Reformi eesmärk
Reformi eesmärk on toetada iga õppija haridustee jätkumist peale põhikooli ning vähendada väljalangevust kutse- või üldharidusõppest, et kõik eesti noored püsiksid õppes täisealiseks saamiseni ja nende edasine haridustee jääks avatuks ka tulevasteks õpinguteks kutse või kraadi omandamisel.
Õppimiskohustus rakendub noortele, kes 2025. aasta sügisel alustavad õpinguid 9. klassis.
Tulemuste saavutamiseks on vaja kohaliku tasandi haridus-, noorsootöö- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning erinevate ministeeriumite panust õpilaste karjääriõppe ja -nõustamise süsteemi loomisel.
Õigusloome
- Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine)
- Tutvu eelnõu ja eelnõu seletuskirja viimase versiooniga Riigikogu kodulehel.
- Pressiteade: 04.12.24: Riigikogu võttis vastu õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi elluviimist võimaldava seadustepaketi
- Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses Eesti Vabariigi haridusseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu seadusena jõustumisega
Siht ja statistika
Haridusvaldkonna arengukavas 2021–2035 on kokku lepitud, et meie sihiks on saavutada aastaks 2035 olukord, kus 90% 20–24-aastastel on vähemalt keskharidus. 2022. a oli 83% 20–24-aastastel keskharidus või kõrgem haridustase (vt. SIIT). Täna ei jätka iga-aastaselt oma haridusteed ligi 800 põhikoolilõpetajat. Vaata rohkem statistikat Haridussilmas.
Karjääriõpe, paindlikud õpiteed ja põhikooli järgsed õpirajad
Et iga noor leiaks endale sobiva õpitee, on oluline koolides toimuv karjääriõpe. Põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse kuulub spetsiaalne karjääriõpetuse õppeaine ning riiklikes õppekavades on läbivaks teemaks "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine". Õppekavasid toetab koolidele koostatud juhend „Õpilaste karjääripädevuste arengu toetamine“ ja erinevad karjääriteenused.
Õpimotivatsiooni aitab hoida ja luua üldhariduskoolides mitteformaalõppe – huvihariduse ja huvitegevuse, noorsootöö ja täiendusõppe - arvestamine õppekava läbimisel. Gümnaasiumis saab paindlike õpiteede rakendamiseks võtta aluseks kutse- ja kõrghariduses juba tuttava arvestuspunktide süsteemi.
Kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobivaim õpitee. Reformi tulemusel on noorel põhikoolijärgselt võimalik jätkata õpinguid viiel õpirajal: lisaõppes, gümnaasiumis, kutsekeskhariduses, kutseõppes, ettevalmistavas õppes (alates 2026. sügisest, asendab kutsevalikuõppe). Õpilased, kes põhikooli õpiväljundite hindamisel lävendit ei saavuta, saavad täiendavat tuge oskuste ja teadmiste omandamiseks ettevalmistavas õppes ja/või järgmisel haridusastmel.
Infomaterjalid
Vaata ka
- 14.05.25 Õppimiskohustuse rakendumine ja toe vajadusega õppija
- 27.03.25 Õppimiskohustuse ea pikendamine: Kooli ja pidaja roll ning vastutus
- 14.02.25 Karjääriteenuste roll koolis: Õpilase toetamine individuaalse õpitee kujundamisel
- 29.01.25 Õppimiskohustuse rakendamise infotund koolidele
- 29.01.25 Õppimiskohustuse rakendamise infotund KOV idele
- 30.01.25 SAIS-i infotund koolidele
- Slaidid: "Õppimiskohustuse ja kutsehariduse reformi infotund"
Kaasav haridus ja toe vajadusega õpilased
Õppimiskohustuse täitmiseks on oluline, et õpilasele on tagatud tema võimetele ja vajadustele vastav õpe. Igas haridusasutuses tuleb arvestada õppurite individuaalsete akadeemiliste ja sotsiaalsete võimete ja vajadustega ning tagada toe kättesaadavus (lisainfo SIIN). Seire väljalangemisohus õpilaste ja õppimiskohustuse mittetäitmise osas toimub koolis ja kohalikus omavalitsuses igapäevaselt kogu õppeaasta vältel. Kui kooli poolt rakendatud tugimeetmed ei ole andnud tulemust või kui kool ei saa enam lapse või lapsevanemaga kontakti, siis kaasab kool kohaliku omavalitsuse vastavad spetsialistid lahenduste leidmiseks. Õppimiskohustuse mittetäitmise kohta märgib kool info Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS). Kohalik omavalitsus saab info nii EHISe andmetest kui ka Haridussilmas kohaliku omavalitsuse õppimiskohustuse täitmise jälgimise töölaualt.
Põhikooli lõpetamine ja vastuvõtuprotsess
Alates 2026. aasta kevadest saavad kõik põhikooli lõpetajad jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel sõltumata põhikoolilõpueksamite tulemustest. Põhikooli lõpueksamite ja vastuvõtuprotsessi muutuse tulemusena saavad koolid lõpueksamite tulemusi arvestada sisseastumisprotsessis, seega väheneb eksamiainetes erinevate testidega dubleerimine. Kutse- ja keskharidust pakkuvatesse koolidesse sisseastumine toimub 2026. aasta kevadest sisseastumise infosüsteemis SAIS.
2027. aastast alates toimub järk-järguline üleminek e-eksamitele, muudatus võimaldab ühtlustada eksamite korraldust ja tagada senisest suurem hindamistulemuste usaldusväärsus. E-eksamid annavad aluse õpitulemuste riiklikuks seireks ning nende andmete automaatseks kasutamiseks sisseastumise protsessis.
Kutsehariduse reform
Õppimiskohustuse reformi üheks tugisambaks on kutsehariduse reform, mille eesmärgiks on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul. Sihiks on seatud, et aastal 2035 jätkab vähemalt 40% põhikooli omandanud õpilastest õpinguid rakendusliku keskhariduse õppekavadel. Kutsehariduses lisanduvad 4-aastased rakendusliku õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute mahtu ja täpsustatakse valikõpingute fookust ning valiku põhimõtteid. Kutsehariduse õpivõimalused viiakse vastavusse tööandjate soovidele ning OSKA raportite tööjõuvajaduse prognoosidele. Esimesed uued rakendusliku keskhariduse õppekavad on avatud vastuvõtuks alates 2025/26. õppeaastast ning 2026/27. õppeaastast toimub õppetöö ainult uute õppekavade alusel.
Haridusvõrk
Arvestades Eesti demograafilise muutustega ja selleks, et õpilane saaks haridust omandada arengut toetavas õpikeskkonnas, toimuvad õppeasutuste võrgus muudatused. Sihiks on, et õpilane õpib 1.-6. klassini kodulähedases koolis, 7.-9. klassis piirkondlikus koolis ning igas Eesti 4 regioonis on tagatud gümnaasiumi ja kutseõppe vajalik arv kohti oma regiooni õpilastele (lisainfo SIIN).
Õppimiskohustuse täitmist võib takistada kehv majanduslik seis. Selleks, et vähendada majanduslikust seisust tulenevat õpilaste väljalangemist haridusest enne 18. aastaseks saamist, saab kasutada ja taotleda järgmisi toetusi:
- Lapsetoetus kuni 19. aastaseks saamiseni jooksva õppeaasta lõpuni.
- Kohalikelt omavalitsustelt saab taotleda toimetulekutoetust.
- Põhikooliealiste õpilaste õpilaskodudes elamise toetus
- Põhikooli- kutseõppe ja gümnaasiumi õpilastele on tasuta või omaosalusega koolilõuna. Riigi poolne koolilõuna toetus on 1 euro ühe koolilõuna kohta, omaosaluse suurus sõltub koolipidajast (KOV, riik või era).
- Kutsehariduse omandamisel õppija toetamine - õppetoetus, sõidu- ja majutuskulude hüvitamine, õppelaen.
- Riigikoolidele (üldhariduskoolid ja kutsekoolid) on kehtestatud ühistranspordikulude katteks „Riigikoolide õpilaste sõidukulu hüvitamise kord ja ulatus“ .
Meie partnerid
- Eesti Õpetajate Liit
- Eesti Eripedagoogide Liit
- Eesti Kaubandus – Tööstuskoda
- Eesti Haridustöötajate Liit
- Sotsiaalministeerium
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Eesti Töötukassa
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Eesti Õpilasesinduste Liit
- Eesti Koolijuhtide Ühendus
- Eesti Lapsevanemate Liit
- Eesti Tööandjate Keskliit
- Sihtasutus Kutsekoda
- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
- Eesti Koolipsühholoogide Ühendus
- Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus
- Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoda
Lisainfo
Külli Solo
õppimiskohustuse reformi projektijuht
kylli.solo@hm.ee
Viimati uuendatud 20.06.2025
