Kohtumisel tänas minister Kristina Kallas OpenAI esindajaid kiire tegutsemise ja koostöövalmiduse eest ning andis ülevaate Eesti eesmärkidest TI-hüppe raames.
“Sain kinnitust, et saame asjadest ühte moodi aru ning jätkame läbirääkimisi raamlepingu sõlmimiseks,” ütles Kallas kohtumise järel ning rõhutas, et tehisaru kasutuselevõtt hariduses ei ole pelgalt tehnoloogiline uuendus, vaid võimalus kujundada õppimist viisil, mis toetab paremini individuaalset arengut, loovust ja analüütilist mõtlemist. „Oluline on, et õpetajad oskaksid tehisaru teadlikult ja vastutustundlikult kasutada – mõistes nii selle võimalusi kui ka riske. Passiivsus või selge sihi puudumine on suurem risk kui tehnoloogia ise,“ lisas ta.
Minister selgitas, et edu mõõdupuuks saab olema see, kas õpetajad oskavad ja soovivad õppimise toetamiseks tehisaru kasutada – ning tunnevad, et see on nende tööriist, mitte pealesurutud kohustus. „Kui õpetajad oskavad aasta pärast kirjeldada, kuidas toimub õpetamine koos tehisaruga ning tunnevad, et see aitab neil paremini õpetada, siis oleme õigel teel,“ selgitas ta ning lisas, et samavõrd oluline on, et iga kasutatav tehnoloogia oskaks eesti keelt.
OpenAI-d esindasid kohtumisel hariduse ja valitsussektori turuletoomise juht Kevin Mills ning haridusvaldkonna asepresident ja üldjuht Leah Belsky. Nende sõnul on Eesti üks väheseid riike, kellega tehakse sedavõrd tihedat koostööd. Eestit peetakse ideaalseks pilootriigiks tänu ühiskonna positiivsele hoiakule haridusinnovatsiooni suhtes, tugevale koostööle teadusasutustega ning õpetajate aktiivsele kaasatusele. OpenAI kinnitusel on eesti keele tugi selle koostöö lahutamatu osa ning keelearendust jätkatakse aktiivselt.
