Ministeeriumi kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk sõnab, et Kristi Tarik näeb kutsehariduses suurt potentsiaali, tal on pikaaegne valdkonna kogemus ja selge nägemus loodava kooli tulevikust ning ta on ühtlasi kirglik kutsehariduse eestkõneleja „Uuel juhil saab olema erakordne võimalus rääkida kaasa rakendusliku hariduse eduloos. Tal tuleb liita kahe kooli meeskonnad, sõnastada kooli strateegia ning luua koostöine õppimist ja arengut toetava kultuuriga organisatsioon. Koolijuhil on kaalukas roll selles, kui edukaks saab olema uus rakenduslik kolledž nii õppijate kui ka tööandjate jaoks,“ nimetab Kuusk koolijuhti ees ootavaid väljakutseid.
Kristi Tarik kinnitab, et võimalused kutsehariduses on piiritud juba täna, kuid kahe kooli – Tallinna Majanduskooli ja Tallinna Teeninduskooli – ühendamine avardab neid veelgi, luues õppijatele mitmekesisema ja väärtuslikuma õpiteekonna. “Pean äärmiselt tähtsaks, et kahe kooli ühinemine kujuneks sujuvaks ja sünergiliseks protsessiks, mille tulemusena tekib tugev ühtne koolikultuur. See nõuab koostööd, läbipaistvat kommunikatsiooni ning kõigi osapoolte kaasamist.”
Kristi Tarik on enne Tallinna Teeninduskooli töötanud ka Kuusalu Keskkooli direktorina, andnud loenguid Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor ja õpetanud Tartu Rakenduslikus Kolledžis. Ta on läbinud Haridus- ja Teadusministeeriumi koolijuhtide järelkasvuprogrammi, tal on kõrgharidus turismi- ja hotelliettevõtluse erialal ning magistrikraad kutsepedagoogikas.
2026. aastal alustavad Tallinnas tööd seniste riigi kutseõppeasutuste baasil loodavad kaks rakenduslikku kolledžit - Tallinna IT-, energeetika-, tehnoloogia- ja ehitusvaldkonna rakenduslik kolledž ja Tallinna teenindus- ja ärivaldkonna rakenduslik kolledž. Uued hariduskeskused luuakse tänaste riigile kuuluvate Tallinna kutseõppeasutuste - Tallinna Teeninduskooli, Tallinna Majanduskooli, Tallinna Ehituskooli, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Polütehnikumi liitumisel. Tallinna kutsehariduskoolide võrgu ümberkorraldamise eesmärk on muuta koolivõrk tõhusamaks, kaotada erialade dubleerimine ja optimeerida ressursside kasutamist. Kõik praegused kutseõppeasutuste õpilased saavad oma õpingud lõpetada tavapärases korras.
Kristi Tariku foto
