Eesti oli üks esimesi riike, kus jätkusuutlik areng riiklikusse õppekavasse kirjutati.
Keskkond ja jätkusuutlik areng on õppekavades läbiv teema, millel on kaks seotud poolt:
- õppekavaga määratletud keskkonnahariduse ja jätkusuutliku hariduse sisu ning korraldus ja
- klassiväline tegevus, programmid, projektid, huvikoolid jne.
Eesti riik on tõhusalt panustanud mõlema aspekti toetamisse. Kõik taasisiseseisvunud Eesti riiklikud õppekavad (1996, 2002, 2011, 2014) on tähtsustanud keskkonna ja jätkusuutliku arengu temaatikat. 1996. aasta riiklikus õppekavas oli läbiva teemana keskkond, 2002. aastast juba keskkond ja säästev areng.
Üheks oluliseks Eestis rakendatud raamdokumendiks on UNECE (Ühinenud Rahvaste Euroopa Majanduskomisjoni) säästva arengu hariduse strateegia.
Kestlik areng on ülemaailmne prioriteet
Ülemaailmselt tõstatusid keskkonna- ja inimarenguprobleemid teravalt eelmise sajandi 60ndail. 1992. aastal formuleeriti Rio de Janeiro ÜRO keskkonna ja inimarengu konverentsil prioriteedina säästev areng, mis hõlmab nii ökoloogilist kui ka sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist aspekti.
Keskkonnahariduse ümbermõtestamine lõi eeldused säästvat arengut toetava hariduse kujunemisele. Rio +10 2002. aasta konverentsil nenditi, et eelnev kümnend ei toonud globaalprobleemidele leevendust ja seetõttu kuulutas ÜRO aastaiks 2005–2014 välja säästvat arengut toetava hariduse dekaadi.
Dekaadi eesmärk oli lõimida säästvale arengule omased väärtushinnangud kõigisse õppimisaspektidesse.
UNESCO SAHi dekaadi lõppedes korraldati Jaapanis 2014. aastal UNESCO säästvat arengut toetava hariduse konverents, kus võeti vastu Aichi Nagoya säästvat arengut toetava hariduse deklaratsioon, noortedeklaratsioon ning kuulutati välja üleilmne tegevusprogramm GAP (Global Action Programme on ESD).
Dekaadi põhiliste saavutustena märgiti, et haridussüsteemid tegelevad varasemast rohkem jätkusuutlikkuse teemadega ning mitmes riigis, sh Eestis, on see temaatika integreeritud õppekavasse.
ÜRO kestliku arengu eesmärgid
2015. aastal lepiti ÜROs kokku kestliku arengu eesmärkides (Sustainable Development Goals), mis on mõeldud suunama üleilmset arengut ja riikide poliitikaid aastani 2030. Neljas kestliku arengu eesmärk (SDG4) on pühendatud haridusele: "Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused."
Seosed ÜRO kestliku arengu põhimõtetega ja haridusvaldkonna panus nende saavutamisse on selgelt olnud välja toodud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edasises tekstis HTM) valitsemisala strateegilistes dokumentides: Elukestva õppe strateegia 2014-2020, Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035.
Arengukavad käsitlevad õppimist kui eluviisi, millega seostuvad vastutus, vajadused ning võimalused, mis on jätkusuutliku arengu eelduseks. Jätkusuutlikku arengut toetavas hariduses tuleb kujundada õpilaste toimevõimekust ja väärtushinnanguid.
Haridus- ja teadusministeeriumi ning keskkonnaministeeriumi koostöö jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamiseks
Jätkusuutlikku arengut toetava hariduse edendamiseks allkirjastasid haridus- ja teadusminister ning keskkonnaminister märtsis 2017 Ühise tegevuse memorandumi, mille eesmärgid on kooskõlas ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkidega 2030 ning UNESCO egiidi all sõlmitud üleilmse jätkusuutlikku arengut toetava hariduse tegevuskavaga (Global Action Programme on ESD). Memorandum andis suuna nii koostööks ja kui ka kliimaküsimustega tegelemiseks.
Ühise tegevuse memorandumi alusel koostati Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava aastateks 2023-2025, mille mõlemad ministrid allkirjastasid veebruaris 2023. Tegevuskava koostamisel oli kolm eesmärki:
- suurendada kõigi Eesti elanike keskkonnateadlikkust;
- edendada süsteemset keskkonnaharidust kõikidel haridustasanditel;
- kirjeldada alavaldkondade eesmärgid, osalejad, rollijaotus erinevate osapoolte vahel, prioriteedid, sihtrühmad ning arenduseks vajalikud tegevused.
Üldharidusprogrammi raames toetatakse koolide osalust säästvat arengut edendavates tegevustes, sh rahvusvahelistes keskkonnaalastes õpilasprogrammides GLOBE ja rahvusvahelises UNESCO ühendkoolide võrgustikus Läänemere Projekt.
Noorte teadlikkuse kujundamine
HTMi ning Keskkonnaministeeriumi koostöös rakendatav keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava suurendab ka valdkondade vahelist koostööd ning noorte teadlikkust keskkonnateemadel.
HTM on kooskõlastanud Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ning panustab sellesse, et paraneks noorte teadlikkus kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ja võimalustest. Kliimamuutustega seotud temaatika on sisse kirjutatud erinevate põhikooli ja gümnaasiumi loodusainete õppesisusse ja õpitulemustesse.
Noortevaldkonna programmi kaudu toetatakse kvaliteetsete ja mitmekesiste võimaluste loomist noorte huvide ja annete avamiseks ning arendamiseks. Keskkonna alast teadlikust on toetatud noorteinfoportaali teeviit.ee vahendusel keskkonnalast infot jagades. Noorte vaatest peab välja tooma on Keskkonnaministeeriumi juures 2019. aastal tegevust alustanud noorte keskkonnanõukogu.
2021. töötas Keskkonnaministeerium välja avatud taotlusvooru, mille raames toetatakse rohetehnoloogiliste lahendustega tegelevatele ettevõtetele arenguprogrammide korraldamist ja läbiviimist ning üldhariduskoolide õpilaste teadlikkuse tõstmist rohetehnoloogia valdkonnas. Meetme raames toetatakse rohetehnoloogiaga seotud ettevõtluse arendamise programmide, sh häkatonide ja ideekonkursside korraldamist ja üldhariduskoolide õpilastele suunatud rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamise projekte, mis toovad teaduse õpilastele lähemale ning õpetavad nutikaid lahendusi leidma. Samuti saavad õpilased teadmisi kliimamuutuse leevendamisest ja/või sellega kohanemisest.
Üldhariduskoolides toimunud tegevuste hindamiseks tellis HTM uuringu „Riikliku õppekava läbiva teema "Keskkond ja jätkusuutlik areng" rakendamisest formaalhariduses“.
Lisainfo
Viimati uuendatud 30.03.2023