Teekaart on koostatud teadlaste ja poliitikakujundajate ühise kokkuleppena ning see on aluseks erinevate toetusmeetmete loomisele.
Vastavalt kokkuleppele eelisarendatakse keelevaldkonnas keeletehnoloogiat ja hoogustatakse keeletehnoloogiliste lahenduste – masintõlke ja kõnetuvastuse – laialdast kasutuselevõttu. Olulisel kohal on ka keeleõppe, mitmekeelsuse ja keele omandamise uuringud, mis toetavad eestikeelsele õppele üleminekut. Samuti on vajalik tänapäeva eesti keele ja eri keelekujude (nt murded, netikeel, noortekeel) uurimine.
Kultuurivaldkonnas on jätkuvalt vajalik teadustöö, mis seotud Eesti kultuuri tervikkäsitluste, kultuuripärandi tekke, kujunemise ja kasutamisega ning mäluasutustega – muuseumide, arhiivide, raamatukogudega. Tehnoloogia kiiret arengut arvestades vajavad eraldi tähelepanu digitaalsed kultuuriandmed ja digikultuuri uuringud. Haridusvaldkonnas peab teadus aitama kindlustada õpetajate ja tugispetsialistide järelkasvu Eestis. Ühiskonna osa on veel koostamisel ja lisandub teekaardile 2024. aasta sügisel.
Fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ teekaart.
Fookusvaldkonnad on määratletud Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühises teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas aastateks 2021-2035.
Teekaardid teistes fookusvaldkondades valmisid 2022. aasta lõpus, vt https://hm.ee/uudised/ministrid-lukas-ja-jarvan-kinnitasid-teaduse-ja-innovatsiooni-prioriteedid.
