OECD

OECD tugevuseks on rahvusvaheliste võrdlevate haridusindikaatorite analüüside koostamine ja haridusvaldkonna statistika. Haridusvaldkonna tegevused on koondunud hariduse ja oskuste direktoraati (Directorate for Education and Skills), mida juhib Andreas Schleicher. Peamistes haridusvaldkonna tegevustes lepitakse kokku OECD hariduspoliitika komitees (Education Policy Committee – EDPC).

OECD pöörab tähelepanu haridussüsteemide kvaliteedi ja tõhususe arendamisele nii kvalitatiivsete (võrdlevad analüüsid ja soovitused) kui ka kvantitatiivsete uuringute kaudu (rahvusvahelised võrdlevad haridusindikaatorite analüüsid ja statistika). Järjepidevalt on suurenenud hariduse ja oskuste direktoraadi rahvusvaheline mõjukus.  Selle üheks näiteks on PISA (Programme for International Student Assessment) uuringu populaarsus. 2018. aastal osales PISA uuringus 79 riiki/majanduspiirkonda ning see arv kasvab iga uuringuga.

OECD teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni direktoraat (Directorate for Science, Technology and Innovation – STI, juht Andrew Wyckoff) tegeleb teaduslikel uuringutel põhinevate soovituste väljatöötamisega. Valdkondliku tööprogrammi kinnitab OECD teadus- ja tehnoloogiapoliitika komitee (Committee for Scientific and Technological Policy - CSTP), mille töös osales Eesti esialgu vaatlejana (2009-2010) ning al 2011. aastast täisliikmena. CSTP ülesandeks on rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni  (TAI) alase koostöö edendamine ning erinevate töögruppide tegevuste koordineerimine. Seni on Eesti osalenud nutika spetsialiseerumise ning  Knowledge Triangle (nn teadmiste kolmnurk) projektides. Eesti Teadusagentuur panustas Global Science Forum'i konkurentsipõhise rahastamise projekti.

Iga 2 aasta järel ilmuvad vaheldumisi teadus-, tehnoloogia ja innovatsioonivaldkonna olulisemaid arenguid kirjeldav Science, Technology and Innovation Outlook ning teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonivaldkonna indikaatorite kogumik STI Scoreboard.  

OECD on avaldanud järgmised haridusvaldkonna trükised Eesti kohta:

• Reviews of National Policies for Education: Estonia 2001
• OECD Reviews of Tertiary Education: Estonia 2007 / OECD kolmanda taseme hariduse temaatiline ülevaade: Eesti
• OECD Reviews of School Resources: Estonia 2016
• Understanding teachers’ pedagogical knowledge: report on an international pilot study, 2017
• What difference do standards make to educating teachers? A review with case studies on Australia, Estonia and Singapore, 2018
• Vocational Education and Training in Estonia, 2019
• Benchmarking Higher Education System Performance, 2020
• Increasing Adult Learning Participation: Learning from Successful Reforms, 2020
• Education Policy Outlook in Estonia, 2020
• Early Learning and Child Well-being: A  Study of Five-year-Olds in England, Estonia, and the United States, 2020
• Early Learning and Child Well-being in Estonia, 2020
• Strengthening the Governance of Skills Systems: Lessons from Six OECD Countries, 2020

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) käivitas 2015. aastal õppimise ja oskuste koostööprojekti "Hariduse ja oskuste tulevik 2030".

Projekti üldeesmärk on kujundada ühine arusaam teadmistest, oskustest, hoiakutest ja väärtustest, mida õpilased ja õpetajad 21. sajandil õppimiseks, õpetamiseks ning üldise heaolu loomiseks vajavad. Selleks on oluline toetada riike leidmaks vastused kahele  fundamentaalsele tulevikuharidust puudutavale küsimusele:

• milliseid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid vajavad tänased õpilased, et olla edukad maailmas aastal 2030. ning seda maailma kujundada?
• kuidas saab haridussüsteem neid teadmisi, oskusi, hoiakuid ja väärtushinnanguid tõhusalt arendada?

Eesti õppekava mõistes keskendub "Hariduse ja oskuste tulevik 2030" küll põhikooli kolmandale kooliastmele, kuid samavõrd oluline on, et õppimise edenemisele pöörataks tähelepanu läbi kõikide haridustasemete ja ka elukestvas õppes, muutes õppekava ümberkujundamise protsessi tõenduspõhisemaks ja süstemaatilisemaks. Uuenenud õppekavad eeldavad muudatusi nii õppimises kui ka õpetamises, õpilaste ja õpetajate toimevõimekuse avardumist.

I etapp: 2015 - 2018

Projekti esimeses etapis uuriti hariduse ees seisvaid pikemaajalisi väljakutseid, viidi läbi rahvusvaheline õppekavaanalüüs. Põhiküsimus, millele vastust otsiti, oli MIDA õpetatakse ja õpitakse.

Analüüsi tulemusena töötati välja Õppekompass ehk kontseptuaalne õpperaamistik 2030: tuleviku kujundamiseks vajalikud  teadmised, oskused, hoiakud ja väärtused ning ümberkujundavad pädevused ja  põhioskused, millele õppes tuleks keskenduda,  samuti õppija toimevõimekuse kui tuleviku kujundamisel vääramatu asjaolu.

I etapis valmisid mitmed temaatilised raportid, mis hõlmavad teoreetilistele analüüsidele ja riikide praktikatele tuginevaid õppekavaarendusega seonduvaid teemasid.

II etapp: 2019 ja edasi

Projekti teise etapi põhiküsimuseks on see, KUIDAS õpetatakse. Vaatluse all on kolm valdkonda:

• õpetaja pädevused, õpetajate toimevõimekus (agentsus) ning heaolu
• õpetaja professionaalne areng ja
• õpetajakoolituse ning õpetamis- ja hindamisstrateegiate vastavusse viimine õppekava uuendustega.

Koostatakse õpetamisraamistik 2030 (Teaching Framework 2030) st Õpetamiskompass.

Projekti „Hariduse ja oskuste tulevik 2030“ raames toimus Tallinnas 10.-12. mail 2021 virtuaalne globaalfoorum. Foorumi keskmes oli võrdsete võimaluste tagamine hariduses, personaalne ja digitaalne õpe  ning õpetajate kompetentsid selle saavutamiseks. Tutvustati ka Eesti haridussüsteemi ja meie hariduspraktikaid.

Foorumit korraldasid OECD, Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Eesti Õpilasesinduste Liit. Osalesid haridusametnikud ja -spetsialistid ning haridustöötajad ja õpilased nii Eestist kui ka teistest OECD liikmesriikidest. 

Foorum on järelvaadatav siit.

• Projekti tutvustav flaier eesti ja inglise keeles.
• Visioon "The Future We Want" (2018) ja õppekompass eesti keeles (2019)
• Ülevaade projekti teematilistest analüüsidest "Õppekava (ümber)kujundamine". Curriculum (re)design. A series of thematic reports from the OECD Education 2030 project. Overview Brochure", ja eesti keeles "õppekava (ümber)kujundamine" (2021)
• Õppekavade ajakohastamise temaatilised raportid inglise keeles, mida täies mahus eesti keelde ei tõlgita:

1. Õppekava ülekoormatus: tee edasi (2020);
2. Loeb see, mida õpilased õpivad: liikudes 21. sajandi õppekava suunas (2020);
3. Võrdsete võimaluste tagamine õppekava uuenduste kaudu (2021); 
4. Õppekava paindlikkus ja autonoomia (ilmumas – pealkiri kinnitatakse);
5. Õppekavas hõlmatud väärtushinnangud: parema tuleviku kujundamine (2021);
6. Ökosüsteemne lähenemine õppekavaarendusele ja rakendamisele (ilmumas – pealkiri kinnitatakse)
7. Kehalise kasvatuse õppimise muutmine dünaamiliseks ja kaasavaks aastaks 2030 (2019)
8. Matemaatika õppimise nüüdisajastamine (ilmumas – pealkiri kinnitatakse)

• Sekundaaranalüüs „Eesti põhikooli riiklik õppekava rahvusvahelises võrdluses“ (Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool, 2021)
•  Õppekavade analüüsi tehniline raport (Policy survey on curriculum redesign (PQC), Curriculum content mapping (CCM), Mathematic Currriculum Document Analysis (MCDA))