KÕNE RIIGIKOGUS: haridus- ja teadusministri ettekanne haridusreformidest

15.05.2025 | 10:36

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas pidas täna, 15. mail Riigikogus ettekande Eesti 2035 strateegias seatud eesmärkide täitmisest ja käivitatud haridusreformidest.

Head riigikogulased, õpetajad, ülikoolide teadlased ja õppejõud. Head kuulajad.

Täna räägin haridusvaldkonnas toimuvast ja tuleviku sihtidest. Lasteaias, koolis ja ülikoolis peegeldub kõik, mis on toimumas ühiskonnas. Ühiskonnas on aga viimasel viiel aastal toimunud väga suured raputused ja uute muutuste algused – pandeemia, sõda, majanduslangus, kliima kiirenenud soojenemise tagajärjed. Ja 2022. aastal tuli tehisaru. 

Hariduse enda, ehk õppimise jaoks, on suurim muutus suurte keelemudelite tulek. Tehisintellekti jõudmine meie telefonidesse on paradigmaatiliselt muutmas seda, kuidas inimene õpib. Ligi kolm sajandit on õppimine liikunud aina varasemasse ikka ja täna algab lapse haridustee lastehoius teisel eluaastal. Kuid ligi kolm sajandit on inimkond hariduselt eeldanud kolme asja – et õpiks selgeks teatud asjad, saaks neist aru ja oskaks neid rakendada. Ehk siis haridus on arendanud inimese mälu, arusaamist ja kasutamisoskust. Tehisaru nügib meid aga uude õppimise arengutsooni – arenedes võidu tehisliku mõistusega peab inimene koolis omandama mitte ainult teadmised ja nende rakendamise oskuse, vaid ka analüüsivõime, olukordade ja faktide hindamisvõime ja loovusvõime. Need kõrgema taseme kognitiivsed võimed eeldavad aga teistsugust õppimise protsessi kui vaid selgeks õppimine ja ette kandmine. 

Head riigikogulased, põhjus, miks ma tehisaru mõjust õppimisele nii palju räägin, on see, et sellest muutuse rongist maha jäämise hind on väga kõrge ja eriti kõrge on ta väikesele rahvale, kellel on väike keel. Eesti keele, eesti kultuuri, eesti riigi ja eneseolemise jätkumise üks tarkasid otsuseid on see, kui me kindlustame selle, et tehisaru kasutab meie keelt ja meie noored teavad, mis tehisaru on. Ja mitte ainult ei tea, vaid kasutavad teda õppimiseks ja enda mõtlemise ja õppimise oskuste arendamiseks.

TI-hüppe programm on eesti keele ja kultuuri ja rahva kestmise programm ja meie omakeelse maailma tipptasemel hariduse kestmise programm. Eesti Vabariigi president Alar Karis ja ettevõtjad, Haridus- ja teadusministeeriumi eksperdid on eest vedamas seda muutust Eesti koolis. 

Head riigikogulased, minu ettekande raamid seab Eesti 2035 strateegias sõnastatud riiklikud eesmärgid ja strateegilised suunad. Kuid seal ei ole sõnakestki tehisarust. See on tõend sellest, kui kiiresti muutub maailm ja tõendus sellest, kui kiiresti tuleb muutustega kohaneda. Selles kiiresti muutuvas maailmas on väike olla tugevus. President kutsub kokku diginõukogu koosoleku, Eesti naised ja mehed arutavad, siis neli päeva hiljem üks mees helistab haridusministrile, kaks päeva hiljem saadakse kokku, haridusminister tunnistab, et ministeeriumi mõtted on ka juba pool aastat samas suunas liikunud, kohtumisel otsustatakse  „et teeme ära!“, kahe päeva pärast saadab ettevõtja visioonipaberi ja kuu aja pärast teatab president projekti algusest. Kiiresti muutuvas maailmas on väike olla tugevus. 

TI-hüppe projekti eestvedajad on õpetajad. Nende käes ja nende juhtida on õppimine ja nende käes saavad olema ka septembrikuus tehisaru kasutajalitsentsid. TI-hüppe programmi peamine fookus on õpetajate koolitamine ja neile teadmiste, oskuste ja pädevuste andmine õpetamiseks koos tehisaruga. TI-hüppe sihtasutus on loodud ja läbirääkimised tehisaru loojatega on pooleli. Meie fookuses on eestikeelse, eesti kultuuriruumis toimiva tehisaru kujundamine, kus meie õpilaste andmed on kaitstud turvavõrguga. 

Loe edasi (kõne täistekst) 

open graph image