid:
- Inspireerivad koolimeediaprojektid (ajaleht, ajakiri, blogi, videokanal, raadio, podcast vms) ning nende eestvedajad / juhendajad.
- Nutikad ja kasulikud näited tehisaru võimaluste kasutamise kohta koolis, huvikoolis, noortekeskuses, raamatukogus või oma kogukonnas.
- Teadlikkust tõstvad ja selge mõjuga teod koolis, huvikoolis, noortekeskuses, raamatukogus või oma kogukonnas, mis on aidanud avada infooperatsioonide telgitaguseid.
- Digiturvalisusele tähelepanu pööravad teod ja inimesed.
Võitjad kuulutati välja 24. oktoobril toimuval meediahariduse aastakonverentsil "Kuidas orienteeruda info virvarris?".
Laureaadid
- Sillaotsa Kooli haridustehnoloog Maiga Hallap
- Pirita Majandusgümnaasiumi MEEDIAKONVERENTS, mille eestvedaja on Mario Kekišev
- Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi meediakobar SIHKER ning taskuhääling SÜNTAKS, mida juhendab Sandra Sild
- Tartu Ülikooli eriauhinna noorte meediapädevuse arendamise ja uurimustööde juhendamise eest pälvis Olga Einasto
Lisainfo ja konverentsi programm
Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi, et leida partner, kes koordineeriks elukestva õppe populariseerimis- ja teavitustegevusi ning täiskasvanuharidust edendavaid võrgustikke Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Täiskasvanuhariduse arendamine ja mitteformaalsete õppimisvõimaluste pakkumine (programm VÕTI)“ raames.
Haridusvaldkonna arengukavas on 2035. a eesmärkidena seatud elukestvas õppes osaluse ja erialase haridusega inimeste osakaalu suurenemine. Täiskasvanute teadlikkuse suurendamiseks elukestvast õppest, positiivsete õpihoiakute kujundamiseks ning elukestvas õppes osaluse suurendamiseks viiakse programmi raames ellu populariseerimis- ja teavitustegevusi ning edendatakse piirkondlike võrgustike koostööd kogukondades.
Partner valitakse tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse perioodi lõpuni (31.12.2029). Konkursi tingimused ja kord on leitavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt. Taotluste esitamise tähtaeg on 25. jaanuar 2024.
Digitaalselt allkirjastatud taotlused palume saata kairi.louk@hm.ee.
Lisainfo
Kairi Lõuk
Täiskasvanuhariduse poliitika valdkonna programmijuht
kairi.louk@hm.ee
tel 735 0534
Lisa 1: Konkursi tingimused ja kord
Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja konkursi, et leida elluviija noortele suunatud vabaajategevustele, mis aitavad ennetada riskioludes elavate noorte riskikäitumist ning toetavad noorte püsimist haridussüsteemis. Taotluste esitamise tähtaeg on 19.12.2023.
Konkursil edukaks osutunud organisatsioon peab pakkuma riskioludes elavatele noortele spordil või muul aktiivsel füüsilisel liikumisel põhinevat tegevust vaba aja sisustamiseks. Tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte sotsiaalset tõrjutust, sh vaimse tervise ja tööturuprobleeme, toetada noorte püsimist haridussüsteemis ning aidata kaasa aktiivse eluhoiaku kujunemisele.
Riskioludes elavate noortena käsitletakse 7.-26. aastaseid noori, kellel erinevatest takistustest (sh majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud) tulenevalt on oht eemalejäämiseks õpingutest, huvipõhisest tegevusest, tööelust ja ühiskonnast laiemalt.
Toetatakse noortele pakutavate tegevuste (nt huviring, , sporditrenn, treening) läbiviimist, tegevuste üle-eestilise kättesaadavuse tagamist, juhendajatele vajalike koolituste korraldamist, tegevuste metoodika, sh mõjuhindamise metoodika arendamist, noortega seotud osapoolte koostöö edendamist ning kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi.
Lisaks liikumisele peavad elluviidavad tegevused arendama noortes üldoskusi ning soodustama kogukondlikku koostööd noorega seotud osapoolte vahel.
Tegevuste üleriigilisel elluviimisel on oluline arvestada, et tegevused oleks kättesaadavad ka neis omavalitsustes, kus statistika järgi on keskmisest kõrgemad noorte võimalikku sotsiaalset tõrjutust iseloomustavad näitajad. Tegevuste elluviimisel ja metoodika arendamisel peab arvestama erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate noorte huvide ja arenguvajadustega.
Kandideerimiseks on vajalik esitada selgepiiriline tegevuste pakett (teenus, programm), mille metoodika vastab teadusuuringutega kinnitatud teooriatele. Rahastataval tegevusel peab olema alusdokument (nt tegevuskava, õppekava, õppeprogramm), mis määrab õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja mahu, metoodika põhimõtted, nõuded õppekeskkonnale ja juhendajatele ning tulemuslikkuse ja mõju hindamise alused. Tegevuste metoodika peab andma võimaluse metoodika või selle komponentide rakendamiseks erinevatel huvialadel.
Toetatavate tegevuste elluviimise periood on 01.01.2024 – 31.12.2028.
Konkursil osalemiseks tuleb esitada taotlus aadressile: kaire.soomets@hm.ee. Taotluse esitamise tähtaeg on 19.12.2023 kell 00:00. Tähtajast hiljem laekunuid taotlusi taotluste hindamisel ei arvestata.
Tegevuste eelarve on 1 898 436 eurot, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi Haridus- ja noorteprogrammi ja 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.2 „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ raames.
Lisainfo
Kaire Soomets
Noorte- ja andepoliitika osakonna juhtivekspert
kaire.soomets@hm.ee
tel 5660 4987
Vorm 1. Eelarve prognoos 2024 - 2028
Vorm 3. Projektimeeskonna ülevaade
Nüüdisaegse õpikäsituse aluseks on põhimõte, et õppija vastutab ise oma õppimise eest ja kujundab teadlikult oma õpiteed. Tuleviku haridussüsteem peab võimaldama õppijal liikuda sujuvalt haridustasemete ja -liikide vahel ning teha senisest personaalsemaid valikuid. Eestis on uue haridusvaldkonna arengukava näol olemas visioon hariduse arengusuundadest, kuid puuduvad interdistsiplinaarsed uuringud, hindamaks õppijast lähtuva õppe ja paindlike õpiteede mõju õppijate teadmiste, oskuste ja hoiakute kujunemisele hariduse omandamise erinevatel etappidel ning lähtudes õppijate individuaalsest eripärast.
Uurimisprojekti peamine eesmärk on välja selgitada, millised õppijast lähtuva lähenemise ja paindlike õpiteede viisid annavad parimaid tulemusi õpieesmärkide saavutamisel, õpimotivatsiooni ning õppeprotsessiga rahulolu osas Eesti üldhariduskoolides.
Uurimisprojekti esimese etapi peamiseks väljundiks on rahvusvahelistel teadustöödel ja Eesti empiirilisel materjalil põhinev õppijast lähtuva õppe teoreetiline käsitus ehk kontseptsioon. Käsitusele tuginedes töötatakse projekti teises etapis välja kontseptsiooni rakendusmudelid või -stsenaariumid, koos teostatavuse ja mõjude esialgse analüüsiga.
Uurimisprojekti kestus on kuni 3 aastat ning konkursi eelarve on 300 000 eurot koos käibemaksuga, sisaldades asutuse üldkululõivu. Projektitaotluste täitmine toimus ETISe keskonnas ja esitamise tähtajaks oli 25.01.2021.
Täiendav info:
Anneli Kährik (tel. 735 4024, 524 6218; email anneli.kahrik@hm.ee).
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Globe Eesti konkursile on oodatud 5.-12. klasside õpilaste keskkonnaalased uurimused, põhikooli loovtööd ning GLOBE programmi tegevusi kajastavad tööd. Esitada saab nii individuaalselt valminud kui rühmatöid. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.
GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist. Programmi eesmärkideks on tõsta õpilaste keskkonnaalast teadlikkust, toetada uurimuslikku tegevust ning õpilaste, õpetajate ja teadlaste vahelist koostööd.
Haridus- ja Teadusministeerium annab igal aastal välja auhinna „Aasta keeletegu“. Auhind antakse eelmise aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
Keeleteoauhinna andmise eesmärk on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
Keeleteoauhinnaga tunnustatakse keeletegusid, mis:
- tõstavad eesti keele tuntust ja mainet;
- väärtustavad eesti keele oskust, õpetamist ja õppimist;
- soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist;
- edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda:
- peaauhinna otsustavad koos kunagised ja praegune haridus- ja teadusminister (Tõnis Lukas, Liina Kersna, Jaak Aab, Mailis Reps, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Jaak Aaviksoo, Mait Klaassen, Rein Loik, Toivo Maimets, Paul-Eerik Rummo);
- rahvaauhind selgitatakse internetihääletuse teel.
Ministri käskkiri "Aasta keeleteoauhinna andmise kord"
Aasta keeleteoauhindade laureaadid:
- 2023. aasta keeleteod on eestikeelsed arendavad õppevideod ning Sulev Kuuse ja Toivo Maimetsa koostatud eestikeelne ülikooliõpik „Rakubioloogia“. Rahvaauhinna võitis noor luuletaja ja laulukirjutaja Eik Erik Sikk.
- 2022. aasta keeletegu on Eesti Keele Instituudi inspiratsioonipäev „Näitame keelt“, rahvaauhinna võitsid Eesti Keele Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös valminud keeleajaloo teemalised keelekillud ETV-s.
- 2021. aasta keeleteod: masintõlketehnoloogia arendamine ning Vikipeedia keeletoimetamistalgud ja vabatahtlik keeletoimetaja Kuriuss.
Rahvas hääletas parimaks keeleteoks ALPA eestikeelsed digiõppemängud ja animeeritud rahvaluulevideod. - 2020. aasta keeleteod: Peep Nemvaltsi koostatud eesti teaduskeele kogumik „Eesti teaduskeel keelterikkas teadusmaailmas“ ja Narva eesti keele maja räpiooper „Karma“; rahvaauhind: õ- ja ö-hääliku piiritähise paigaldamise Saaremaale
- 2019. aasta keeletegu: TTÜ kõnetuvastus ja TÜ masintõlge, rahvaauhind: Õigekirjagurmaani Instagram
- 2018. aasta keeletegu: "Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018" (Eesti Keele Instituut)
Rahvaauhind: Vihikud "Iga päev on seiklus" (Peetri Lasteaed-Põhikool) - 2017. aasta keeletegu: "Sõna haaval. Emakeeltest tehiskeelteni" (Enn Ernits)
Rahvaauhind: Klassi-Instagram "Roostikurebased" (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) - 2016. aasta keeletegu: "Eesti kohanimeraamat" (Marja Kallasmaa)
Rahvaauhind: Säutsupääsukese kalambuurid (Keiti Vilms) - 2015. aasta keeletegu: Eesti Keele Instituudi e-keelenõu ja tasuta keelenõuanne (Eesti Keele Instituut)
Rahvaauhind ja ministrite esiletõstetud: „Hiiu sõnaraamat“ (Paul Kokla ja Meeli Sedrik) - 2014. aasta keeletegu ja rahvaauhinna võitja: eesti keele e-õppe keskkond Keeleklikk (Leelo Kingisepp ja Marju Ilves)
Ministrid tõstsid esile eesti-võru keele sõnaraamatu koostamist (Võru Instituut) - 2013. aasta keeletegu: lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
Rahvaauhind: Võrumaa noorte keelelaager
Ministrid tõstsid esile Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets) - 2012. aasta keeletegu: sõnaraamat „Eesti keele sõnapered“ I–II (Silvi Vare)
Rahvaauhind: Eesti etümoloogiasõnaraamat (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
Ministrid tõstsid esile "Kihnukielsed uudisõd“ Vikerraadios (Kaisa Laos, Külli Laos, Mark Soosaar, Raigo Tšetšin) - 2011. aasta keeletegu: kõnetuvastusrakendusi nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
Rahvaauhind: Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
Ministrid tõstsid esile eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm“ (Narva koorikool, direktor Marina Kossolapova) ja tunnustasid „Wiedemanni grammatika" tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit) - 2010. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse hääljuhtimise loomine pimedate inimeste tehnilistele abivahenditele (Janar Vaik, Artur Räpp, Igor Markatšov, Sandra Meigas)
Ministrid tõstsid esile eestikeelset loome-, kontserdi- ja salvestustegevust (ansambel „Metsatöll“), näitust „Muuseum näitab keelt“(Eesti Rahva Muuseum) ja tunnustasid sõnaloomevõistlust „Sõnaus“ (Toomas Hendrik Ilves). - 2009. aasta keeletegu: „Aabets“ (Kihnu aabits) (Külli Laos, Reene Leas, Evi Vesik)
Rahvaauhind: eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalik esitamine (Sergei Metlev) - 2008. aasta keeletegu ja rahvaauhind: eestikeelse väikelastekeskkonna http://mudila.lastekas.ee loomine (Janika Leoste)
- 2007. aasta keeletegu: Eesti rahva enda loodud noorte laulu- ja tantsupidu (Laulupeo korraldamise peakomisjon)
Rahvaauhind: doktoritöö võru kirjakeelest (Sulev Iva) - 2006. aasta keeletegu: üleskutse „Kroon eesti keelele!“ (19 Eesti kooli)
Rahvaauhind: lavastus „Keeleuuenduse lõpmattu kurv“ (Anu Lamp)
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind on riigi keeleauhind, mis määratakse igal aastal ühele füüsilisele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.
Auhinna määrab Vabariigi Valitsus haridus- ja teadusministri juhitava komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse laureaadile üle 24. veebruaril koos riigi teadus- ja kultuuripreemiatega. Esimest korda anti keeleauhind välja 1989. aastal. Alates 2004. aastast on auhind riiklik.
Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada:
- juriidilised isikud, mille põhikirjas või -määruses on sätestatud eesti keele või kultuuri alane tegevus;
- Haridus- ja Teadusministeerium;
- isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.
Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaadid:
1989 Henn Saari
1990 Hella Keem, Erich Raiet
1991 Pent Nurmekund
1992 Rein Kull, Valev Uibopuu
1993 Rudolf Karelson, Uno Liivaku
1994 Nikolai Baturin, Paul Saagpakk
1995 Lennart Meri
1996 Juhan Peegel
1997 Eduard Leppik
1998 Mari Must, Huno Rätsep
1999 Tiiu Erelt, Uno Mereste
2000 Ellen Uuspõld
2001 Ülle Viks, Eduard Vääri
2002 Valdek Pall
2003 Mati Hint, Helju Vals
2004 Viivi Maanso
2005 Haldur Õim
2006 Heldur Niit
2007 Kristiina Ross
2008 Mati Erelt
2009 Ilse Lehiste
2010 Ain Kaalep
2011 Tiit-Rein Viitso
2012 Mari Tarand
2013 Valve-Liivi Kingisepp
2014 Arvo Krikmann
2015 Leelo Tungal
2016 Uno Laur
2017 Marja Kallasmaa
2018 Reet Kasik
2019 Krista Kerge
2020 Helle Metslang
2021 Jüri Viikberg
2022 Mare Koit
2023 Peeter Päll
2024 Hando Runnel
Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust üliõpilaskonnas, stimuleerida üliõpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud üliõpilastele ja üliõpilaskollektiividele.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga järgmistes valdkondades:
- bio- ja keskkonnateadused;
- ühiskonnateadused ja kultuur;
- terviseuuringud;
- loodusteadused ja tehnika.
Konkurss kuulutatakse välja järgmistel astmetel:
- rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;
- magistriõppe üliõpilaste teadustööd;
- doktoriõppe üliõpilaste teadustööd.
Konkursil võivad osaleda kõik konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal:
- Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registris registreeritud õppekavade järgi õppivad üliõpilased;
- välisriigis õppivad Eesti Vabariigi kodakondsusega või Eestis alalist elamisluba omavad üliõpilased;
- eelnevatest koosnevad kollektiivid.
Konkursil osalemiseks esitab üliõpilane konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud ja nõuetekohaselt vormistatud uurimistöö (esimese või teise aasta üliõpilane erandina ka referatiivse töö), publikatsiooni või muu materjali töö kohta.
Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 16-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.
- Haridus- ja teadusministri määrus „Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
- Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi eesmärk on väärtustada ja ergutada kasvatusteaduslikku uurimistööd, õhutada selle tulemuste publitseerimist ja avaldada tunnustust kasvatusteaduslike uurimustööde tegijatele.
Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja kaheksas kategoorias:
- eesti keeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
- võõrkeeles publitseeritud teadustööd/artiklid;
- publitseeritud ja/või aprobeeritud doktoritööd (preemia auhind on Heino Liimetsa nimeline);
- magistritööd;
- populaarteaduslikud tööd;
- didaktilis-rakenduslikud tööd;
- õpikud (üld-, kutse- ja kõrgharidusõpikud, mida täiendavad metoodilised juhendmaterjalid ja õpetajaraamat).
Konkursi läbiviimiseks moodustatakse Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi, Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest 8-liikmeline konkursikomisjon. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule. Parimaid konkursitöid auhinnatakse rahalise auhinnaga ning nende autoreid ja juhendajaid tunnustatakse tänukirjaga.
- Haridus- ja teadusministri määrus „Kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
- Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi eesmärk on toetada kavandatavaid tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine ja laiemale avalikkusele mõistatavamaks tegemine, teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimine ning huvi äratamine teadustegevuse ja teadlase elukutse vastu.
Konkursi kuulutab igal aastal välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks võivad esitada kõik teadust populariseerivad füüsilised ja juriidilised isikud. Konkursile saab esitada taotlusi järgnevates kategooriates:
- õpilastele ja avalikkusele suunatud ürituste, teaduspäevade, konkursside ja muude teadust populariseerivate tegevuste korraldamine;
- õpiotstarbeliste audio-visuaalsete materjalide koostamine;
- näituste korraldamine ja väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
- muude teadust populariseerivate ürituste ja tegevuste läbiviimine.
Konkursile esitatud projektide läbivaatamiseks moodustab haridus- ja teadusminister konkursikomisjoni, kuhu kuuluvad Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning muude organisatsioonide esindajad.
- Haridus- ja teadusministri määrus „Teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord“
- Konkurssi viib läbi Eesti Teadusagentuur
Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi eesmärk on:
- väärtustada ja ergutada tegevusi, mille kaudu toimub teadustegevuse tutvustamine avalikkusele;
- avaldada tunnustust sellesuunalise silmapaistva töö eest üksikisikutele ja kollektiividele, kes on olnud edukad teaduse, teadussaavutuste ja teadlaste töö populariseerimisel laiemale avalikkusele mõistetavamaks tegemisel ja/või edukalt äratanud noortes huvi teaduse ja teadlase ning inseneri elukutsete vastu.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkursil võivad osaleda ja taotlusi konkursil osalemiseks esitada kõik Eestis teadust populariseerinud üksikisikud ja kollektiivid. Konkursi kandidaatideks võivad olla nii tegevteadlased, teaduskollektiivid, trükiväljaannete esindajad, audio-visuaalse meedia ja elektrooniliste kanalite esindajad, innovatiivsete meetodite kasutajad kui ka teised üksikisikud ja kollektiivid.
Taotlusi konkursil kandideerimiseks võivad eelpoolnimetatud isikud ja kollektiivid esitada ise ja auhinnale kandideerimiseks võib esitada ka teisi isikuid ja kollektiive nende nõusolekul. Konkursile võib kandideerimiseks esitada ühekordseid tegevusi või tegevuste sarju, originaaltrükiseid, artikleid või artiklite sarju, telesaateid või -sarju, audio-visuaalseid materjale, veebilehekülgi.
- Haridus- ja teadusministri määrus „Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
- Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on:
- väärtustada teadus- ja arendustegevust noorte hulgas;
- stimuleerida noorte aktiivsust teadus- ja arendustegevuse alal;
- avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele.
Konkursi kuulutab käskkirjaga igal aastal hiljemalt 31. detsembriks välja haridus- ja teadusminister. Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 14-19-aastased Eestis õppivad õpilased ja üliõpilased, kes on õppima asunud konkursi väljakuulutamise aastal, ning nimetatud isikutest koosnevad kuni kolme-liikmelised kollektiivid.
Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse erinevate valdkondade tunnustatud teadlastest ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajast vähemalt seitsme-liikmelise konkursikomisjoni.
Konkurss toimub kahes voorus. Esimeses voorus hindab konkursikomisjon konkursile laekunud konkursitöid ning valib välja konkursitööd, mille autorid kutsutakse teise vooru. Teises voorus toimub intervjuu esimese vooru läbinud konkursitööde autoritega. Konkursitulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga konkursikomisjoni ettepanekule tuginedes.
- Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
- Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Õpilasleiutajate riikliku konkursi eesmärk on väärtustada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni õpilaskonnas, stimuleerida õpilaste aktiivsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alal ning avaldada tunnustust teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis väljapaistvaid tulemusi saavutanud õpilastele ja õpilaskollektiividele, nende juhendajatele ja õpetajatele ning õppeasutustele.
Konkursi kuulutab igal aastal hiljemalt 30. juunil välja haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Konkurss kuulutatakse välja järgmistes kategooriates:
- 1.–4. klass;
- 5.–9. klass;
- 10.–12. klass.
Konkursil võivad osaleda kõik konkursi väljakuulutamise hetkel 6–19-aastased Eestis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivad õpilased ning nimetatud isikutest koosnevad kuni 3-liikmelised õpilaskollektiivid (edaspidi osaleja). Konkursil osalemiseks esitab osaleja Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur konkursi toimumisega samal või sellele eelneval kalendriaastal valminud nõuetekohaselt vormistatud konkursitöö (näiteks joonise, kontseptsioonikirjelduse, kasuliku mudeli, prototüübi või muu materjali). Konkursil osalemiseks võib konkursitöö esitada ka osaleja juhendaja või õpetaja osaleja nõusolekul.
Konkursi läbiviimiseks moodustab haridus- ja teadusminister teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest, disaineritest, inseneridest, õpetajatest, leiutajatest, Eesti Teadusagentuuri, teaduskeskuse AHHAA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatest kuni 18-liikmelise konkursikomisjoni. Konkursi tulemused kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga, tuginedes konkursikomisjoni ettepanekule.
- Haridus- ja teadusministri määrus „Õpilasleiutajate riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord“
- Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur
Viimati uuendatud 08.06.2025
