Minister Kristina Kallas rõhutas, et teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni reguleeritakse esimest korda koos. „Innovatsioon tuuakse seaduses teaduse kõrvale, tunnustades teadmussiirde rolli majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Eesti majanduse saab uuele tõusule viia vaid kõrgtehnoloogiline pööre, mis eeldab teadus- ja arendustegevuse süsteemset toetamist, innovatsiooni aktiivset rakendamist ettevõtluses ning tugevat koostööd akadeemilise sektori, riigi ja erasektori vahel,“ ütles Kallas.
Seadusesse on lisatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, rakendusuuringute keskuse ning Riigikantselei ülesanded teaduse ja innovatsiooni korraldamisel. Valitsusele nõuandva Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) fookus laieneb, hõlmates selgemalt innovatsioonipoliitikat. Uue nimega Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu (TAIP) mõju suureneb ja keskendutakse rohkem strateegilistele küsimustele. Eraldi teadus- ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse ministeeriumite ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Teadusagentuuri ülesannete hulka lisatakse teaduseetika valdkond.
Seaduses tuuakse välja, et teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni riigipoolse rahastamise eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ja kvaliteet ning maandada teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ettevõtjatele ning ületada turutõrkeid. Eristatakse viis peamist rahastusinstrumenti: asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, sihttoetus, süsteemitoetus ja ettevõtja toetus.
Senine baasfinantseerimine kujundatakse ümber asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuseks ning toetus muutub püsivamaks. Toetusest 70% eraldatakse baasosana, mis arvutatakse eelmise kolme aasta rahastuse põhjal. See aitab hoida stabiilsust, et asutuse rahastamine ei muutuks aastate lõikes liiga palju. Ülejäänud 30% moodustab tulemuspõhine osa, mille eesmärk on tunnustada asutuste teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti, panust järelkasvu tagamisse ja teadmussiirdesse. Erasektori teadusasutuste tegevustoetuse maksmine läheb HTMilt üle MKMile. Jätkuvalt on oluline rahvusteaduste toetamine – selleks eraldatakse ka edaspidi vähemalt 5% asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust.
Ülikoolides ja evalveeritud rakenduskõrgkoolides lihtsustatakse teaduse kvaliteedi hindamist: teadus- ja arendustegevust hinnatakse edaspidi kõrghariduse välishindamise raames. See aitab vähendada bürokraatiat ja leevendada kõrgkoolide koormust erinevate hindamiste läbiviimisel. Samuti võimaldab see tulevikus hinnata ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti tervikuna. Evalveeritud asutustele seatakse riigi poolt selged ootused ja ülesanded, mis on seotud avaliku hüve loomisega – teaduste edendamine, ühiskonna teenimine ja teaduseetika põhimõtete järgimine.
Esmakordselt sätestatakse Eesti õigusruumis teaduseetika põhimõtted, mida peavad järgima kõik teadus- ja arendustegevust läbiviivad isikud ja asutused. Eesti Teadusagentuuri juurde moodustatakse keskne teaduseetika komitee. Teaduseetika komiteelt on võimalik teadusuuringu eetilisuse kohta küsida hinnangut kõigil asutustel. Lisaks luuakse teadusagentuuri juurde teaduseetika väärkäitumise juhtumite menetlemise komisjon, mille ülesanne on tegeleda võimalike teaduseetika rikkumise kahtlustega ning toetada asutusi ja juhtumi osapooli lahenduste leidmisel.
Seadus jõustub 1. oktoobrist 2025.
