Eestikeelsele haridusele ülemineku sotsiaalmeedia kampaania

2024. a aprillist kuni juunini vältava sotsiaalmeedia kampaaniaga teavitame avalikkust eestikeelsele haridusele ülemineku teemadest. Tegemist on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Keele Instituudi ühisprojektiga. Eesti keele õppimisest ja eestikeelsele haridusele ülemineku protsessidest räägivad videotes õpetajad, lapsevanemad, teadlased, teaduse populariseeriijad ning avaliku elu tegelased.

Jaan Aru. Kas uue keele õppimiseks peab olema keeleliselt andekas?

Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ning haridus- ja teadusministeeriumi tehisintellekti nõukogu liige Jaan Aru uurib peamiselt aju ja seda, kuidas paremini oma mõistust kasutada. Tema sõnul on kõige suuremaks takistuseks just väärarvamused. Ja üks nendest väärarvamustest on see, kui inimene mõtleb, et ta ei oska, ei ole andekas või tal pole keelte peale annet. Jaani sõnul on tegemist müüdiga ja inimese aju suudab alati kõike õppida
Videos seletab Jaan, kuidas oma aju plastilisust kõige paremini ära kasutada.
Vaata lähemalt. 

Alika Milova: "Keeleoskus pakub elus rohkem võimalusi."

Muusik, laulja ja Eesti esindaja Eurovisioonil Alika Milova räägib, et ta on väga tänulik oma vanematele selle eest, et nad panid ta eestikeelsesse kooli.

Hea eesti keele oskus on teda karjääris aidanud. Alika sõnul annab keeleteadmine talle palju rohkem enesekindlust ja võimaldab tal vabalt juttu ajada.

​Marju Lauristin: "Täielikult eestikeelne haridus loob meile ühise tuleviku."

Sotsiaalteadlane Marju Lauristin räägib, et kui me tahame sellist Eesti  ühiskonda, mis püsib eesti kultuuril ja eesti keelel, püsib koos ning üksmeelel edasi läheb, siis täielikult eestikeelne haridus on tõesti väga suur pööre, mille me nüüd peame üheskoos tegema.

Üleminek eestikeelsele haridusele on pikk protsess, mille vilju me hakkame nägema alles siis, kui need lapsed, kes nüüd neljandast klassist hakkavad eesti keeles õppima, lõpetavad põhikooli ja saavad täiesti vabalt minna edasi eestikeelsesse gümnaasiumi või kutsekooli.

David Vseviov: "Ühekeelne haridus loob võrdsed võimalused kõigile."


Ajaloolane, Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning haridustöötaja elutööpreemia laureaat David Vseviov räägib, et eesti keele oskus ei ole mitte kohustus, vaid ennekõike võimalus osaleda aruteludes ja väljendada oma mõtteid. Eesti keele oskus aitab olla võrdne võrdsete seas.

Kaimo Kuusk: "Iga uus keel muudab sind rikkamaks."

Eesti suursaadik Leedus Kaimo Kuusk räägib, et kui oskad kellestki teisest rohkem kas või ühe keele, kas või ühe armsa eesti keele jagu, oled sa kellestki teisest erilisem, edukam ja sul on konkurentsieelis.

Diplomaadid koos oma perekondadega satuvad väga erinevatesse keele- ja kultuurikeskkondadesse. Kaimo sõnul on just keeleoskus üks tarvilik asi, mis aitab uues keskkonnas edukas olla.

 Celal Yildirim: "Ise õppides saad olla parim õpetaja".

Tallinna Laagna Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Celal Yildirim on pärit Türgist ja elab nüüd Eestis juba neli aastat.

Olles ise õppinud eesti keelt, kasutab ta oma oskusi, et õpetada matemaatikat ukraina lastele, selgitades keerukaid teemasid lihtsas keeles.

Videos räägib Celal, kuidas ta eesti keelt õppima hakkas ja milliseid ebatavalisi viise ta keeleõppeks avastas. Tema põhimõte on, et kui tema, kes on ise teise emakeelega, suudab eesti keeles õpetada, siis suudavad õpilased ka eesti keeles matemaatikat mõista ja armastada.

Lea Maiberg. Kas varajane keeleõpe on lihtne nagu lapsemäng?

Kati Bakradze-Pank. Kuidas ainetunnid aitavad eesti keelt omandada?

Anu Parts. Lõimitud aine- ja keeleõpetaja annab noorele spetsialistile erialakeele

Viimati uuendatud 28.05.2024

open graph image