Kutsehariduse reform

Kutsehariduse reformi peamine eesmärk on muuta kutsekeskharidus ehk rakenduslik keskharidus võrdväärseks ja atraktiivseks alternatiiviks gümnaasiumile, mis võimaldab jätkata õpinguid kõrghariduses ja leida edukalt rakendust ka tööturul.

Aastal 2035 võiks valida rakendusliku keskhariduse vähemalt 40% põhikoolilõpetajatest. See tooks igal aastal tööjõuturule juurde kaasaegsete oskustega spetsialiste, kes annaksid panuse riigi majanduse arengusse ja tootlikkuse kasvu.

Peamised probleemid, mida kutsehariduse reformiga lahendatakse

  • Kutsekeskhariduse õpe ei toeta piisavalt õpilase üldpädevuste arengut, mis on vajalikud õpilase isiksuse terviklikuks arenguks, elus edukaks toimetulekuks ja elukestvas õppes osalemiseks. 
  • Põhikooli lõpetajate jaoks ei ole kutsekeskharidus atraktiivne valik õpingute jätkamiseks keskhariduse omandamiseks, mistõttu on siht, et 2035 aastaks valib 40% põhikooli lõpetajatest jätkamiseks akadeemilise gümnaasiumi hariduse kõrval rakendusliku keskhariduse ehk kutsekeskhariduse. 
  • Õpingute jätkamiseks järgimisel haridus- või kutsetasemel pakub kutsekeskharidus ebapiisava üldharidusliku ettevalmistuse õppekava tervikmahust, mistõttu üldharidusõpingute maht suureneb uue kutsekeskhariduse mudeli puhul rohkem kui kaks korda. 
  • Puudub selge kooskõla OSKA valdkondlike tööjõu vajaduse prognooside ja riigi poolt loodud tasuta kutseõppe kohtade vahel. 

Reformi raames elluviidavad tegevused 

  • Töötatakse välja uutel alustel rakenduslikud kutsekeskhariduse õppekavad. 

Need on laiapõhjalised, valdkondlikud ja kätkevad mitmeid spetsialiseerumisvalikuid. Selle asemel et valida sisseastumisel kohe konkreetne eriala, sisenetakse valdkondlikule õppekavale ja „küpsetakse“ õige eriala valikuni. Nende üldharidusõpingute õpiväljundid on võrreldavad üldkeskhariduse õpiväljunditega ja lubavad sooritada väärikalt riigieksamid. Tulenevalt lisanduvast üldharidusõpingute mahust pikeneb ka kutsekeskhariduse õppekava maht kolmelt aastalt neljale. Kõikidele õppekavadele lisandub sissejuhatav osa esimesel poolaastal, mis võimaldab õppijal areneda elukestvaks õppeks ja ühiskondlikus elus hakkamasaamiseks vajalikke pädevusi ja oskusi, mis toetavad teda edasisel elu- ja õpiteel. 

Kutsekeskhariduse õppekava mudel: 

  • Põhiõpingud 125 EKAP, sh praktika min 25 EKAP 
  • Üldharidusõpingud 80 EKAP 
  • Valikõpingud 35 EKAP, sh vabaõpingud 5 EKAP 

Kokku 240 EKAP (Eesti kutsehariduse arvestuspunkt). 

  • Kutseõppe õppekavad seotakse OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega, et viia tasakaalu tööjõuvajadus põhikutsealadel ja kutseõppe koolituspakkumine. 

Nii on alates 2024. aastast antud kutsekoolidele suunised, millises mahus tuleb õppekavadele vastuvõttu vähendada või suurendada, et koolituse pakkumine oleks tasakaalus tööturu ootustega. 

  • Töötatakse välja tasulise kutseõppe regulatsioon täiskasvanud õpilastele, mille kohaselt tekib õppekulude hüvitamise kohustus õpilastel, kes 

  1. koolituskohale kandideerides on eelnevalt juba vastu võetud tasuta kutseõppe tasemeõppesse või immatrikuleeritud tasuta kõrghariduse tasemeõppesse; 
  2. vastuvõtmisele eelneva kümne aasta jooksul on lõpetanud tasuta kõrghariduse tasemeõppe;  
  3. on vastuvõtmisele eelnenud viie aasta jooksul lõpetanud tasuta sama või kõrgema taseme kutseõppe, välja arvatud juhul, kui ta asub õppima lõpetatud taseme jätkuõppes;  
  4.  vastuvõtmisele eelnevalt on kahel korral kutseõppe tasemeõppesse vastu võetud ja mõlemal korral õpingud katkestanud ning viimasest katkestamisest on möödas vähem kui viis aastat; 
  5. asuvad õppima võõrkeeles läbiviidavas tasemeõppes. 

Punktis 2 ja 3 nimetatud tasu nõudmise alust ei rakendata kuni 2030 aasta 1. septembrini kuni 26 aastasele õpilasele, kes asub õppima teist korda sama taseme kutseõppesse või on lõpetanud kõrgharidustaseme tasuta õppe.  

  • Samal ajal saab isik õppida ühel tasuta keskhariduse järgsel tasemeõppe koolituskohal. 
  • Tasuline kutseõpe rakendub õppeaastast 2025/2026. 

  • Uuendatud kutseõppeasutuste tegevustoetuste regulatsioon 

Lisaks tasulise kutseõppe regulatsiooni loomisele uuendatakse ka kutseõppeasutustele tegevustoetuse eraldamise tingimusi ja töötatakse välja uus rahastusmudel. Kutsehariduse rahastusmudeli uuendamisel on eesmärgiks suunata kutsehariduse eelarvevahendeid senisest enam õppimiskohustuse eas noortele erialadel, mis on kooskõlas OSKA tööjõuvajaduse prognoosidega. Aga ka üldhariduse rahastamisele sarnasemate aluste loomine, mistõttu lisatakse kooli eelarvesse diferentseerimisvahendid 22 - 24% õpetajate tööjõukuludelt, tagamaks kutseõppeasutuste õpetajate võrdne kohtlemine üldhariduskoolide õpetajatega. 

  • Hariduskeskused korrastavad kutseõppeasutuste võrku/Kutseõppeasutuste koolivõrgu korrastamine ja hariduskeskuste moodustamine 

Luuakse hariduskeskused – ühendõppeasutused kutsekoolide ja gümnaasiumide baasil, koondamaks põhiharidusjärgsed õpiteed ühte asutusse. Hariduskeskuste formaat võimaldab jagada ressursse – õpetajaid, ruume ning luua selle pinnalt õpilasele valikurohkemaid õpiteid.  

Võimaldamaks igas maakonnas põhihariduse järgseid kutseõppe õpiteid ning ristkasutamaks nii koolide taristut kui pedagoogilist personali, kujundatakse tänaste kutseõppeasutuste baasil välja hariduskeskused, kus pakutakse nii kutsekeskhariduse kui statsionaarse ja mittestatsionaarse keskhariduse omandamise võimalusi ning täiskasvanute täiendõpet. Esimesed hariduskeskused alustavad tegevust 2026/27. õppeaastast. 

Tänastest kutseõppekeskustest saavad põhikoolijärgse hariduse keskused, kus on võimalik omandada kutset, rakenduslikku gümnaasiumiharidust, nii mittestatsionaarset kui ka akadeemilist gümnaasiumiharidust ning läbida ka ettevalmistava õppe aasta. 

  • Õppimiskohustus hakkab kehtima alates 1. septembrist 2025/2026 õppeaastal. Edasiõppimise kohustus on õpilastel alates 2026/2027 õppeaastast. 

Õppimiskohustus on kohustus osaleda põhi-, kesk- või kutseharidusõppes täites õpiülesandeid ning omandades teadmisi, oskusi ja pädevusi. 

Esimesed uutel alustel kutsekeskhariduse õppekavad on vastuvõtuks/piloteerimiseks avatud alates 2025/2026 õppeaastast. Lausaliselt minnakse uutele õppekavadele üle 2026/2027 õppeaastast.  

Uued õppekavad arenduse I etapist: 

  • Bio- ja keemiatööstuse tehnoloog  

  • Ehitustehnoloogia  

  • Ilu- ja heaoluteenused  

  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia  

  • Jätkusuutlik ettevõtluse korraldus  

  • Külalismajandus  

  • Logistika ja laokorraldus  

  • Masintöötlustehnoloogia  

  • Side- ja võrgutehnoloogia  

  • Tekstiilitoodete disain ja –tehnoloogia  

  • Toiduainete tehnoloogia  

  • Tööstuse digitehnoloogia  

Rohkem infot avatavate õppekavade kohta on koolide koduleheküljel.

Väljakutsed

Reformi väljakutseks on kutsehariduse reformi elluviimiseks vajalikud täiendavad eelarvevahendid. Uute teadmismahukamate ja pikema nominaalse kestusega kutsekeskhariduse õppekavade ja täiendavate õppekohtade loomine, kõigile põhikooli lõpetajatele õppimisvõimaluste tagamine ning kutsehariduses töötatavate õpetajate võrdne kohtlemine üldhariduskoolide õpetajatega toob kaasa kutsehariduse eelarvevajaduse kasvu. 

Viimati uuendatud 18.06.2025

open graph image