Minister Kristina Kallas rõhutas, et kuigi eelnõu teatud aspektid on tekitanud elavat arutelu, sest erinevate asutuste huvid ongi erinevad, toetavad partnerid selle peamisi eesmärke. „Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni reguleeritakse esimest korda koos, et tagada nende parem integreeritus ja tõhusam juhtimine. Innovatsioon tuuakse seaduses teaduse kõrvale, tunnustades teadmussiirde rolli majanduses ja ühiskonnas laiemalt. Eesti majanduse saab uuele tõusule viia vaid teadmispõhine pööre, mis eeldab teadus- ja arendustegevuse süsteemset toetamist, innovatsiooni aktiivset rakendamist ettevõtluses ning tugevat koostööd akadeemilise sektori, riigi ja erasektori vahel,“ ütles Kallas. „Infoajastul on teadusel ja teadusasutustel eriline roll seista tõenduspõhise maailmavaate eest. Seetõttu on tähtis, et selgitame seaduse tasemel, mis on teadus ja millised on teadusasutused, mille töö kvaliteeti riik saab usaldada.“
Seadusesse on lisatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse, rakendusuuringute keskuse ning Riigikantselei ülesanded teaduse ja innovatsiooni korraldamisel. Valitsusele nõuandva Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) fookus laieneb, hõlmates selgemalt innovatsioonipoliitikat. Uue nimega Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogu (TAIP) mõju suureneb ja keskendutakse rohkem strateegilistele küsimustele. Eraldi teadus- ja innovatsioonipoliitika komisjonide asemel luuakse ministeeriumite ülene teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Teadusagentuuri ülesannete hulka lisatakse teaduseetika valdkond.
Eelnõus tuuakse välja, et teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni riigipoolse rahastamise eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ja kvaliteet ning maandada teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ettevõtjatele ning ületada turutõrkeid. Eristatakse viis peamist rahastusinstrumenti: asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus, riiklik uurimistoetus, sihttoetus, süsteemitoetus ja ettevõtja toetus. Jätkuvalt on oluline rahvusteaduste toetamine – selleks eraldatakse ka edaspidi vähemalt 5% teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahust. Tegevustoetus, mida varem tunti baasfinantseerimisena, muutub püsivamaks – baasosa hakkab moodustama 70% ja tulemuspõhine osa 30%. Erasektori teadusasutuste tegevustoetuse maksmine läheb HTMilt üle MKMile.
Ülikoolides ja evalveeritud rakenduskõrgkoolides lihtsustatakse teaduse kvaliteedi hindamist: teadus- ja arendustegevuse välishindamine viiakse kõrgkoolides edaspidi läbi institutsionaalse akrediteerimise raames. See aitab vähendada bürokraatiat ja leevendada kõrgkoolide koormust erinevate hindamiste läbiviimisel. Samuti võimaldab see tulevikus hinnata ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti tervikuna. Evalveeritud asutustele seatakse riigi poolt selged ootused ja ülesanded, mis on seotud avaliku hüve loomisega – teaduste edendamine, ühiskonna teenimine ja teaduseetika põhimõtete järgimine.
Esmakordselt sätestatakse Eesti õigusruumis teaduseetika põhimõtted, mida peavad järgima kõik teadus- ja arendustegevust läbiviivad isikud ja asutused. Eesti Teadusagentuuri juurde moodustatakse keskne teaduseetika komitee, mis võtab üle seniste asutuste juures tegutsenud eetikakomiteede ülesanded. Teaduseetika komiteelt on võimalik teadusuuringu eetilisuse kohta küsida hinnangut kõigil asutustel. Lisaks luuakse teadusagentuuri juurde teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon, mille ülesanne on tegeleda võimalike teaduseetika rikkumistega ning toetada asutusi ja juhtumi osapooli lahenduste leidmisel.
Eelnõuga tehakse muudatusi kokku 20 seaduses. Eelnõu ettevalmistamine on kestnud peaaegu viis aastat ja see esindab laiapõhjalist kompromissi, kus on arvestatud kõigi oluliste siht- ja sidusrühmade huve. Esialgse kava kohaselt peaks seadus jõustuma tänavu 1. septembrist.
