Haridus- ja Teadusministeeriumi taskuhääling "Hariduse tulevik"

Kuula saadet ja saa teada, miks innustavad aasta õpetajaks valitud õpetajad noortel just kooli tööle minna. Saates räägime ka uuest õpetajaameti gümnaasiumi valikkursusest, mis tutvustab ja aitab näha õpetajaelu uue nurga alt.

Saates on külas Holstre Kooli õpetaja ning aasta klassijuhataja 2024 Kädi-Liis Ilves, Põlva Gümnaasiumi õpetaja ning aasta gümnaasiumiõpetaja 2024 Aimi Jõesalu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau.
Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda.

Head kuulamist!

Saatekülalisteks on Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi, Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Stella Saarts ja Inglise Kolledži füüsikaõpetaja Martin Vällik. Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda. 


Head kuulamist!

Saatekülalisteks on Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige, tööandjate esindaja Veljo Konnimois ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktriss Riinu Raasuke. Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda. 


Head kuulamist!

Saatekülalisteks on  Ena Drenkhan, Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert; Elina Kallas, Töötukassa oskuste arendamise metoodik ning Katrin Hummal, VOCO Koolituskeskuse juht. Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda. 

Head kuulamist!

Saatekülalisteks on Narva kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja Anna Golubeva, Narva Eesti Gümnaasiumi kogukonnajuht Martin Tikk ja Kohtla-Järve Maleva Põhikooli direktor Eva Adamson. Saadet juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda. 

Head kuulamist!

Saatejuhiks on Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert Paul-Henry Sereda.

Head kuulamist!

Hea on minna uuele aastale vastu teadmisega, et Eesti lapsed on üldiselt hariduse usku ja et paremaid tulemusi testides saavutavad need, kelle peredes hoitakse elus ühiste õhtusöökide traditsiooni. 

Kuula jutuajamist, mida suunas Iiris Saluri, taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja.

Uurime kolmelt päris õpetajalt, milline on hea õpetaja? Kellest võib saada hea õpetaja? Mis on õpetaja tegelik roll koolis ja klassis? Mis koormab õpetajat või mis õpetaja koormat kergendab?

Mikrofonide ees mõtlevad ja räägivad kaasa Tallinna Reaalkooli algklasside õpetaja Kadri Pajo, Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpetaja Dina Begic ja Tallinna 32. Keskkooli õpetaja Maarit Jõemägi.

Vestlust ohjab Iiris Saluri, taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja.

Kuula, millest me räägime, kui jutt käib meediapädevusest. Oma mõtteid jagavad Eesti suurima tiraažiga päevalehe Õhtuleht peatoimetaja Martin Šmutov, Tallinna 32. keskkooli ajakirjandusõpetaja ja ajakirjanik Kaili Malts ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusvaldkonna nõunik, meediapädevuse ekspert Marge Varma.

Vestlust suunab Iiris Saluri, taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja.

Miks see muudatus nii oluline on, mis sellega kaasneb lapsehoiu ja lasteaia teenuse pakkujate ja nende teenuste kasutajate jaoks?

Oma märkamisi ja selgitusi jagavad Tartu linna alushariduse valdkonna juht Kaspar Kreegimäe, eralasteaedade ja hoidude pidamisega tegelev Väike Päike juhatuse liige Marju Saar ning Haridus- ja Teadusministeeriumi alushariduse valdkonna juht Maila Rajamets.

Vestlust ohjab taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.

Need on teemad, mille üle arutlevad värskes episoodis soome keele õpetaja ja soome keele õpetajate seltsi esimees Karola Velberg, saksa keele õpetaja ja saksa keele õpetajate seltsi juhatuse liige Maigi Varusk ning Marika Peekmann, kes Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonnas vastutab võõrkeelte ja rahvusvahelise hariduse eest.

Arutlust suunab taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.

Nõu annavad ja mõista aitavad Kose Gümnaasiumi direktor Martin Medar, Pelgulinna Gümnaasiumi direktor Tõnu Piibur ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann.

Hariduse tulevikku silmas pidades aitab arutelu suunata taskuhäälingu toimetaja Iiris Saluri.

Kuidas täpselt, aitavad selgitada haridus ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ning Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli. Isiklikke VÕTA kogemusi jagab elukestev õppija Marti Viilu.

Kõnelejaid kuulas ja toetas Haridus ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.

Hiljuti jäi silma mõte: noortele jutlustatakse, peetakse loenguid, neid õpetatakse, manitsetakse ja nõustatakse. Kuid harva, väga harva nendega räägitakse.

Taskuhäälingu Hariduse tulevik viimane episood vastu suve peatub noorsootöö teemadel. Uurime, millest me räägime, kui kõneleme noorsootööst ja kes on noorsootöötajad. Mis võimalused on noorel oma värskelt mõjuvate, vahel pööraste või ka vähem pööraste ideede realiseerimiseks? Milline on noorsootöötaja roll?

Teemat aitavad avada ja segadusse selgust tuua Riin Tamm, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja andepoliitika osakonna juhataja. Janne Loo, Haridus- ja Noorteametist ning Heili Griffith, kes on Eesti noorsootöötajate kogu tegevjuht.

Mõtetele andis suuna taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.

Millal on õige aeg õppida, kes peaks õppima, mida õppima, kus õppima või hoopis kellelt? Või mis saab siis, kui valida mitteõppimine.

Neist küsimustest ajendatuna sündis „Hariduse tuleviku“ taskuhäälingu uus episood, järjekorras 11.

Vestlust aitasid elavana hoida kolleegid Margus Haidak, kes on kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja, Külli All, oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht ning Eveli Kuklane, kes juhib Võrumaa kutsehariduskeskust.

Suuna andis Iiris Saluri.

Küsimustele vastamiseks ja teema üle arutlemiseks kutsusime vestlusringi e-eksamitele ülemineku suunaja Aimi Püüa, kes on Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja, Pille Kõivu ja Valdek Rohtma Haridus- ja Teadusministeeriumist ning eesti keel teise keelena e-eksami testimisprotsessis osalenud Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õppealajuhataja Tatjana Baum-Valgma.  

Vestlust suunab Iiris Saluri.

Või mis oleks, kui avataks kool, kus lubatakse, et me oleme huvitatud neist lastest, kellel eksamid ei õnnestu, kellel on olnud probleeme oma tähelepanu koondamisega. Kui oleks kool, kes kuulutaks, et nende juures on igaühe arengut ja õppimist toetav keskkond. Kus lubatakse aidata ületada õppimist takistavaid barjääre, et õppija saaks kogeda rõõmu uutest teadmistest ja omandada uusi oskusi. Mis siis oleks?

Ülal toodud küsimuste ja teemade üle arutlevad seekordses episoodis kolm hariduspsühholoogi: Grete Arro, Elina Malleus-Kotšegarov ja Merlin Linde.

Etteruttavalt olgu öeldud, et arutelu käigus jõuti muu hulgas tõdemusele, et hindamisel võiks olla 3 funktsiooni:

1. Õppija võiks läbi hindamise aru saada, kui kaugel ta on eesmärgist, kuhu peaks minema ehk mis seis on;
2. Õppija võiks aru saada, mida ta teinud on ja mida oleks vaja veel teha eesmärgini jõudmiseks ehk kuidas peaks õppima;
3. Hindamine peaks sisaldama tagasisidet ka õpetajale, mida tema peaks teisiti tegema, et õpilane eesmärgi saavutaks.

Teravat kõrva ka kõikide teiste episoodi sees jagatud tarkuste kokku kogumiseks.

Vestlust suunab Iiris Saluri.

Kus on uue ministri tugevused, millised on olulisemad väljakutsed? Kas ja kuidas minister ennast laeb ja kes on tema parem käsi? Uue rolliga elus käib kaasas teatav ärevus, mis aitab sellest üle saada? Kuula taskuhäälingu Hariduse tulevik uut episoodi ja saa teada.

Äratus on antud, viimased kuud on asetanud meid täiesti uude maailma. Paljud õpetajad on juba kogenud, et õpilastele ei ole enam mõtet anda kirjalikke kodutöid, sest tehisaju suudab vastata küsimustele ja lahendada ülesandeid sekunditega. 

Mis on õppimine, kuidas toimub õppimine, miks kool, on küsimused, mis tuleb läbi mõtestada täiesti uuel tasandil. 

Neil ja teistel keerulistel ja väga olulistel küsimustel arutlevad taskuhäälingu seekordses episoodis ajuteadlane Jaan Aru – kes igapäevaelus on arvutiteaduse instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor, 

Riin Saadjärv, Puhja kooli haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, kes on ühtlasi ka doktorant didaktika ja informaatika töörühmas ning
Aivar Hiio, kes on Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusvaldkonna nõunik, kelle töölauale on muude teemade kõrval maandunud viimastel kuudel küsimused, mis seotud tehisintellekti jõulise pildile ilmumisega. 

Vestlust suunab ja ohjab Iiris Saluri.

Anu Vau, Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert kinnitas, et sellest aastast kasvab oluliselt õpetajaks õppijate vastuvõtt. „See, kui me tõstame õpetajakoolituses õppekohtade arvu, ei tähenda muidugi veel, et probleem on lahendatud. Nüüd on oluline läbi mõelda, kust me saame õppijad. Minu hinnangul mõjutab noort inimest kõige enam õpetaja, kes seisab iga päev klassi ees, tema võimuses on panna läbi isikliku eeskuju noori huvituma õpetaja elukutsest,“ leiab Anu Vau.  

Karjääripöördeks pakub head võimalust „Noored kooli“ programm, mille sünni juures viibis Triin Noorkõivul, kes tänaseks tugib juba alustavaid õpetajaid. „Noored kooli programmi puhul on tegemist süsteemse tegevusega, et aidata õpetaja töö valinul kiiresti areneda. Programmis osalejal on igal teisel nädalalõpul kahepäevased koolitused, sinna juurde kuulub mentorprogramm ja muidugi väga suur tugi oma lennult. Vanusepiiranguid programmiga liitumisel ei ole, oluline on vaid akadeemilise kraadi, vähemalt bakalaureuse kraadi olemasolu ja valmisolek alustada tööd õpetajana.“

Alustavat õpetajat toetava programmi toel alustas ka Oleg Švaikovski, kes tegigi oma elus karjääripöörde ja läks Püha Johannese kooli füüsikaõpetajaks. Oma varasemat eluperioodi, mis möödus IT ja tehnoloogiavaldkonnas tegutsedes, peab ta ise justkui ettevalmistusperioodiks õpetajaks kasvamise teel.  „Kooli tulevad tippjuhid toovad oma erialastele teadmistele lisaks kaasa ka elukogemuse. Muidugi ei saa kooli ehitada üles ainult tippjuhtidele, aga tuleb leida õige kompromiss, kus professionaalsed õpetajad ja mingi valdkonnatippjuhid hakkavad vastastikku üksteist rikastama. Õpilased oskavad seda hinnata,“ rääkis Švaikovski. 

Taskuhäälingu 6. episoodis räägime lisaks Õpetajate Akadeemiast, füüsikaõpetajaid tunnustavast ja abistavast programmist „Lae end“, alustavate õpetajate toetamisest ja muust. Vestlust suunas Iiris Saluri, HTM taskuhäälingu „Hariduse tulevik“ toimetaja. 

Irina Šulgina kunagine unistus, et Eesti koolides võiksid vabalt koos õppida mis tahes rahvusest või mis tahes kodukeelega lapsed, hakkab täituma. Ta ise on olnud oma unistuse teerajaja, Jõhvis juba ühe sellise kooli loonud, kus on kakskeelseid õpetajaid ja kus üleminek eestikeelsele õppele on alanud kaugelt enne riiklike otsuste sündi.

„Viimane aeg on kaotada hariduslik lõhe ja ebavõrdsus eesti- ja venekeelsete laste vahel,“ leiab Edgar Roditšenko. „Sõltumata sellest, kus kohas keegi Eesti Vabariigis elab või mis keelt kodus räägitakse, peavad noore inimese valikud töö ja hariduselus lähtuma sellest, milline on tema võimekus, millised on tema huvid või soovid, mitte sellest, milline on tema riigikeele oskus.“ Riigikeele oskus peab Edgari sõnul olema elementaarne ja selle nimel tema koolis tööd ka tehakse.

Ühiskond on eestikeelsele õppele üleminekuks valmis. See ootus on tuntavalt ja tugevalt olemas, tõdes Ingar Dubolazov ja kinnitas sedagi, et ministeeriumipoolne tugi koolidele on samuti tagatud. „Kogu ülemineku kontekstis on oluline teada, et eesti keel teise keelena koolides jääb, keelekümblusmetoodika jääb, vene keel jääb. Oma keele- ja kultuuriõpe on ette nähtud ka edaspidi eestikeelsele õppele üle läinud klassides ja kool peab seda õpilastele võimaldama. Emakeele areng on eelduseks, et võõrkeelte õppimine oleks toetatud ja efektiivne,“ ütles Ingar.