Minister Kristina Kallase sõnul on reformide eesmärk, et madala haridustasemega noorte osakaal jääks alla 5% ning kõik noored omandaks vähemalt keskhariduse või kutseoskused. Paraku ei jätka täna oma haridusteed iga-aastaselt ligi 700 põhikoolilõpetajat ning umbes sama suur hulk langeb esimesel põhikoolijärgse hariduse omandamise aastal välja „Igal põhikooli lõpetajatel peab olema võimalus valida endale sobivaim õpitee,“ rääkis Kallas. „Muudame kutsekeskhariduse gümnaasiumihariduse kõrval konkurentsivõimeliseks ja atraktiivseks edasiõppimise valikuks, mis võimaldab lõpetajatel nii edukalt rakendust leida tööturul kui jätkata õpinguid kõrghariduses. Reformiga oleme võtnud sihiks, et aastal 2035 õpib rakendusgümnaasiumis või kutsehariduses 40-50 protsenti noortest.“
Majanduse elavdamiseks vajab tööturg rohkem kvalifitseeritud tööjõudu, selleks peab tõstma Eesti elanike keskmist haridustaset. Kutsehariduses muutub õpe paindlikumaks, suurendatakse põhikoolijärgseid õpivalikuid ning luuakse 4-aastased rakendusliku gümnaasiumi õppekavad suunitlusega inseneeriale ja IT-le. Kutseõppeasutustes saab edaspidi lisaks mittestatsionaarsele üldharidusõppele viia läbi ka statsionaarset üldharidusõpet. Samuti kasvab kutsekeskhariduses üldharidusõpingute maht, ent suurendatakse ka valikõpingute osakaalu ja täpsustatakse põhimõtteid.
Reformide tulemusena on noortel võimalik pärast põhikooli lõpetamist jätkata õpinguid viiel õpirajal: akadeemilises gümnaasiumis, rakenduslikus gümnaasiumis, täiskasvanute gümnaasiumis, kutsehariduses, ettevalmistavas õppes. Kui noor ei suuda pärast põhikooli lõpetamist valikut teha või jäävad kõik uksed esialgu suletuks, käivitub uus ettevalmistava õppe programm – vahe-aasta, et aidata noorel edasi õppimiseks vajalikud takistused kõrvaldada.
Muudatustega luuakse ka õiguslikud alused tasulise kutsehariduse pakkumiseks. Seejuures viiakse kutsehariduse õpivõimalused vastavaks tööandjate soovidele ning OSKA raportite prognoosidele ning hakatakse vähendama tellimust erialadel, mida pole tööturule juurde vaja. Esimesed uued kutsekeskhariduse õppekavad on avatud vastuvõtuks alates 2025/26. õppeaastast ning kõik õppekavad on viidud uutele alustele 2026/27. õppeaastaks.
Reformide elluviimiseks muudetakse haridusseadust, põhikooli- ja gümnaasiumiseadust ning kutseõppeasutuse seadust.
