Ukraina valitsus on seadnud strateegiliseks sihiks Euroopa Liiduga liitumise ning selle raames algatanud mitmeid kõrgharidus- ja teaduspoliitika reforme. Olulisemate algatuste hulka kuulub akadeemilist personali puudutava regulatsiooni eelnõu ettevalmistamine.
Koostöö Ukraina kõrgharidusreformide toetamisel sai alguse möödunud sügisel haridus- ja teadusminister Kristina Kallase visiidi käigus, kus Ukraina haridusminister jagas vajadust rahvusvahelise kogemuse ja ekspertteadmiste järele.
„Mul on siiralt hea meel, et selle lepinguga saab ametlikuks minu tookord antud lubadus, et Eesti on valmis oma teadmiste ja kogemusega toetama Ukraina kolleege kaasaegse, läbipaistva ja Euroopa standarditele vastava kõrgharidussüsteemi kujundamises,“ ütles minister Kallas.
Eesti haridus initsiatiivi fookuses on Ukraina kõrghariduse süsteemitasandi poliitikakujundus ja riiklike institutsioonide tugevdamine, sealhulgas Ukraina riikliku kõrgharidussektori haldus ja järelvalve, akadeemilise personali riiklikud regulatsioonid ning akadeemiline personalipoliitika kõrgkoolide tasandil.
ESTDEV koostöös Tartu Ülikooli, Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rektorite Nõukoguga moodustab Eesti eksperte koondava konsortsiumi, mis hakkab korraldama mentorlust, konsultatsioone ja koolitusprogramme Ukraina kõrghariduspoliitika kujundajatele ja ülikoolide esindajatele.
Eesti hariduskoostöö tulemusena valmivad analüüsid ja poliitikasoovitused aitavad Ukraina Haridus- ja Teadusministeeriumil kujundada ja ellu viia kaasaegset ning Euroopa standarditele vastavat akadeemilise personalipoliitikat. Reformide tõhusa rakendamise nimel panustatakse ka ülikoolide juhtide ja akadeemilise personali koolitamisse, et tõsta nende teadlikkust, oskusi ja valmisolekut viia ellu vajalikke institutsionaalseid muudatusi. Koostöö tulemusena tugevneb nii ministeeriumi kui ka kõrgkoolide suutlikkus juhtida hariduspoliitika arengut viisil, mis toetab Ukraina teekonda Euroopa Liidu suunal.
Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on Tartu Ülikooli koostöö Ukraina kõrgharidusvaldkonna partneritega kestnud juba pikka aega ja ülikoolil on hea meel sellega jätkata. „Seekordset projekti veavad akadeemik Jaak Aaviksoo ja Narva kolledži direktor Indrek Reimand, kel on pikaajaline kogemus haridusreformide kavandamisel ning elluviimisel. Kindlasti ei ole koostöö ühesuunaline – õpime ka ise, kuidas keerulistes oludes haridusvaldkonda juhtida ja arendada,“ sõnas Valk.
Rektorite Nõukogu esimees ja TalTechi rektor Tiit Land ütles, et projekti eesmärk on toetada akadeemilise personali arengut, kuna nende roll on Ukraina ühiskonnas väga oluline.
„Haritlaskond mõjutab riigi tulevikku rohkem, kui tihti mõeldakse. Seetõttu töötame koos Ukraina kolleegidega selle nimel, et teadlaste ja õppejõudude amet oleks ühiskonnas kõrgelt väärtustatud ning nende töö tulemuslik,“ sõnas Land. Ta lisas, et koostöö pakub võimalusi ka enda tegevuse parandamiseks, senised praktikad üle vaadata ja mõelda, kuidas saaksime ise veel paremini tegutseda.
Kvaliteetse hariduse toetamine meie partnerriikides on Eesti arengukoostöö prioriteet.. “Teame oma kogemusest, kui määrava tähtsusega on haridus süsteemsete muudatuste ja ühiskondliku arengu saavutamisel. See, kuidas Eesti on haridussüsteemi on 30 aasta jooksul järjepidevalt arendanud, pakub Ukrainale väärtuslikke õppetunde – olgu selleks akadeemilise iseseisvuse tugevdamine, läbipaistva juhtimise toetamine või õppejõu töö väärtustamine,” rääkis ESTDEV-i hariduse valdkonnajuht Kristi Kulu. “Oleme tänulikud Eesti partneritele Tartu Ülikoolile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rektorite Nõukogule, kes panustavad oma teadmiste ja kogemusega. Samuti soovime tunnustada Ukraina kolleege, kelle pühendumus reformide elluviimisel keerulistes oludes on inspireeriv.”
Kulu sõnul on tegu ESTDEV-i esimese arengukoostöö projektiga, mis on suunatud Ukraina kõrghariduse toetamisele. Eesti teadmised ja kogemused jõuavad Eesti praktikute kaudu otse Ukraina otsustajateni ja ülikoolijuhtideni, et Euroopa Liiduga ühinemisega seotud reformid ei jääks üksnes teoreetilisteks, vaid viidaks ka päriselt ellu.
