Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvusvahelise koostöö juht Ülly Enn tõi välja, et tänavu tähistab Eesti 20. aastat liitumisest Euroopa Liiduga ja kahekümne aasta perspektiivis on Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmis osalenud ligikaudu 120 000 Eesti inimest. Piltlikult – vähemalt terve Tartu ja Viljandi linna jagu elanikke on Euroopa Liidu haridus- ja noortevaldkonna lipulaevaprogrammidest kasu saanud. „Need on inimesed, kellel on tänu EL programmidele isiklik kogemus ja kompetents, et luua positiivset muutust Eesti haridus-, noorte- ja spordivaldkondades,“ rõhutas Enn.
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri juht Rait Toompere lisas omalt poolt, et Eesti paistab programmide osas Euroopas väga eeskujulikult silma. Toompere sõnul iseloomustas varasemaid programmis osalemise aastaid pigem see, et Eesti oli küll populaarne sihtriik, ent meie inimestel oli keerulisem rahvusvahelisi kogemusi omandamas käia. Ta toonitas, et aasta-aastalt on programmi mitmekesisemate võimaluste tuules siiski olukord muutunud ning inimeste pideva teadlikkuse kasvuga suureneb ka soov programmis osaleda. Teisisõnu, konkurents projektide vahel on kasvanud, mis tähendab ka kõrgemaid nõudmisi toetust saavatele projektidele. Mis omakorda toob kaasa selle, et programmidega kaasnev mõju on üha asjakohasem, rikkalikum ning efektiivsem.
Uuringu tulemused kinnitavad, et Erasmus+ edendab inimeste inimeste võimalusi elukestvaks õppeks ja arenguks, toetades ühtlasi digipööret, keskkonnateadlikkuse kasvu ning rahvusvahelistumist haridus-, koolitus-, noorte ja spordivaldkondades. Programm aitab kaasa nii ELi kui ka Eesti valdkondlike strateegiliste eesmärkide täitmisele.
Euroopa Solidaarsuskorpuse programm on vähem tuntud kui Erasmus+, kuid uuringu kohaselt oluline vabatahtliku tegevuse ja noorte omaalgatuslike solidaarsusprojektide süsteemsel toetamisel. Programm peegeldab Euroopa Liidu noortepoliitika eesmärke ning täiendab täiendab riiklikke ambitsioone ja pingutusi noortevaldkonnas. ESKis osalemise toel süvenevad demokraatlikud alusväärtused, nagu solidaarsus, mitmekesisus, sallivus ja avatus.
Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et kõige märgilisemat mõju avaldavad programmid neile, kes osalevad neis esimest korda. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et võimalikult palju saaks osaleda mis tahes vähemate võimalustega inimesed. Lisaks on oluline projektide juhtide ning nendes osalejate oskus tehtavat mõtestada, arvestades nii Eesti riigi kui ka programmide eesmärke.
Taustainfo:
- Mõlemad uuringud põhinevad dokumendianalüüsil, projektide kvantitatiivsetel andmetel ning personaal- ja rühmaintervjuudel programmidega kokku puutunud organisatsioonide esindajate, noorte ning mentoritega.
- Erasmus+ programm on 1987. aastal ellu kutsutud Euroopa Liidu algatus, mille eesmärk on elukestva õppe abil toetada inimeste hariduslikku, kutsealast ja isiklikku arengut haridus-, koolitus-, noorte- ja spordivaldkonnas nii Euroopas kui ka mujal.
- Euroopa Solidaarsuskorpus on 2018. aastal loodud Euroopa Liidu toetatav programm, mille kaudu toetatakse 18–30-aastaste noorte vabatahtlikku tegevust ja kogukonna probleemide lahendamiseks loodud solidaarsusprojekte. Programmi eesmärk on ühiskondlike probleemidega tegeledes tugevdada ühtekuuluvust, solidaarsust, demokraatiat, Euroopa identiteeti ja kodanikuharidust.
- Eestis viib mõlemat programmi ellu Haridus- ja Noorteameti koosseisus tegutsev Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuur.
- Erasmus+ programmi uuringuraportiga saab tutvuda SIIN ning Euroopa Solidaarsuskorpuse raportiga SIIN. Tulemuste tutvustust saab järele vaadata SIIT.
Lisainfo:
Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri juht Rait Toompere (rait.toompere@harno.ee)
Haridus- ja Teadusministeeriumi eurokoordinatsiooni juht Ülle Kurvits (ulle.kurvits@hm.ee)
