Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase sõnul parandavad seadusemuudatused värskete koolilõpetajate juurdepääsu kõrgharidusele. „Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta. Muudatus laiendab noorte ligipääsu tasuta kõrgharidusele seni korduvalt ühel ja samal tasemel tasuta õppinute arvelt. Ülikoolidel vabaneb sellest raha ja õppida saab senisega võrreldes 300-400 otse gümnaasiumist või kutsekoolist tulnud üliõpilast lisaks,“ ütles Lukas. „Seadusega anname üliõpilastele lisaks õigustele ka rohkem vastutust ja ootame neilt teadlikumaid valikuid. Neil, kes on juba kõrghariduse omandanud, on võimalik tasuta edasi õppida järgmisel tasemel või tõestada ennast vahepeal tööelus. Uut kõrgharidust võib omandada seni muidugi õppemaksu eest, kuid kümne aasta möödudes uuesti ka tasuta.“
Kõrgkoolidele antakse võimalus küsida õppeteenustasu üliõpilaselt, kes on eelnevalt juba kaks korda samale õppeastmele immatrikuleeritud. Pärast õpingute katkestamist võib tasuta õppesse astuda üliõpilane, kes on samal kõrgharidusastmel õppinud vähem kui ühe aasta ehk vähem kui 365 kalendripäeva, kusjuures päevade hulka ei arvestata akadeemilisel puhkusel viibitud päevi. Neile üliõpilastele, kes on kõrgkooli astunud ja õpingud katkestanud enne 2024/2025. õppeaastat, kehtib kuni 2026/2027. õppeaasta lõpuni praegune kord, mille järgi saab samas kõrgharidustaseme õppes uuesti tasuta õppima asuda, kui õpingud on katkestatud enne õppekava poole nominaalaja täitumist.
Lisaks kehtestatakse õigus nõuda õppekulude hüvitamist semestri lõpul katkestajatelt. Üliõpilasel, kes katkestab õpingud omal soovil hiljem kui 70 päeva semestri algusest, tuleb hüvitada sooritamata ainepunktide tasu deklareeritud õppeainete mahus.
Samaaegselt enam tasuta mitmel õppekaval enam õppida ei saa. Kuna täiskoormuses õpe eeldab täistööaja mahus panustamist, tekitab samal ajal mitmes õppes osalemine küsimuse, kas ikka panustatakse nõutud mahus ja saavutatakse õpiväljundid.
Sarnaselt praegusele on võimalik halduslepingutes kokku leppida õppekavades, kus õppimine on tasuta ka teisel korral, näiteks suurema tööjõuvajadusega valdkondades nagu õpetajakoolitus ja tervishoid. Sise- ja riigikaitselistes rakenduskõrgkoolides saab kehtestada vastavad erisused õigusaktidega.
Õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks võivad kõrgkoolid näha ette otsuste ajakriitilisuse tõttu haldusmenetluse põhimõtetest erineva tähtaja. Õppesse vastuvõtmise ning lõputöö või -eksami hindamisega seotud otsuste vaidlustamiseks tuleb jätta vähemalt kolm tööpäeva, teiste õppekorralduslike otsuste vaidlustamiseks vähemalt kümme tööpäeva.
Koos kõrgharidusseadusega muudeti ka õppetoetuste ja õppelaenu seadust, kus täpsustati Euribori fikseerimise kuupäevi ning intressiarvestust. Ühtlasi täiendati seadust võimalusega anda õppelaenu esimese aasta õppuritele alates 15. septembrist, nagu see on kõigi teiste õppurite puhul.
Seadusemuudatused jõustuvad 2024/2025. õppeaastast, õppelaenu intressiarvestust ja vaiete tähtaegu puudutavad muudatused alates 2023/2024. õppeaastast.
