1,77 miljardist eurost toetustest panustati haridus- ja noortevaldkonda 864 mln ning teadusesse ja kõrgharidusse 903 mln eurot. Summad sisaldavad lisaks EL toetusele ka riiklikku kaasfinantseeringut ja toetuse saajate omafinantseeringut. Hetkel käimasoleva kolmanda toetusperioodi 2021-2027 Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala Euroopa Liidu toetuste kogumaht on 856 miljonit eurot.
Mida on Eesti hariduses ja teaduses Euroopa Liidu toetuste abil ära tehtud?
-
Üldharidus, õpetajate arendamine
Toetust sai 19 HEV (haridusliku erivajadusega õpilaste) kooli ning parandati õppimis- ja elutingimused 1841 HEV õpilasel. Investeeringute tulemusena on korrastatud hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud koolide võrk ja selleks toetatud nii munitsipaal- kui ka riigikoole. Investeeringute abil renoveeriti suurem osa intellektipuudega õpilaste koolide õppehoonetest ja õpilaskodudest, hooned muudeti ligipääsetavaks ka raske liikumispuudega õpilastele. Liikumise soodustamiseks, rehabiliteerivate tegevuste läbiviimiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks rekonstrueeriti harjutusväljakuid, ehitati õuerajatisi ning hangiti vahendid õppekeskkonna loomiseks raske ja sügava puudega lastele.
Toetati erivajadustega õpilastele toetussüsteemide arendamist, sh töötati välja 34 HEV õpilastele suunatud riikliku õppekava nõuetele vastavat õppematerjali.
Riigigümnaasiumide rajamise ja põhikoolivõrgu korrastamise käigus kaasajastati kokku ca 200 000 m2 üldhariduspinda. Ehitati või renoveeriti 23 riigigümnaasiumi ning toetati enam kui 30 põhikooli (sh HEV lastele) kaasajastamist, sh vabaneti üleliigsetest pindadest. Koolid said tänapäevase ilme ja õppimist ning töötamist soodustava kaasaegse keskkonna. Rajati Tallinna Muusika- ja Balletikool (MUBA), kus saab õppida nii üldhariduse kui kutseõppekavade järgi ning mis on täna Euroopa modernseim muusikakool. Haridusliku erivajadusega laste paremaks lõimimiseks tavakooli sai väikelahendusteks investeeringutoetust 308 kooli. Tänu nendele investeeringutele, aga ka laiemalt kaasava hariduse põhimõtete juurutamisele on märgatavalt kasvanud tavakoolidesse kaasatud HEV õpilaste osakaal.
300 koolis üle Eesti kaasajastati EL-i rahastuse toel IKT taristu.
Haridustugiteenuseid lastele ja noortele osutati perioodil 2014-2023 kõigis maakondades tegutsevates Rajaleidja keskustes kokku 162 800 korral. Eriti vajalikuks osutusid õppenõustamiskeskuste pakutavad teenused koroonapandeemia ajal ja järel, kuna paljudel õpilastel tekkisid või süvenesid õpiraskused.
Euroopa Sotsiaalfondi rahastusskeemide toel osalesid õpetajad ja koolijuhid erinevatel täienduskoolitustel (sh IKT ja digioskuste valdkonnas) kokku rohkem kui 67 000 korral. Läbi viidi sadu koostöiseid koolimeeskondade õpiüritusi, kuhu kaasati mitmete koolide meeskondi, et kogemusi ja oskusi ühiselt jagada.
Töötati välja suures mahus uuenduslikku e-õppevara üld-ja kutsehariduses ning arendati e-hindamisvahendeid. Kokku töötati uuenduslik õppevara välja 12 valdkonnas.
-
Noortevaldkond
Renoveeriti või ehitati 51 avatud noortekeskust, teavitamis-, nõustamiskeskust või huvikooli. Kokku kaasajastati 11% kogu noorsootöö taristust.
Viidi läbi sadu koolitusi noorsootöötajatele, milles osaleti kokku ca 12 000 korral. Kokku toetati rohkem kui 290 000 noore osalemist erinevates noorsootöö teenustes. Pakuti sihitud tuge noortele, kes ei õpi ega tööta (NEET) 17 300 korral. NEET tugimeetmest väljunutest oli kuus kuud hiljem tööga või õpingutega hõivatud ligi 68%, mis on väga hea tulemus.
-
Kutseharidus, täiskasvanuharidus
Uuendati kutseõppe sisu, arendati õppekavasid, korraldati õpetajatele ja kutseõpetajatele laiaulatuslikke täiendkoolitusi, valmistati metoodilisi materjale ja ehitati üles kutseõppe kvaliteedi tagamise süsteem. Kõik nimetatud tegevused eeldavad ka tänapäevast õppekeskkonda, mistõttu kaasajastati kokku 31 kutseõppeasutuse õppekeskkond, kus loodi 17 000 uut kaasaegse õppetehnikaga varustatud õppekohta ning kaasajastati üle 4000 elamiskoha õpilaskodudes. Kõikides Eesti kutseõppeasutustes on Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusmeetme tulemusel sisustatud ajakohased õppetöökojad ning teooriaõppeklassid. Samuti pöörati hoonete ehitamisel ja renoveerimisel suurt tähelepanu edasiste ülalpidamiskulude vähendamisele.
Kutsehariduses juurutati Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse toel koostöös tööandjatega senisest oluliselt suuremas mahus töökohapõhist õpet ehk nn õpipoisiõpet, mille raames suurem osa õpingutest toimub töökohal. Õpipoisiõpet pakuti perioodil 2014-2023 kokku 7871 õppurile ning selles osales kokku ca 1500 ettevõtet. Koolitati hulgaliselt praktikajuhendajaid nii koolides kui töökohtadel – kokku üle 10 tuhande osaleja. Igal aastal korraldati mitmekümnel erialal kutsemeistrivõistlusi ning toetati Eesti õpilaste osalemist rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel.
Kutsuti ellu ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemse arendamise programm Edu ja Tegu, milles osales kokku üle 500 õppeasutuse. Neist omakorda 3/4 võttis ettevõtlusmooduli kasutusse ehk rakendab igapäevases õppetöös ettevõtlus- ja karjääriõpet.
Täiskasvanute täienduskoolitustel osaleti kokku rohkem kui 178 000 korral, sh nii erialastel täienduskoolitustel kutseõppeasutustes kui ka eluks ja tööks vajalike võtmepädevuste (keeleoskus, digioskused, ettevõtlusõpe jne) koolitustel.
Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr tõusis mh ELi toetuste abil 7%-lt aastal 2007 kuni 12%-ni aastal 2015. Aastaks 2023 oli õppes osalemise määr aga tõusnud juba 23%-ni.
-
Teadus ja kõrgharidus
Käivitati 5 suuremahulist riiklikku teadus ja arendustegevuse programmi eelisarendatavates valdkondades (keskkonnatehnoloogia, IKT, tervishoid, biotehnoloogia, energiatehnoloogia), samades valdkondades rahastati 78 alus- või rakendusuuringu projekti.
Toetati 12 teaduse tippkeskust teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime ning tippkvaliteedi tugevdamiseks. Selle tulemusel on avaldatud tippkeskuste teadlaste poolt igal kalendriaastal keskmiselt 700-800 kõrgetasemelist publikatsiooni.
Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamise käigus uuendati ca 78 000 m2 teadus- ja arendusasutuste hooneid ning loodi kaasaegsed töötingimused ca 2500 teadlasele. Ühtlasi uuendati kogu teadusaparatuur ja seadmed. Kaasajastati ligi 46 000 m2 ulatuses kõrgkoolide õppehooneid, millega renoveeriti või ehitati ühtekokku 6 450 õppekohta. Uuendatud infrastruktuur kõrgharidus- ja teadusasutustes loob paremad eeldused õppimiseks ning võimaluse teha Eestis rohkem ja kõrgemal tasemel tippteadust, pakkudes häid tingimusi nii Eesti kui ka välismaa teadlastele. ELi struktuurivahendite toel jõudis täiesti uuele tasemele Eesti teadusasutuste uurimistöö keskkond, seda nii kaasaegsete ruumide kui aparatuuri mõttes, nii mõnedki laborid jõudsid maailma tipptasemele väga lähedale.
Struktuurivahenditest rahastatud mobiilsusprogrammide (Mobilitas, DoRa) toel suurenes oluliselt välisteadlaste arv Eesti teadusasutustes, välismaalastest teadlaste osakaal Eesti teadlaste ja inseneride koguarvust on kasvanud pea 18%-ni aastal 2022 (2014. a oli see veel umbes 7%). Ühtlasi on kasvanud välisüliõpilaste osakaal, suurenenud kolmanda taseme haridusega 30-34 aastaste inimeste osakaal ning loodus- ja täppisteaduste erialade lõpetajate osakaal kõrghariduses. Lisaks õppejõudude ja üliõpilaste rahvusvahelisele mobiilsusele soodustati riigisiseselt teadlaste liikumist akadeemiast avalikku- ja erasektorisse.
ASTRA arendusprogrammi eesmärk oli tõsta kõrgkoolide ning teadus- ja arendusasutuste efektiivsust ja ühiskonna teenimise võimekust (investeeringud hoonete rajamisse ehk taristusse ning nn sisutegevused ehk ülikoolide- ja teadusasutuste õppe- ja teadustöö arendamine ja kvaliteedi parandamine). Toetust said 17 teadus- ja arendusasutust ning rakenduskõrgkooli kokku 36 projektiga. Silmapaistvamatest näidetest võib esile tuua Tartu Ülikooli IT keskuse Delta valmimise ASTRA toel. Keskusesse on koondunud arvutiteaduste instituut, matemaatika ja statistika instituut, majandusteaduskond, tehnoloogiainstituut, ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus. Majas tegutseb üle 400 töötaja - õppejõu, professori, teadlase ja ettevõtete arendustöötaja ning üle 2400 üliõpilase.
Teadussüsteemi paremaks sidumiseks ühiskonna ja majanduse vajadustega viidi läbi mitmeid tegevusi, mh näiteks toetati nutika spetsialiseerumise valdkondade edendamiseks vastavate erialade üliõpilastele stipendiumite maksmist, erialastipendiume nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades sai üle 14 000 üliõpilase. Samal eesmärgil toetati nt kohalike ressursside väärindamise alase teadus- ja arendustegevuse programmi (ResTA), mille tulemusena avaldati 45 teadusartiklit ning sõlmiti ettevõtete või avaliku sektori asutuste ja teadus-arendusasutuste vahel 17 koostöölepingut ressursside väärindamise valdkondades (toit, puit, maavarad).
Perioodil 2021-2027 on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas Euroopa Liidu toetuste kogumaht koos oma- ja kaasfinantseeringuga 856 miljonit eurot. Juba algatatud programmidega saab tutvuda siin.
