24.08.2023: Kas VÕTA-d elus õpitu ja kogetu kaasa?
VÕTA ehk varasemate õpingute ja töökogemusega arvestamise eesmärgiks on väärtustada kõiki õpikogemusi, olenemata sellest, kus ja kuidas need on omandatud. Nii näiteks saab ametliku haridustee osana arvestada ka selliseid oskusi ja teadmisi, mida sa oled omandanud iseseisvalt, töökogemuse või muude koolituste kaudu. See aitab tublisti kokku hoida õpingutele kuluvat aega.
Kuidas täpselt, aitavad selgitada haridus ja teadusministeeriumi oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ning Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektor Einike Pilli. Isiklikke VÕTA kogemusi jagab elukestev õppija Marti Viilu.
Kõnelejaid kuulas ja toetas Haridus ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.
21.06.2023: Mis on noorsootöö ja kes on noorsootöötaja?
Töö noortega ja noorsootöö on valdkond, millele tasub eraldi tähelepanu pöörata. Me kõik oleme olnud noored, vahel segaduses, vahel ise teades ja taibates, et saame maailma asjust ehk pareminigi aru, kui täiskasvanud. Kas aga keegi meid kuulas, kas kedagi noore inimese arusaam huvitab?
Hiljuti jäi silma mõte: noortele jutlustatakse, peetakse loenguid, neid õpetatakse, manitsetakse ja nõustatakse. Kuid harva, väga harva nendega räägitakse.
Taskuhäälingu Hariduse tulevik viimane episood vastu suve peatub noorsootöö teemadel. Uurime, millest me räägime, kui kõneleme noorsootööst ja kes on noorsootöötajad. Mis võimalused on noorel oma värskelt mõjuvate, vahel pööraste või ka vähem pööraste ideede realiseerimiseks? Milline on noorsootöötaja roll?
Teemat aitavad avada ja segadusse selgust tuua Riin Tamm, kes on Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte ja andepoliitika osakonna juhataja. Janne Loo, Haridus- ja Noorteametist ning Heili Griffith, kes on Eesti noorsootöötajate kogu tegevjuht.
Mõtetele andis suuna taskuhäälingu Hariduse tulevik toimetaja Iiris Saluri.
14.06.2023: Kas elukestev õppimine toob õnne õuele?
9. mail välja kuulutatud Euroopa oskuste aasta paneb mõtlema oskustele ja õppimisele laiemalt. Elu on pidevas muutumises, mis tõttu on vaja olemasolevat teadmist pidevalt täiendada või omandada juurde sootuks uusi oskusi.
Millal on õige aeg õppida, kes peaks õppima, mida õppima, kus õppima või hoopis kellelt? Või mis saab siis, kui valida mitteõppimine.
Neist küsimustest ajendatuna sündis „Hariduse tuleviku“ taskuhäälingu uus episood, järjekorras 11.
Vestlust aitasid elavana hoida kolleegid Margus Haidak, kes on kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja, Külli All, oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht ning Eveli Kuklane, kes juhib Võrumaa kutsehariduskeskust.
Suuna andis Iiris Saluri.
31.05.2023: E-eksamid - miks, kuidas ja millal?
Hariduse tulevik võttis luubi alla e-eksamid, et leida vastused põletavatele küsimustele, miks minnakse üle e-eksamitele, kuidas see käib ja millal täpselt. Kas e-eksam on arengu kiirendi või peaks esmalt tegelema arenguga ja alles siis rakendama uut hindamismudelit. Kas on keegi, kes julgeb öelda, et nüüd oleme valmis, nüüd on õige aeg?
Küsimustele vastamiseks ja teema üle arutlemiseks kutsusime vestlusringi e-eksamitele ülemineku suunaja Aimi Püüa, kes on Haridus- ja Noorteameti testide ja hindamise osakonna juhataja, Pille Kõivu ja Valdek Rohtma Haridus- ja Teadusministeeriumist ning eesti keel teise keelena e-eksami testimisprotsessis osalenud Tallinna Läänemere Gümnaasiumi õppealajuhataja Tatjana Baum-Valgma.
Vestlust suunab Iiris Saluri.
24.05.2023: Hindamised ja eksamid - abiks või häbiks?
Igaüks, kes koolis käinud, teab, et kool võrdub õppimine, võrdub hindamine. Hindamine on ajas veidi muutunud. Osa koole on läinud üle numbriliselt hindamiselt kujundavale hindamisele, mõnel pool on number asendatud protsendiga. Kas protsent näitab enam kui number, kas see aitab hinnataval aru saada, mis on puudu või kuidas edasi või annab lihtsalt hinnangu talle kui õppijale?
Mis juhtub meiega eksamisituatsioonis, kas eksamiks valmistumine aitab kaasa süvaõppimisele? Kas on võimalik teha nii, et aitaks?
Või mis oleks, kui avataks kool, kus lubatakse, et me oleme huvitatud neist lastest, kellel eksamid ei õnnestu, kellel on olnud probleeme oma tähelepanu koondamisega. Kui oleks kool, kes kuulutaks, et nende juures on igaühe arengut ja õppimist toetav keskkond. Kus lubatakse aidata ületada õppimist takistavaid barjääre, et õppija saaks kogeda rõõmu uutest teadmistest ja omandada uusi oskusi. Mis siis oleks?
Ülal toodud küsimuste ja teemade üle arutlevad seekordses episoodis kolm hariduspsühholoogi: Grete Arro, Elina Malleus-Kotšegarov ja Merlin Linde.
Etteruttavalt olgu öeldud, et arutelu käigus jõuti muu hulgas tõdemusele, et hindamisel võiks olla 3 funktsiooni:
- Õppija võiks läbi hindamise aru saada, kui kaugel ta on eesmärgist, kuhu peaks minema ehk mis seis on;
- Õppija võiks aru saada, mida ta teinud on ja mida oleks vaja veel teha eesmärgini jõudmiseks ehk kuidas peaks õppima;
- Hindamine peaks sisaldama tagasisidet ka õpetajale, mida tema peaks teisiti tegema, et õpilane eesmärgi saavutaks.
Teravat kõrva ka kõikide teiste episoodi sees jagatud tarkuste kokku kogumiseks.
Vestlust suunab Iiris Saluri.
16.05.2023: Minister kui hariduse tuleviku suunaja
Hariduse lähitulevikule annab suuna värske haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.
Kus on uue ministri tugevused, millised on olulisemad väljakutsed? Kas ja kuidas minister ennast laeb ja kes on tema parem käsi? Uue rolliga elus käib kaasas teatav ärevus, mis aitab sellest üle saada? Kuula taskuhäälingu Hariduse tulevik uut episoodi ja saa teada.
10.05.2023: ChatGPT muudab õppimist ja õpetamist
Tehisintellekt, tehisaru, Chat GPT on tulnud, et jääda. Hariduse tulevikku vaadates on oluline aru saada, kuidas tehisintellekt hakkab mõjutama õppimist ja õpetamist.
Haridus-ja teadusministeerium on juba saatnud koolidele esmased juhised, aga juhistest veel olulisem on, et iga õpetaja ületaks oma sisemise barjääri tehnoloogia ees ja viiks end uute keskkondadega, neis peituvate võimaluste ja ka karidega kurssi.
Äratus on antud, viimased kuud on asetanud meid täiesti uude maailma. Paljud õpetajad on juba kogenud, et õpilastele ei ole enam mõtet anda kirjalikke kodutöid, sest tehisaju suudab vastata küsimustele ja lahendada ülesandeid sekunditega.
Mis on õppimine, kuidas toimub õppimine, miks kool, on küsimused, mis tuleb läbi mõtestada täiesti uuel tasandil.
Neil ja teistel keerulistel ja väga olulistel küsimustel arutlevad taskuhäälingu seekordses episoodis ajuteadlane Jaan Aru – kes igapäevaelus on arvutiteaduse instituudi arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor,
Riin Saadjärv, Puhja kooli haridustehnoloog, informaatikaõpetaja, kes on ühtlasi ka doktorant didaktika ja informaatika töörühmas ning
Aivar Hiio, kes on Haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusvaldkonna nõunik, kelle töölauale on muude teemade kõrval maandunud viimastel kuudel küsimused, mis seotud tehisintellekti jõulise pildile ilmumisega.
Vestlust suunab ja ohjab Iiris Saluri.
03.05.2023: Kuidas tagada õpetajate järelkasv?
Õpetajate järelkasvu kohal hõljuvad murepilved. Koolis on palju staažikaid õpetajaid, kes heal meelel annaksid oma teatepulga juba üle. Üha enam on neid, kes valmis karjääripöördeks, aga kuidas töö kõrvalt jõuda õpetaja tööks vajaliku kvalifikatsioonini? Millise kivi all peidavad end reaalainete õpetajad?
Anu Vau, Haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert kinnitas, et sellest aastast kasvab oluliselt õpetajaks õppijate vastuvõtt. „See, kui me tõstame õpetajakoolituses õppekohtade arvu, ei tähenda muidugi veel, et probleem on lahendatud. Nüüd on oluline läbi mõelda, kust me saame õppijad. Minu hinnangul mõjutab noort inimest kõige enam õpetaja, kes seisab iga päev klassi ees, tema võimuses on panna läbi isikliku eeskuju noori huvituma õpetaja elukutsest,“ leiab Anu Vau.
Karjääripöördeks pakub head võimalust „Noored kooli“ programm, mille sünni juures viibis Triin Noorkõivul, kes tänaseks tugib juba alustavaid õpetajaid. „Noored kooli programmi puhul on tegemist süsteemse tegevusega, et aidata õpetaja töö valinul kiiresti areneda. Programmis osalejal on igal teisel nädalalõpul kahepäevased koolitused, sinna juurde kuulub mentorprogramm ja muidugi väga suur tugi oma lennult. Vanusepiiranguid programmiga liitumisel ei ole, oluline on vaid akadeemilise kraadi, vähemalt bakalaureuse kraadi olemasolu ja valmisolek alustada tööd õpetajana.“
Alustavat õpetajat toetava programmi toel alustas ka Oleg Švaikovski, kes tegigi oma elus karjääripöörde ja läks Püha Johannese kooli füüsikaõpetajaks. Oma varasemat eluperioodi, mis möödus IT ja tehnoloogiavaldkonnas tegutsedes, peab ta ise justkui ettevalmistusperioodiks õpetajaks kasvamise teel. „Kooli tulevad tippjuhid toovad oma erialastele teadmistele lisaks kaasa ka elukogemuse. Muidugi ei saa kooli ehitada üles ainult tippjuhtidele, aga tuleb leida õige kompromiss, kus professionaalsed õpetajad ja mingi valdkonnatippjuhid hakkavad vastastikku üksteist rikastama. Õpilased oskavad seda hinnata,“ rääkis Švaikovski.
Taskuhäälingu 6. episoodis räägime lisaks Õpetajate Akadeemiast, füüsikaõpetajaid tunnustavast ja abistavast programmist „Lae end“, alustavate õpetajate toetamisest ja muust. Vestlust suunas Iiris Saluri, HTM taskuhäälingu „Hariduse tulevik“ toimetaja.
19.04.2023: Eestikeelsele õppele üleminek
Valmisolekust ja hoiakutest eestikeelsele õppele üleminekul räägivad vene kodukeelega üles kasvanud Jõhvi Vene Põhikooli juht Irina Šulgina, kakskeelsest kodust tuule tiibadesse saanud Tallinna Mahtra Põhikooli juhtiv Edgar Roditšenko ja eestikeelsest kodust pärit, aga venekeelses koolis õpetajana töötamise kogemusega, nüüd Haridus- ja Teadusministeeriumis eestikeelsele õppele üleminekut eest vedav Ingar Dubolazov.
Vestlust suunab Iiris Saluri, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniekspert.
Irina Šulgina kunagine unistus, et Eesti koolides võiksid vabalt koos õppida mis tahes rahvusest või mis tahes kodukeelega lapsed, hakkab täituma. Ta ise on olnud oma unistuse teerajaja, Jõhvis juba ühe sellise kooli loonud, kus on kakskeelseid õpetajaid ja kus üleminek eestikeelsele õppele on alanud kaugelt enne riiklike otsuste sündi.
„Viimane aeg on kaotada hariduslik lõhe ja ebavõrdsus eesti- ja venekeelsete laste vahel,“ leiab Edgar Roditšenko. „Sõltumata sellest, kus kohas keegi Eesti Vabariigis elab või mis keelt kodus räägitakse, peavad noore inimese valikud töö ja hariduselus lähtuma sellest, milline on tema võimekus, millised on tema huvid või soovid, mitte sellest, milline on tema riigikeele oskus.“ Riigikeele oskus peab Edgari sõnul olema elementaarne ja selle nimel tema koolis tööd ka tehakse.
Ühiskond on eestikeelsele õppele üleminekuks valmis. See ootus on tuntavalt ja tugevalt olemas, tõdes Ingar Dubolazov ja kinnitas sedagi, et ministeeriumipoolne tugi koolidele on samuti tagatud. „Kogu ülemineku kontekstis on oluline teada, et eesti keel teise keelena koolides jääb, keelekümblusmetoodika jääb, vene keel jääb. Oma keele- ja kultuuriõpe on ette nähtud ka edaspidi eestikeelsele õppele üle läinud klassides ja kool peab seda õpilastele võimaldama. Emakeele areng on eelduseks, et võõrkeelte õppimine oleks toetatud ja efektiivne,“ ütles Ingar.
12.04.2023: Ametnikust, mitteametlikult
Haridus- ja Teadusministeeriumis töötab veidi üle 280 inimese, neist kolmandik on mehed. Noorim töötaja on 22 ja vanim 73-aastane. 90 protsenti meie töötajatest on kõrgharidusega, keskmine tööstaaž on 7 aastat. Rohkem kui pooled teenistujatest töötavad igapäevaselt Tartus.
Endast ja kirest oma töö vastu Haridus- ja Teadusministeeriumis räägivad kaks Tartu kolleegi: keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu, kes pärjati hiljuti ministeeriumi aasta kolleegiks ja Jürgen Rakaselg, kes igapäevaselt juhib kaasava hariduse valdkonda. Jürgenit ja Mari ühendab kolleegide hinnangul lisaks kirglikule suhtumisele ka nende professionaalsus, soojus ja hea huumorimeel.
29.03.2023: Kutseharidus annab oskused ja vabaduse
Kõneledes kutseharidusest kanname me ühiskonnana edasi mingisuguseid stereotüüpe aegadest, mida enam ei ole. Kutsehariduse sisu on palju muutunud ning oma välisest kuvandist täna tubli kukesammu võrra ees. Märtsi keskpaigas kogunesid valdkonna eestkõnelejad Pühajärvele, et arutleda tänase kutsehariduse maine ja selle kujundamise üle.
Kutsehariduse maine on teemaks ka Hariduse tuleviku taskuhäälingu kolmandas episoodis, kus oma mõtteid jagavad Triin Laasi-Õige Tallinna Majanduskoolist, Kadi Kreis Tartu Kunstikoolist ja Renno Veinthal Haridus- ja Teadusministeeriumist. Mõtetele andis suuna Iiris Saluri.
15.03.2023: Riiklik õppekava suunab tulevikku
Riiklik õppekava annab suuna, kuhu me ühiskonnana liigume, millised peaksid olema tänase õpilase hoiakud ja väärtused tulevikus, milliseks inimeseks peaks ta kujunema. Eksperdid täidavad õppekava sisuga, pakkudes omalt poolt lahendusi, kuidas pärale jõuda, tõdesid Haridus- ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu uues episoodis kaasa rääkinud Prantsuse Lütseumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Liis Reier, Peetri Lasteaed-Põhikooli käsitöö ja kodunduse õpetaja Inga Veskimägi ning ministeeriumi keele ja kirjanduse ainevaldkonna peaekspert Hele Liiv-Tellmann.
Arutelule andis hoo sisse Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduse valdkonna juht Annika Räim.
„Me teeme seda kõike toreduse pärast. Kui õpetaja tuleb klassi ette, et rõõmsalt seatud eesmärke ellu viia, siis ei saa tulemus olla muud kui midagi sarnast,“ leidsid külalised.
Kuula ja mõtle koos meiega.
AVASAADE 08.03.2023: Kuhu liigub hariduse tulevik?
Haridus- ja Teadusministeeriumi taskuhäälingu esimeses episoodis arutlevad hariduse tuleviku üle Tallinna Reaalkooli abiturient Kristjan Suuder, loomisel oleva Pelgulinna Riigigümnaasiumi juht Indrek Lillemägi ja ministeeriumi asekantsler Liina Põld. Arutelule andis suuna ministeeriumi kommunikatsiooni ekspert Iiris Saluri.