Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et eestikeelse hariduse kvaliteet sõltub otseselt haridusasutuste töötajate keeleoskusest ning keelenõuete täpsustamine on vajalik selleks, et tagada eestikeelsele õppele üle minevates lasteaedades ja koolides laste ja noorte toetamine. „Eesti keele õpet ja keelekeskkonna kujundamist mõjutavad kõik õppe- ja kasvatusalal töötavad inimesed, kes puutuvad lastega kokku igapäevaselt,“ ütles Kallas.
Lasteaedade abiõpetajatele antakse kaks aastat aega, et viia oma eesti keele oskus nõutavale B2-tasemele. Kuni 1. septembrini 2026. a võib lasteaias õpetajat abistava töötaja eesti keele oskus olla A2-tasemel.
Rahvusvahelise õppekava alusel töötavatele õpetajatele, kes on töötanud Eestis vähemalt viis aastat, kehtib praegu eesti keele oskuse nõue tasemel B2. Nii kõrge tase ei ole neil töötajatel oma tööülesannete täitmiseks vajalik, kuid mingil määral peavad ka nemad eesti keelt oskama. Rahvusvaheliste koolide õpetajatele kehtestatakse eesti keele oskuse nõue tasemel B1, nagu nõutakse praegu kõrgkoolide akadeemilistelt töötajatelt, kes õpetavad eesti keelest erinevas keeles. B1-taseme keelenõue hakkab kehtima 1. septembrist 2026. a ehk selle ajani on neil töötajatel võimalik eesti keele oskus nõutud tasemele viia.
Üldhariduskoolides töötavatele õpetajatele, kes õpetavad eesti keelest erinevas keeles ja kellele kehtib eesti keele oskuse nõue tasemel B2, antakse aega oma keeleoskuse nõutavale tasemele viimiseks 1. augustini 2025. a.
Lisaks täpsustati tugispetsialistide keeleoskusnõudeid, nii et kõik eesti keeles töötavad tugispetsialistid peavad oskama eesti keelt C1-tasemel alates 1. augustist 2026. a, välja arvatud eripedagoogid ja psühholoogid, kellele see nõue kehtib juba eelnevalt. Seni ei olnud keeleoskusnõuete määruses eraldi nimetatud sotsiaalpedagooge ega logopeede. Nüüd täpsustati, et ka nemad peavad oskama eesti keelt C1-tasemel, kui nad töötavad eesti keeles, ja viima oma keeleoskuse nõutud tasemele kahe aasta jooksul. Seni on neil võimalik ametis edasi töötada.
Lisaks haridustöötajatele täpsustati, et B2-tasemel eesti keele oskus peab olema tervishoiuteenust osutaval füsioterapeudil, ämmaemandal ja õel ning B2-tasemel keeleoskusnõue kehtib edaspidi kõigile turvatöötajatele.
Valitsus muutis määrust „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“, mis kehtis 2011. aastast, ning „Kutseharidusstandardit“, mis kehtis 2013. aastast.
Taustainfo
Haridustöötajate keeleoskusnõuded, mida ei muudetud ja mis kehtivad jätkuvalt:
- Õppeasutuste juhid, nende asetäitjad, õppealajuhatajad ning õppekasvatusala juhtivad töötajad peavad valdama eesti keelt C1-tasemel sõltumata õppeasutuse õppekeelest.
- Eesti keele kui teise keele õpetajad peavad oskama eesti keelt C1-tasemel.
- Koolieelses lasteasutuses töötavad õpetajad peavad oskama eesti keelt C1-tasemel.
- Õpetajad, abiõpetajad ja teised õppe- ja kasvatusalal töötavad inimesed üldhariduskoolis ja kutseõppeasutuses peavad oskama eesti keelt C1-tasemel.
- Eripedagoogid ja psühholoogid, kes töötavad eesti keeles, peavad oskama eesti keelt C1-tasemel.
- B2-tasemel eesti keele oskuse nõue kehtib õpetajatele ja teistele kutseõppeasutuses õppekasvatusalal töötavatele inimestele (näiteks koolipoolsed praktikajuhendajad), kes viivad läbi õppekasvatustööd õppekaval, kus on eesti keelest erinev õppekeel.
- Võõrkeeleõpetajad peavad oskama eesti keelt B2-tasemel.
- Õpetajad, kes töötavad koolieelse lasteasutuse rühmas, mille õppekeel on eesti keelest erinev keel, peavad oskama eesti keelt B2-tasemel.
- Eesti keele oskust C1-tasemel nõutakse eesti keelt ja eesti keeles õpetavatelt akadeemilistelt töötajatelt. Teistele akadeemilistele töötajatele kehtib eesti keele oskuse nõue B1-tasemel.
