Kooliaasta ongi läbi, tulemused on sooritatud ja puhkus välja teenitud. Teadmiste ja oskuste omandamine on suur pingutus ja tunnustan teid kõiki selle eest, et pingutasite.
Ma mäletan enda viimast pingutust, kui pidin sooritama doktoritöö kaitsmise. Töö kirjutamise viimasest etapist, milleks kulus umbes kaks kuud, ei mäleta ma suurt midagi, sest kogu mu keha ja ajutegevus oli keskendunud ainult ühele asjale - oma teadmiste paberile panemisele. Õppimine tekitas mäluaugu ja muu elu ümberringi jäi seisma. Ma tunnen iga keharakuga, milline on olnud teie muu elu seismine viimaste kuude vältel, kui on vaja esitada ja kaitsta lõputöid, teha koolilõpueksameid ja teise kooli sisseastumiseksameid. Kui lõpuks finišijoonest üle sai, siis esialgu ei suutnud isegi rõõmustada, sest oli vaja taastada energia, mis oli sellele pingutusele läinud. Rõõmustamiseks vajalik energia taastus lõpuks lõpuaktuseks.
Head õpetajad! Teie rolli koolikogemuse kujundamisel ei saa keegi alahinnata. Ilma teie püsiva ja järjepideva tööta ei jõuaks meie noored selle viimase pingutuseni ja selle sooritamiseni. Ma tänan teid selle eest, et te seda tööd teete. Ja Eesti on oma õpetajate üle väga uhke, sest meie laste sooritused on ju suurepärased. Aga nüüd on käes rõõmustamise ja puhkuse aeg.
Väljateenitult soovin kõigile hariduse valdkonnas tegutsejatele kosutavat suvepuhkust ja koolilõpetajatelele plaanide tegemist edasiõppimiseks. Unistage edasiõppimisest.
