Mikrokvalifikatsioonid

Täiendusõppe võimalused on traditsioonilised täienduskoolitused, mikrokvalifikatsioonid ja mikrokraadid.

Milline neist valida, sõltub õppija eesmärgist ja lahendatavast probleemist. Näiteks kui töötajal on raskusi ajajuhtimisega, võib kõige tõhusamaks lahenduseks osutuda konkreetne ja sihipärane koolitus, mis keskendub just sellele oskusele. Traditsioonilised täienduskoolitused pakuvad lahendusi kindla oskuse või teadmise kiireks arendamiseks.

Samal ajal jäävad alles ka pikemaajalised täienduskoolitused, kuid nende ning mikrokvalifikatsioonide ja mikrokraadide vahel on erinevus. Mikrokvalifikatsioonid ja mikrokraadid järgivad kindlaid kvaliteedistandardeid, on struktureeritud ja hinnatud, et tagada õpiväljundite saavutamine. Pikad täienduskoolitused võivad olla samuti sisukad ja põhjalikud, kuid need pole läbinud kvaliteedihindamist.

Mikrokraadiprogrammid eristuvad oma spetsiifilise ülesehituse poolest. Need sisaldavad kõrghariduse õppeaineid ja on osa kõrgharidusõppekavast. Mikrokraad on väärtuslik eelkõige neile, kes soovivad omandada süvendatud teadmisi ja oskusi kindlas valdkonnas, kuid ei soovi läbida tervet kõrgharidusprogrammi. Mikrokraadi lõpetamine annab tunnistuse ning võimaluse jätkata õpinguid magistri- või bakalaureuseõppes, kui soovitakse omandatud ainepunkte tulevikus rakendada.

Mikrokraadi väärtuslikkus peitub selles, et see ühendab akadeemilise kvaliteedi praktilise rakendatavusega. Seda saab kasutada näiteks valdkonna spetsialistide edasijõudmiseks, juhtide täienduskoolituseks või karjäärimuutuseks, kus sügavamad teadmised ja akadeemiline tunnustus on olulised. Mikrokraadid sobivad eriti hästi ka neile, kes soovivad oma teadmisi täiendada töötamise kõrvalt, kuna nende formaat on tavaliselt paindlik ja eesmärgipärane.

Kõigil kolmel täiendusõppe vormil – traditsioonilisel täienduskoolitusel, mikrokvalifikatsioonil ja mikrokraadil – oma kindel koht ja väärtus ning need aitavad lahendada erineva ulatuse ja sügavusega probleeme.

Mikrokvalifikatsiooniõppes osalemine ei ole lihtsalt formaalsus – see lõpeb alati hindamisega. Hindamine võib hõlmata erinevaid teste, eksameid või praktilisi ülesandeid, mille eesmärk on kinnitada, et õppija on omandanud vajalikud teadmised ja oskused. Juhul kui mikrokvalifikatsiooniõppes osalejad õpivad koos tasemeõppuritega, tuleb arvestada, et täiskasvanutele ei kehti erisusi ega leevendusi. Kõigilt eeldatakse võrdselt pingutust. Seetõttu on väga oluline, et õppijal oleks piisavalt aega ja võimalusi oma teadmiste ning oskuste omandamiseks ja tõendamiseks. Samuti tuleb endale teadvustada, et õppimine nõuab mitte ainult aega, vaid ka motivatsiooni ja pühendumust. Juhul kui kool pakub enne õpingute algust infoseminari mikrokvalifikatsioonide kohta, on soovitatav seal osaleda. Infoseminar annab sageli ülevaate õppeprotsessist, hindamisest ja ootustest, mis aitab õppijal paremini ette valmistuda ja oma aega planeerida. See suurendab võimalust edukalt õppida ja õpingud lõpetada.

Miks valida mikrokvalifikatsioonid?

• Paindlikud ja praktilised – sobivad nii õppijatele, kes soovivad täiendada oma oskusi, kui ka tööandjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega töötajaid.
• Kogutavad ja kombineeritavad. Mikrokvalifikatsioone saab koguda ja omavahel kombineerida, et saavutada suuremaid õpieesmärke, näiteks liikuda täiskvalifikatsiooni poole. Paljud kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pakuvad mikrokraade ja mikrokvalifikatsioone, mis moodustavad osa nende formaalõppe õppekavadest.
• Tõendatud ja tunnustatud, ka rahvusvaheliselt. Mikrokvalifikatsioonitunnistuste andmed kanatakse registrisse EHIS ning need on kooskõlas Euroopa standarditega. Tunnistused on tunnustatud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, avardades karjäärivõimalusi üle maailma.

Õppepuhkuse võtmine

Mikrokvalifikatsioon kuulub täienduskoolituse hulka, seega õppija saab mikrokvalifikatsiooniõppeks võtta õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduse järgi. Seaduse kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täienduskoolituses osalemiseks, sh mikrokvalifikatsiooniõppeks.

Õppepuhkust antakse töötaja taotluse ja koolitusasutuse teatise alusel kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööalaseks enesetäiendamiseks mõeldud täienduskoolituse puhul makstakse töötajale õppepuhkuse ajal keskmist töötasu kuni 20 kalendripäeva eest. Kui täienduskoolitus ei ole seotud tööalase enesetäiendamisega, siis nende päevade eest töötasu ei maksta.

Kasulik teada

Mikrokvalifikatsiooniõppes õppimisega ei kaasne riiklikku toetust sotsiaalsete tagatiste näol, nagu on mitmete teiste haridusvormide puhul. Näiteks:

• puudub õppelaenu võtmise õigus. Mikrokvalifikatsiooniõpe kuulub täienduskoolituste alla, mille raames ei looda õppijatele õigust taotleda õppelaenu. Õppelaen on mõeldud neile, kes õpivad formaalõppes – kutse- või kõrgharidusõppes.
• õppimisega ei kaasne tervisekindlustus. Mikrokvalifikatsiooniõpe ei anna õppijatele automaatset tervisekindlustuse õigust, mille saavad tasemeõppes õppijad.