Ministeeriumi kantsler Triin Laasi-Õige tõstab esile Aguri pikaaegset ja silmapaistvat haridusjuhi kogemust. “Komisjoni otsus valida Hendrik Aguri direktoriks tugines nii Aguri poolt esitletud visioonile kui tema pikaajalisele kogemusele erinevate koolide juhtimisel. Uue juhi olulisemateks väljakutseteks on kutsehariduskeskuse uute eestikeelsete õppekavade arendamine nii regiooni kui kogu Eesti majanduse kasvuvaldkondades, aga ka süsteemse koostöö ülesehitamine piirkondlike partneritega, sh nii üldharidus- kui kõrgkoolidega, et suurendada õppijate valikuvõimalusi ja tööalast konkurentsivõimet.”
Hendrik Aguri visioonis saab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest kool, kuhu tullakse mitte ainult õppima, vaid ka looma, mõtlema ja inspireeruma. See pole lihtsalt haridusasutus, vaid innovatsioonikeskus, mis vastab nüüdisaegse töömaailma ootustele ning loob võimalused kõigile – ka neile noortele, kelle eesti või inglise keele oskus pole seni võimaldanud neil edasi õppida või tööturule siseneda. „On aeg lõpetada olukord, kus keeleoskamatus sulgeb noortel uksi,“ rõhutab Agur. „Meie kohustus on kujundada keskkond, kus iga noor saab võimaluse kasvada, areneda ja ühiskonnas hakkama saada – sõltumata tema taustast.“ Aguri sõnul on Ida-Virumaal kõik eeldused, et saada Eesti piirkondliku arengu edulooks: korrastuv haridusvõrk, uuenev tööstus, mitmekesised arenguvõimalused turismis ja keskkonnasõbralikes majandusharudes. „Kui need ressursid panna sihikindlalt kutsehariduse teenistusse, kasvatame üles põlvkonna, kellel on tugevad oskused, selge identiteet ja ühiskondlik vastutus,“ lisab ta. Agur usub, et just praegu – kui riiklikult on käimas kutseharidusreform – on parim aeg tõsta Ida-Virumaa kutseõpe uuele tasemele. „See on hetk, mil praktilised oskused, isiklik areng ja ühiskondlik vastutus saavad kokku ning loovad terviku, millest võidab terve Eesti.“
Haridus- ja Teadusministeerium tänab senist direktorit Mati Lukast, kelle ametiaeg kestis kaks aastat ning kelle panus oli kriitilise tähtsusega eestikeelsele õppele ülemineku algatamisel ja elluviimisel. Selle aja jooksul on koolis tehtud sisulisi muudatusi nii personali kui ka struktuuri tasandil. Lukas on värvanud üle saja eesti keelt valdava õpetaja, mis on olnud ülemineku juures võtmetähtsusega. Samuti on uuendatud kooli arengukava ning koostatud konkreetsete tegevuste ja mõõdikutega eestikeelsele õppele ülemineku plaan, mille elluviimist on juba alustatud.
Kooli juhtkond on tegelenud ka õpetajate kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tagamisega ning on tehtud edusamme õpetajate täiendkoolitamisel. Kui 2023. aastal töötas koolis 51 õpetajat, kes ei vastanud eesti keele oskuse nõuetele, siis 2024. aastaks oli see arv vähenenud 16-ni. Väljakutseid on jätkuvalt, eriti tehnilistes erialades, kus kvalifitseeritud kutseõpetajate leidmine on keeruline, kuid üldainetes on eestikeelse õppe maht saavutatav. Viimastel aastatel on ellu kutsutud olulised arengud, mis loovad tugeva vundamendi edasisteks sammudeks. Hendrik Aguri tulek toob Ida-Virumaa kutseharidusse värske vaate, kogemused ja sihikindluse, et seniseid muudatusi jätkata ja viia need uuele tasemele.
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse uus direktor asub ametisse augustis, et tagada mõlema kooli – nii Kohtla-Järve Gümnaasiumi kui ka Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse – õppeaasta rahulik lõpetamine. Oluline on, et kõik lõpuklassid saaksid keskenduda eksamitele, õpetajad ja õpilased tähistada õppeaasta lõppu aktustega ning kogu kooliperel oleks aega uueks etapiks valmistuda. Eesmärk on anda teatepulk üle võimalikult sujuvalt.