Minister Tõnis Lukas: üleminek eestikeelsele õppele toimub kindlasti

12.12.2022 | 14:18

Riigikogu võttis vastu seadusemuudatused, mis on vajalikud täielikuks eestikeelsele õppele üleminekuks. Nüüd ütlevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, koolieelse lasteasutuse seadus, erakooliseadus ning kutseõppeasutuse seadus üheselt, et õppekeel on eesti keel.

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas märkis, et on rõõmustav, et seaduse tasandil on eestikeelsele õppele üleminek heaks kiidetud. „Tänan kõiki, kes panustasid! Hea meel on, et erinevad osapooled on jõudnud ühisele arusaamale, et eestikeelsele õppele üleminek tuleb kiirelt teoks teha. Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine täielikult eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle on olnud praeguse valitsuskoalitsiooni esmane eesmärk ning on just laste ja noorte endi tuleviku huvides. Tahame ju, et kõik Eesti lapsed, olenemata emakeelest, saaksid võimaluse omandada kvaliteetse eestikeelse hariduse. See tagab ühiskonna eestikeelsuse ja seega ka ühtse inforuumi, mille vajalikkus Venemaa imperialistlike huvide mõistmiseks ja neile vastu astumiseks on ilmne. Kindlasti pakub haridus- ja teadusministeerium mitmekülgset tuge kõigile omavalitsustele, koolidele ja lasteaedadele, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus,“ lubab minister Lukas.

Üleminek eesti õppekeelele toimub esimesena lasteaedades ning 1. ja 4. klassides 2024/2025. õppeaastal ning viiakse lõpule 2029/2030 õppeaasta alguseks. Gümnaasiumis ja kutsekeskhariduse õppekavade alusel läbiviidavas õppes võib kuni 2029/2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti õppe mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030/2031., 11. klassis 2031/2032. ja 12. klassis 2032/2033. õppeaastaks. Kutseõppeasutustes puudutab muudatus kutsekeskhariduse õppekava järgi õppivaid õpilasi.

Eesti keelest erineva õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimiseks selle kohustusega klassides alates 2024/2025. õppeaastast peab olema luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda lasteasutusele või rühmale üheks aastaks erandi. Euroopa keelte süvaõppega koolid, kellele valitsus on juba enne 2024. aasta 1. septembrit vastava loa andnud, saavad jätkata senistes tingimustes. See tähendab, et igal aastal uue loa taotlemine ei ole neile vajalik. Eesti keelest erinevat keelt võivad osaks õppetööst kasutada ka koolid, kus rakendatakse mõnes klassis IB õppekava. Võimalus on kasutada lisaks eesti õppekeelele muud keelt või eesti keele asemel vajadusel muud keelt toimetuleku- ja hooldusõppel olevate või erivajadustega õpilaste õppeks.

Sarnaselt praegusega jääb kehtima võimalus, et õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet on täiendatud eesti keele oskuse nõudega, mille järgi peab õpetaja oskama eesti keelt C1-tasemel. Õppeasutuste juhtidele keeleoskusnõue on võrreldes esialgse eelnõuga toodud riigikogu menetluse ajal ministeeriumi taotlusel algselt pakutust aasta varasemaks. Nemad peavad C1-tasemele vastama juba 2023. aasta 1. augustist. Koolijuhid on kogu üleminekul kollektiivi liidrid ja eeskujud. Õpetajatele ja tugispetsialistidele rakendatakse eesti keele oskuse nõuet kvalifikatsiooninõudena 1. augustist 2024.

Riik toetab üleminekut erinevate tegevuste ja toetusmeetmetega. Alates 2023. aasta septembrist kehtestatakse kõigile Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele alampalga koefitsient 1,5 ja alushariduses 1,3. Kõigile haridustöötajatele pakutakse keeleõpet ja täienduskoolitusi, koolijuhtidele on suunatud mitmesugused professionaalse arengu projektid. Õpetajate järelkasvu tagamisse panustab oluliselt ka õpetajate palgatõus.

Samuti on koolidele ja lasteaedadele kättesaadavad erinevad riigipoolsed toetused eestikeelse õppe läbiviimiseks ning õppematerjalide soetamiseks. Väljatöötamisel on uued keeleoskustasemete testid ja vajalik õppevara, alushariduses on loomisel uus õppematerjalide e-platvorm. Olemasolevad metoodilised ja õppematerjalid kaardistatakse ja süstematiseeritakse. Lisandumas on uued keeletehnoloogilised vahendid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise hõlbustamiseks. Laiendatud on juba järelevalvet keeleõppe ja õppekeele üle ning kaasatakse alus-, üld- ja kutsehariduse järelevalvesse Keeleamet. 2023/2024. õppeaastast pakub riik eestikeelsele õppele üleminekut toetavat nõustamisteenust.
 
Lisainfo:
eestikeelsele õppele ülemineku KKK www.hm.ee/uleminek

 

Mari Annus

Kommunikatsioonijuht

open graph image