Minister Kristina Kallas rõhutab, et igal lapsel peab olema võimalus saada kvaliteetset alusharidust, olenemata sellest, kus ta elab. “Alusharidusseadusega astume sellele eesmärgile sammu lähemale, vähendades lasteaia järjekordi ja pakkudes peredele suuremat kindlustunnet. Alusharidus on vundament, millele ehitame laste tuleviku ja toetame perekondade töö- ja pereelu tasakaalu." Kallas lisab, et muudatused ei ole ainult formaalsed, vaid aitavad reaalselt lahendada probleeme, millega paljud pered ja omavalitsused igapäevaselt silmitsi seisavad. “Hea meel on, et pärast mitmeid aastaid ettevalmistusi ja pikki arutelusid osapooltega, saavad kauaoodatud muudatused alushariduses lõpuks teoks.“
Alusharidusseadusega integreeritakse seni sotsiaalhoolekande seaduse alusel reguleeritud lapsehoiuteenus alusharidussüsteemi osaks ning ühtlustatakse lastehoidude ja lastesõimede nõuded. Sotsiaalteenusena jääb lapsehoiuteenus kehtima vaid suure hooldus- ja abivajadusega laste jaoks.
Kohalikud omavalitsused peavad 1,5–3-aastastele lastele tagama koha lastehoius ja 3–7-aastastele lastele lasteaias, arvestades vanema soovitud asukohta. Kui vanema eelistatud asutuses ei ole vaba kohta, tuleb lastehoiu- või lasteaiakoht pakkuda pere elukoha lähedal. Taotluste lahendamiseks on ette nähtud kahekuuline menetlusaeg. Kui vanem esitab taotluse rohkem kui kaks kuud enne soovitud koha kasutamise aega, tuleb kohta pakkuda vähemalt kaks kuud enne soovitud koha kasutamise aega. Näiteks kui vanem esitab taotluse kohe pärast lapse sündi, tuleb kohapakkumine teha kaks kuud enne kohakasutamise aega.
Uue seadusega suureneb paindlikkus lastehoidude asukohtade osas - neil lubatakse tegutseda ka elamus ja elamumaal. Lihtsustub ka asjaajamine - edaspidi ei pea kohalik omavalitsus taotlema ministeeriumilt lastehoiu või lasteaia pidamiseks koolitusluba. Lisaks saavad vanemad taotleda tulumaksutagastust ka lastehoius käiva lapse eest, praegu on see võimalik vaid lasteaias ja -sõimes käiva lapse puhul.
Seni õpetajat abistanud töötajad nimetatakse ümber abiõpetajateks ning neile omistatakse õppe- ja kasvatustegevuses õpetajat abistav roll, mistõttu seatakse neile ka kvalifikatsiooninõue, vähemalt keskharidus ja lapsehoidja kutse 4. tase või pedagoogilised kompetentsid. Lasteaia direktorile seatakse magistrikraadi nõue. Lapsehoidja kvalifikatsiooninõudeks saab vähemalt keskharidus ja 4. taseme lapsehoidja kutse. Kvalifikatsiooninõuete rakendamiseks kehtestatakse üleminekuaeg. Samuti tekib lastehoiu ja lasteaia pidajatel suurem otsustusõigus personali koosseisu ja tugispetsialistide vajaduste planeerimisel, lähtudes laste vajadustest.
Alusharidusseaduses ühtlustatakse lapsele pakutava vajaliku toe liigid (üldine tugi, tõhustatud tugi, eritugi) üldhariduskoolides olevaga. Seejuures sätestatakse, et lapsel on õigus tema vajadustele vastava toe saamiseks vajaduse tuvastamise hetkest. See vähendab perede koormust erinevate tõendite hankimisel ja kiirendab abi saamist. Alusharidusseadus võimaldab kõrgharidustasemel õpetajaks õppiva isikuga sõlmida tähtajaline tööleping kuni kolmeks aastaks, et aidata suurendada kutsekindlust.
Alusharidusseadus jõustub 1. septembril 2025. Seaduse rakendamiseks kaasajastatakse alushariduse riiklik õppekava. Lastehoidude ja lasteaedade õppekavad tuleb riikliku õppekavaga vastavusse viia hiljemalt 31. augustiks 2026. Eelnõu eesmärk on tagada kõigile lastele võrdsed võimalused kvaliteetse alushariduse omandamiseks lastehoius ja lasteaias.
Alusharidusseadus avaldatakse Riigi Teatajas, Riigikogu menetluses olnud eelnõu on leitav Riigikogu kodulehel.
