Lõimitud aine- ja keeleõppe ehk LAK-õppe viise on mitmeid. Eestis on rakendatud LAK-õpet keelekümblusprogrammiga liitunud haridusasutustes aastast 2000. Keelekümbluse kogemus - materjalid, videod ja koolitused - on täna toeks kõigile pedagoogidele, et toetada muu kodukeelega lapsi eestikeelses õppes.
LAK-õppe käigus seotakse aineõpet keele omandamisega. Kasutatavad metoodilised lahendused võimaldavad õpilastel aine- ja keelealases arengus edu saavutada lühema ajaga, sest kõigis tundides keskendatakse süsteemselt tähelepanu sisude, keele ja õppimisoskuse edenemisele.
LÕIMITUD AINE- JA KEELEÕPPE PÕHIMÕTTEID JA TÖÖVIISE SAAB KASUTADA IGAS HARIDUSASUTUSES
LAK-õpe on mitmekülgne. Kõiki lahendusi iseloomustab keelekontakti intensiivsus, erinevus on võõra keelega kokkupuutumise algusajas, pikkuses ja sobitumises üldisse õppekorraldusse.
Keeledušš toimub igahommikuses rutiinis võõrkeelsete laulude laulmisega. Igal hommikul lauldakse teises keeles valitud laulu 5–10 minutit.
Teisi tegevusi:
- Tund külalisega. Võõrkeeles viiakse läbi üks ainetund nädalas või kuus. Õpetajaks kutsutakse külaline, kes on oma ala spetsialist. Külalisõpetaja juhendab tegevusi oma emakeeles. Näiteks prantsuse keeles prantsuse kööki tutvustav kokandustund, itaalia keeles muusikatund või venekeelne kunstitund jne.
- Laulumängud, kus on palju liikumist ja õpitavat sõnavara (nt „Pää, olkapää, peppu, polvet, varpaat“, „Head, Shoulder, Knees & Toes“, „Голова, плечи, коленки и носочки“ või „Piiri pieni pyörii“).
- Teemale häälestamine. Uue teema sissejuhatusena näidatakse videot, mida saadab võõrkeelne tekst. Õpilaste ülesanne on eelteadmisi appi võttes nähtust ja kuuldust teha omakeelne kokkuvõte.
- Keelehommik. Üht kindlat nädalapäeva alustatakse võõrkeelse multika vaatamisega või virgutusvõimlemisega, kus juhised antakse võõrkeeles. Võõras keeles juhendatavaid tegevusi võib korraldada ka pikema vahetunni ajal, tundide lõpus.
- Filmiklubi. Võõrkeelseid lastefilme (mängufilmid lubavad keelt kuulates jälgida ka kõneleja ilmet ja suud) vaadatakse seriaalina ühel vahetunnil päevas. Lapsed saavad arutleda nähtu üle ja sisu koos luua. Nädala lõpus võivad huvilised filmi tervikuna veelkord üle vaadata.
Keelelaagrina võib korraldada terve koolinädala, vaheajal või nädala lõpu. Viis päeva on piisav aeg, et saavutada keeleoskuses märkimisväärseid tulemusi, ning parajalt lühike, et õpilased nõustuksid keelelaagrisse minema. Rühmad koosnevad tavaliselt ühe kooli või koolipiirkonna või sõpruskoolide õpilastest.
Esmajoones 4–10 aastastele lastele suunatud tegevusi on pikemalt kirjeldatud LAK-õppe käsiraamatus „Lõimitud aine- ja keeleõpe".
LAK-õppe kuu
Alates 2010. aastast on keelekümblusprogrammi algatusel tähistatud LAK-õppe kuud ja päeva, et seda õppeviisi tutvustada ja väärtustada. Programmi üleriigiliste eestvedajate korraldatud nädalasündmustik kasvas kiiresti üleriigiliseks ettevõtmiseks. Oma uksed avasid keelekümbluslasteaiad ja -koolid. Kõrgkoolidest liitus oma õppejõududega TÜ Narva Kolledž. 2012. aastal tähtsustati dr Martin Ehala ettekande vahendusel aine- ja keeleõppe lõimimist õppes sõltumata sellest, kas tegemist on emakeeles või muus keeles õppimisega. 2017. aastast laienes tegijate ring kutseõppeasutustega.
LAK-õppe kuu sündmustega soovitakse tõsta nii pedagoogide, ametnike kui ka õpilaste ja lastevanemate teadlikkust aine- ja keeleõppe lõimimise erinevatest ja rikastavatest võimalustest. Mitmesuguste ettevõtmiste vahendusel süvenetakse LAK-õppe olemusse ja räägitakse Eesti kogemusest üleilmsel tausta.
Iga aastaga kasvab LAK-õppe kuu ürituste arv ja avatus laiemale kuulajaskonnale. Kõik huvilised saavad teha sel kuul oma päevi värvikamaks ja külastada mõnda lasteaeda või kooli, kes LAK-õppega tegeleb. Piirkondlikud näitused, seminarid, konverentsid, õpilasvõistlused, lahtised tunnid, õpilasetendused õpitavas keeles – iga aastaga üha suurem valik sisus, vormis, kättesaadavuses.
Rahvusvaheliselt tuntud teadlastest on LAK-õppe kuu koolitajateks olnud meie oma Peeter Mehisto kõrval David Marsh, Oliver Meyer, Petra Daryai-Hansen, Anna Schröder-Sura, Keith Kelly.
Kontaktid ja lisainfo
Küsimuste korral on kontaktisikuks Elina Bratšun-Küüsmaa Eesti Keele Instituudist (elina.kuusmaa@eki.ee).
Viimati uuendatud 14.09.2024
