Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul on muudatuste ajendiks vajadus parandada õpetajate töötingimusi ja karjäärivõimalusi ning tagada järelkasv. “Eesmärk on, et meie lapsed saaksid ka tulevikus maailma parimat haridust igas Eesti koolis. Õpetajate karjäärimudeli loomine ja sellega seotud töötasu alammäära kehtestamine näitab valitsuse valmisolekut väärtustada õpetajaametit ning parandada nende töötingimusi nii üld- kui kutsehariduses,” selgitas minister. “Muudatused aitavad leevendada õpetajate puudust ning toovad kooli kvalifikatsioonile vastavaid õpetajaid juurde, sest edaspidi saab varasemalt pedagoogilise hariduse omandanu õpetajaametisse asuda paindlikumalt ning samuti hakkavad õpetaja kvalifikatsiooninõuetele vastama doktorikraadi omanikud.”
Õpetajate karjäärimudeli kehtestamise eesmärk on toetada õpetajate professionaalset arengut ja tagada õpetajate järelkasv. Õpetajatele omistatakse edaspidi kvalifikatsiooninõuetele vastav karjääriaste: alustav õpetaja, õpetaja, vanemõpetaja, meisterõpetaja. Karjäärimudeli astmetele vastavad palga alammäära koefitsiendid on 2026-2028: alustav õpetaja 1,0; õpetaja 1,0; vanemõpetaja 1,1; meisterõpetaja 1,3.
Samasuguse ülesehitusega karjäärimudel luuakse nii üldhariduse- kui kutseõpetajatele. Hetkel õpetaja karjäärimudel puudub ning kõikidele üldhariduse õpetajatele kehtib sama riiklik töötasu alammäär. Kutseõppeasutustes töötavatele õpetajatele täna töötasu alammäära seadusega ette nähtud ei ole. Muudatusega kehtestatakse kõigi õpetajate töötasu alammäär ühtsetel alustel ehk nähakse ette töötasu alammäär ka kutseõppeasutuste õpetajatele.
Samuti laiendab seadusemuudatus üldhariduse õpetajate ametisse astumise võimalusi, et vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega inimestel oleks õpetajana töö alustamine sujuv. Tekib võimalus kvalifikatsiooninõuetele vastavana tööle asuda ka neil, kes on küll õpetajakoolituse läbinud, aga erialal töötanud ei ole. Kaotatakse praegune nõue, mille kohaselt pidi enne 2013. aasta 1. septembrit pedagoogilise keskeri- või kõrghariduse omandanud isik olema ka õpetajana töötanud enne nimetatud kuupäeva.
Edaspidi vastavad nõuetele lisaks magistrikraadi ja õpetajakutse omanikele ka doktorikraadiga inimesed, kel on eesti keele oskus vastavalt seadusele. Õpetajana töötava inimesega, kes alles õpib õpetajakoolituses, võib koolijuht edaspidi sõlmida tähtajalise töölepingu senise ühe aasta asemel kuni kolmeks aastaks. See annab nii koolile kui õpetajale kindluse, et nõutava kvalifikatsiooni omandamise ajal säilib töökoht. Koolijuhi ülesanne on alati hinnata alustava õpetaja kompetentsi ja koolitusvajadust ning toetada teda vajalike pädevuste omandamisel.
Koolijuhtide professionaalse arengu toetamiseks viiakse edaspidi vähemalt kord aastas üldhariduskooli direktoriga läbi arenguvestlus ja viienda tööaasta jooksul atesteerimine. Kui arenguvestluse läbiviimine on tööandja ülesanne, siis atesteerimise protsessi juhivad koolijuhid läbi Eesti Koolijuhtide Ühenduse. Koolidirektorite atesteerimissüsteemi loomine lähtub Eesti haridusvaldkonna arengukavast, kus on eesmärgiks seatud koolijuhtide professionaalse arengu toetamine ja hindamissüsteemi rakendamine. Atesteerimise süsteemi kavandi on välja töötanud Tallinna Ülikooli Haridusjuhtimise Akadeemia koostöös Eesti Koolijuhtide Ühenduse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kaasatud olid ka Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni töörühm ning koolipidajad.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2026 ja kutseõppeasutuse seaduse muudatus 1. juunil 2026.
Eelnõuga saab tutvuda siin
