“Eestis ei ole varem nii laiaulatuslikku noortevaldkonna töötingimuste uuringut tehtud. Uuringusse olid kaasatud nii valdkonna töötajad kui ka tööandjad ning selle tulemusena oleme saanud hea ülevaate hetkeolukorrast ja sisendi noortevaldkonna edendamiseks nii riigi kui omavalitsuste jaoks,” sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Riin Tamm. “Positiivsena järeldus uuringust, et noortega töötavad spetsialistid on enamasti kõrgharitud ja väga rahul oma töö sisuga, mis ilmestab, et valdkonna vundament on tugev. Küll aga varieeruvad piirkonniti võimalused maksta noortega töötavatele spetsialistidele väärilist töötasu, mis on ühtlasi ka peamiseks väljakutseks, millele peame leidma lahenduse koostöös kohalike omavalitsuste ja töötajate esindusorganisatsioonidega.”
Uuring selgitas ulatuslikule registriandmete analüüsile tuginedes välja noortevaldkonnas töötavate spetsialistide ligikaudse arvu, hinnates selleks 12 300 töötajat. Suurim osa noortevaldkonna spetsialistidest töötab huvikoolides õpetajatena (43%) ja treeneritena (28%). Huvitegevuse juhendajad moodustavad 15% ja noorsootöötajad 14% valdkonna töötajate koguarvust. Seejuures on valdkonna töötajad kõrgelt haritud – 73% on kõrgharidusega, kellest omakorda pooled omavad vähemalt magistrikraadi. Samuti on kolmandikul valdkonna töötajatest noorsootöö- või pedagoogikaalane kutse.
Uuringust nähtus, et noorsootöötajad ja huvihariduse õpetajad on sisemiselt kõrgelt motiveeritud spetsialistid, keda hoiab valdkonnas eelkõige soov noorte arengut toetada ja huvi eriala vastu. Enamik praegustest noortevaldkonna töötajatest näeb end ka tulevikus valdkonnas töötamas.
Samas selgus uuringust, et vaatamata kõrgele motiveeritusele on vaja töötingimustele tähelepanu pöörata, sest uuringu järgi on pooled töötajatest viimase kahe aasta jooksul kaalunud töökoha vahetust. Uuringust selgub, et noortevaldkonnas on palgatase oluliselt alla Eesti keskmise ning tööga kaasnevaid lisahüvesid valdkonnas tööandjate poolt üldjuhul ei pakuta. Tööandjad võiksid senisest oluliselt rohkem rakendada lisahüvede süsteemi, mis aitaks parandada rahulolematust töötingimustega ning kindlustaks töötajate püsimist valdkonnas.
"On ääretult oluline tegeleda töötingimuste parandamise (eelkõige kõrgem palk) ja professionaalse juhtimise tagamisega, mis kindlustab valdkonna maine paranemise. Valdkonna kõrgem maine on oluline järelkasvu, töötajate püsimise ja valdkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Sellesse saavad anda oma panuse kõik osapooled: töötaja, tööandja, esindusorganisatsioonid, omavalitsused ja ka riigi tasand. Siinkohal on võtmeroll omavahelisel koostööl," seletas Balti Uuringute Instituudi projektijuht Kats Kivistik.
Uuring põhines töötajate ja tööandjate veebiküsitlusel, ekspert- ja fookusrühmaintervjuudel ning mahukal registriandemete analüüsil.
„Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused“ uuringuraporti ja lühikokkuvõttega saab tutvuda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel.
Uuringu esialgseid tulemusi tutvustati 17. mail noortevaldkonna foorumil “Noorum”, mis on järelevaadatav.
Lisainfo:
Kai Aet Salvan, Balti Uuringute Instituudi kommunikatsioonijuht, kai@ibs.ee
Kats Kivistik, Balti Uuringute Instituudi projektijuht, kats@ibs.ee
Anni Eerik, Haridus- ja Teadusministeerium kommunikatsiooniekspert, press@hm.ee
Uuringu "Eesti noortevaldkonna töötajaskonna töötingimused" tulemused on sisendiks Haridus- ja Teadusministeeriumile haridus- ja noortevaldkonna töötajate väärtustamise ja järelkasvu kontseptsiooni ning tegevuskava loomiseks koostöös kohalike omavalitsustega.
