Koolikorraldust puudutavaid infotunde saab järele kuulata siin.
Millistel alustel valitakse õpilasele kool? Kas perele antakse valikuvõimalus, millisesse kooli soovitakse laps panna? Kas neil on soovi korral võimalus ka jätkata õpinguid vene õppekeelega koolis? Õppimisvõimalused Ukraina lastele ja noortele loob kohalik omavalitsus, arvestades võimalusel pere soovidega. Vaikimisi lähtume eeldusest, et laps liitub eesti õppekeelega kooliga. Täna me veel ei oska ennustada, kui palju lapsi ja noori haridussüsteemi liitub, kuid selge on, et küllastumise tingimustes võib olla keeruline tagada täpselt sellises formaadis õpet nagu pere soovib. |
Kuidas Ukraina peret kiiresti aidata, et lapsed saaksid lasteaeda ja kooli minna? Kõigepealt tuleb ühendust võtta kohaliku omavalitsusega. Sealt saab vajaliku info. |
Millises klassis jätkab laps või noor õppimist Eesti koolis? Koolikoha taotluse ja tutvumisvestluse põhjal selgub, milline on õpilasele parim õppes osalemise viis. Üldjuhul liidetakse laps või noor vastava vanuseastme klassiga. Võimalik on moodustada Ukrainast tulnud lastele vanuseülesed rühmad, sellisel juhul võib jätta ka klassi määramata, vastava märke („määramata“) tegemise võimalus on ka Eesti hariduse infosüsteemis. |
Mis dokumentatsiooni (käskkirjad jne) peab kool vormistama Ukrainast tulnud õpilaste suhtes, võrreldes tava uussisserändaja õpilastega? Dokumentide vormistamises erisusi ei ole. Õpilase kooli vastuvõtmiseks vormistatakse direktori käskkiri, EHISesse tuleb erivajaduse märge "Uussisserändaja (UA)". |
Millised esmased õppevahendid tuleb õpilasele tagada? Kas need on kuidagi defineeritud või lähtuvad individuaalsetest vajadustest? Esmased õppevahendid annavad õpilasele võimaluse õppetöös osalemiseks. Õppevahendite vajadus täpsustub ka individuaalse plaani alusel. Lähtuge lapsest ja sellest tegevusest, mida päeva planeerite. Tagada tuleb ligipääs arvutiga töötamiseks ning vajadusel ka arvuti. Koostöös Lastekaitse Liiduga otsime täiendavalt võimalusi arvutite soetamiseks. |
Kas Ukrainast tulnud õpilane võib asuda õppima riigigümnaasiumisse? Õppimisvõimalus luuakse piirkonnas, kus laps või noor leiab püsivama elukoha. Seda kindlasti kohaliku omavalitsuse ja kõigi piirkonna haridusasutuste koostöös, sõltumata nende omandivormist. Riigikoolid on igati valmis lahendustesse panustama. |
Kas erakool peab sõlmima lepingu perega? Jah, lapsevanem peab sel juhul olema selgelt teadlik erakooli vastuvõtuga kaasnevatest tingimustest, sh õppemaksust. |
Kas lapse kooli või lasteaeda panekuks on vaja sissekirjutust? Lapse kooli või lasteaia panekuks ei ole vaja sissekirjutust. Kui sissekirjutust veel ei ole, on erandkorras lasteaia ja koolikohtade osas Eesti Hariduse Infosüsteemis loodud võimalus sisestada andmed ka ilma isikukoodita, kasutades ainult lapse sünniaega. Kool seda ise lisada ei saa. Antud olukorras peab kool pöörduma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) toe poole, kes saab lisada süsteemi õpilase sünniaja. Juhul, kui isikukood ja ajutine kaitse tekib, on kooli vastutus õpilase andmeid EHIS-es ise täiendada. |
Kas mu laps saab Eestis õppida, kui tal ei ole isikukoodi või ajutist kaitset? Jah, laps saab sellisel juhul Eestis õppida. Antud olukorras peab kool pöörduma Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) toe poole, kes saab lisada süsteemi õpilase sünniaja. Juhul, kui isikukood ja ajutine kaitse tekib, on kooli vastutus õpilase andmeid EHIS-es ise täiendada. |
Kas kooli vastuvõtmise käskkirjas pean määratlema ka kuidagi sellist nö ajutist staatust, abi osutamine sõjapõgenikele? Välisriigist tulnud õpilase kooli vastuvõtmise käskkirjas pole erisusi tavapärasest kooli vastuvõtmise käskkirjast. Isiku staatus (ajutise kaitse saaja jne), välisriigi kodakondsus, koolikohustuse olemasolu või selle puudumine ei mõjuta otseselt isiku kooli vastuvõtmisega seonduvat. Isik võib igal juhul taotleda enda vastuvõtmist kooli õpilaseks. Küll aga on oluline märkida Eesti hariduse infosüsteemis õpilasele erivajaduse klassifikaatori alt tunnus „Uussisserändaja (UA)“. Selle järgi saame riigina ülevaate 24. veebruarist 2022 Ukraina sõja tõttu liitunud lastest. |
Kas eraisikud saavad oma koolikoha taotlusega ka otse kooli pöörduda? Või käib asjaajamine ainult Tallinna Haridusameti kaudu? Kui lapsevanem pöördub Tallinnas koolikoha taotlemiseks otse kooli, on koolil vaja kindlasti teavitada Tallinna Haridusametit. Üldjuhul peaks kogu info (sh vajadused) ikkagi KOVi koonduma. |
Mille alusel suurendada laste arvu klassis? Kooli pidaja võib erandjuhul direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul suurendada õpilaste arvu üle sätestatud piirnormi (24 õpilast klassis) üheks õppeaastaks konkreetses klassis juhul, kui kõik tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud. |
Mis hetkest alates tekib kohustus haridusteenust pakkuda? Kas siis, kui lapsel on ajutine kaitse olemas või kui ta jõuab kohale? Lapsel on õigus haridusele ka siis, kui ajutist kaitset ei taotleta, st kohe kui saabub KOVi ja avaldab soovi koolikoha saamiseks. |
Kuidas toetab riik rahaliselt õppekorraldust? Raha Ukraina laste eest eraldatakse haridusasutuste pidajatele. Lähtutud on õpilaspõhisest arvestusest, mis sisaldab nii tööjõukulu, huvitegevust, koolilõunat, õppevahendeid kui ka keeleõpet. Toetusraha saamiseks peab laps olema kantud EHISesse. |
Mis keeles tuleb pakkuda huvitegevust? Kõige olulisem on leida kontakt lapsega – seda just esmalt selles keeles ja viisil, nagu valmisolek on, seejärel on väga soovitav teha seda eesti keeles. |
Millised on ootused koolidele peale turvatunde tagamise? Kevadperioodil oli peamine kohenemisprotsessi toetamine, et tekiks arusaam, kuidas uues keskkonnas toime tulla. Oluline oli tagada päevarutiin, et tekiks hõivatus eesmärgistatud tegevusega. Sügisest peavad ka Ukrainast pärit koolikohustuslikus eas lapsed hakkama õppima koolis Eesti õppekavade järgi. Koolid tagavad ka ukraina keele ja kultuuri õppe, kas Ukrainast pärit õpetaja abil või veebi vahendusel. |
Kas kool peab õpilaste vastuvõtmisel lähtuma oma kooli vastuvõtukorrast? Kui kooli vastuvõtukorras on kirjas, et klassi määrab õppenõukogu, siis kas Ukrainast saabunud õpilase vastuvõtmisel tuleb kõik sammud samadel alustel läbi teha? Õpilaste kooli vastuvõtmise vastutus on koolijuhil. Algselt saab märkida EHISesse ka tunnuse “klass määramata”, kui õpilasel on individuaalne tegevusplaan ja ta ei ole kinnistatud ühe konkreetse klassi juurde. Hiljemalt sügiseks 2022 peaks olema selgus, millise klassiga laps või lapsed liidetakse (või luuakse eraldi klass vms) ning see otsus peab olema õppenõukogu poolt kinnitatud. Vajadusel saab õppenõukogu otsuseid teha ka paindlikult – juurutada e-koosolekuid või kasutada regulaarseid aegu nädalas õpilaste jooksvaks vastuvõtuks. |
Mitu klassi on Ukraina põhiharidus? Mitu klassi on kohustuslik haridus? Pärast mitmendat klassi on võimalik minna kutsekooli? Ukraina põhikool on 9-klassiline, kohustuslik haridus on 11 aastat. Kutsekooli saab minna nii pärast põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpetamist. |
Erakooli rahastamine ja 10 päeva nõue Erakooliseadusest: Kuna tegemist on erakooliga, peame arvestama Erakooliseaduse punktiga § 17 (2) “Leping sõlmitakse hiljemalt kümme päeva enne esimese õppemaksu tasumise tähtaega, kuid mitte hiljem kui kümme päeva enne õppetöö algust”. Ehk laps saab alustada õpingud alles 10 päeva pärast lepingu sõlmimist. Kas praeguses olukorras võib teha erandi ja lubada Ukrainast saabunud lapsel alustada õpinguid kohe ja mitte oodata 10 päeva? Kindlasti ei pea õpingute algusega 10 päeva ootama. Õpilane võib hakata õppetöös osalema kohe, kui kool saab talle seda võimalust pakkuda. |
Kui laps elab ühes vallas, kuid õppima asub teises vallas, siis kuidas liigub pearaha ning kas on vaja teha eraldi taotlus pearaha liikumiseks? Haridustoetus eraldatakse sinna kooli, kus laps õpib. Aga muu tegevuskulu, millega KOVid arvlevad, haridustoetuse alla ei käi ja selle kasutamine tuleb KOVidel konkreetsest juhtumist lähtudes kokku leppida. |
Kus on kättesaadav info Ukraina-poolse distantsõppe kooli kohta? Esimese sammuna tuleb laps registreerida Eesti hariduse infosüsteemis Eesti haridusasutusse. Ukraina peamine kaugõppe platvorm on riiklik veebikool, mis sisaldab õppetunde kõigis ainetes nii alg- kui ka keskkooliõpilastele. Distantsõppekoolina tegutseb Rahvusvaheline Ukraina Kool, kus õpilane osaleb õppetöös eksternina, õppides iseseisvalt ja sooritades teema läbimisel nn kontrolltöö, mis saadetakse õpilasele juhendaja poolt ja mille õpilane peab ühe päeva jooksul tagasi saatma. Ukrainakeelne õppevara on loodud Ukraina riigi avalike vahendite toel ja neid võib kasutada vaid mittetulunduslikel eesmärkidel. EdTech Estonia veebilehel mainitud EdTechid pakuvad ukrainlastele oma teenuseid tasuta ja paljud neist töötavad selle nimel, et pakkuda oma teenuseid ukraina keeles. |
Kuidas leian kiirelt ukrainakeelse õppevara? Ukrainakeelne õppekava on koondatud e-koolikotti, otsingusõna “Ukraina” sh näiteks IMZO elektrooniline raamatukogu, kus on tasuta ja lihtsasti kättesaadavad õpikute ja õppekomplektide terviklahenduste PDF-versioonid 1.–11. klassile. Lisaks veel kakskeelsed sõnaraamatud (moldova, vene, poola, rumeenia, ungari suunal), erinevad käsiraamatud (1.–7. klass), metoodilised juhendid ja materjalid õpetajatele ning õpikuid ja käsiraamatuid kutse(tehnilise)õppe õpilastele. Ukrainakeelne õppevara on loodud Ukraina riigi avalike vahendite toel ja neid võib kasutada vaid mittetulunduslikel eesmärkidel. |
Kust ma saan õppematerjali ukrainlastele eesti keele õpetamiseks? Abiks on "Eesti keele õppematerjal ukrainlastele. Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt. Мініграматика з тематичним словником. Minigrammatika temaatilise sõnastikuga." Eesti keele õppimiseks mõeldud käsiraamat tutvustab eesti keele põhistruktuuri ja annab põgusa ülevaate eesti keele grammatikast ja sõnavarast. Soovitused ja mitmesugused abimaterjalid ning suunavad veebilingid kohanemisperioodil Ukraina õpilastele eesti keele õpetamiseks leiate siit. |
Kas erinevatel tugiteenuste pakkujatel väljastpoolt lasteaeda on valmisolek ja kaasatus pakkuda võimalikku abiteenust alushariduses? |
Kuidas liigub info erivajadustega laste kohta, et võimaldada tugiteenuseid lasteaias, koolis? |
Kuidas erivajadusega laps saab õppekoha erikooli või õppida väiksemas klassis? Koolikoha taotlemine algab kirjaliku avalduse esitamisega kohalikule omavalitsusele. Kui koolikoha taotlus esitatakse otse kooli, siis kool koostöös KOViga leiavad õpilasele sobiliku lahenduse. Selleks viiakse läbi vestlused, kus selgitatakse välja õpilase/pere ootused. Kaardistatakse lapse olukord ja psühholoogiline valmisolek õppetööks, et koostada individuaalne tegevuskava. |
Koolidesse jõuavad HEV-õpilased. Oleks vaja rohkem infot selle kohta, kuidas oli korraldatud nende õppeprotsess Ukrainas? Esmaselt on oluline tagada laste, noorte ja nende perede kohanemist uue elukorraldusega, pöörates tähelepanu vaimse tervise hoidmisele. Õppija vajadustest lähtuv õppe sisu ja õppekorraldus räägitakse läbi tutvumisvestluse käigus. Vestluse käigus saab täpsustada, kuidas õpilasel oli Ukrainas korraldatud õppeprotsess ning millist lisatuge vajas ta õppetöö läbimiseks. |
Vajadus on õpilase pedagoogilisele-psühholoogilisele hindamisele, kes seda viib läbi ja kust oleks võimalik saada selleks lisatuge? Kuidas saab piirkondlik Rajaleidja keskus toetada haridusasutust? Esmalt on vajalik läbi viia tutvumisvestlus, mille tulemustest lähtuvalt saab kaasata haridusasutuse või KOVi tugispetsialisti. Võimalik on kaasata teenusvajaduse hindamiseks ja nõustamiseks Rajaleidja. |
Kas ja kuidas on võimalik saada koolipikendust? Ukrainas algab koolikohustus 6-aastaselt. Eestis lähtume Eesti Vabariigi õigusaktidest, mille kohaselt koolikohustus algab jooksva aasta 1. oktoobriks saanud 7-aastasel lapsel. Seega koolipikendust ukraina lastele taotlema ei pea. |
Kuidas tagada KOV-is võrdne kohtlemine HEV õpilaste toetamisel? Sõjapõgenike abistamisel on ilmne, et ajutiselt vajavad nad suurt tähelepanu, et nende elukorraldus saaks võimalikult kiiresti stabiilseks ja traumakogemuse kahjud oleks võimalikult väikesed. Pikemas vaates on oluline, et saabunutele saaks osaks kõik teenused samadel alustel nagu ka teistele elanikele. |
Kuidas korraldada Ukraina õpilastele eesti keele õpet? Abiks oleksid eesti keele algtasemel õpetamise abimaterjalid.
|
Kuidas korraldada Ukraina õpilastele eesti keele õpet? Abiks oleksid eesti keele algtasemel õpetamise abimaterjalid. Soovitused ja mitmesugused abimaterjalid ning suunavad veebilingid Ukraina õpilastele eesti keele õpetamiseks kohanemisperioodil leiate siit. Abiks on ka "Eesti keele õppematerjal ukrainlastele. Розмовляємо естонською. Räägime eesti keelt. Мініграматика з тематичним словником. Minigrammatika temaatilise sõnastikuga.". Eesti keele õppimiseks mõeldud käsiraamat tutvustab eesti keele põhistruktuuri ja annab põgusa ülevaate eesti keele grammatikast ja sõnavarast. |
Kus on võimalik õppida eesti keelt? Täiskasvanutel on eesti keele õppimiseks mitmeid võimalusi:
|
Kas eesti keelt saab õppida ka iseseisvalt? Iseseisvalt on eesti keelt võimalik õppida kahel veebikursusel: https://www.keeleklikk.ee/
Kursused on läbitavad nii inglise kui ka vene keele baasilt. Õppijatele pakuvad tuge õpetajad, kes tagasisidestavad õppijate tööd. Tutvuge ka teiste iseseisva õppe võimaluste ja materjalidega (nii eesti, inglise kui ka vene keeles) siin. Lisaks on avatud täiendav tasuta keeleõppekeskkond: https://learn.multikey.app/A1_kodurahu_april |
Kus saan endast märku anda, kui olen valmis eesti keelt õpetama? Integratsiooni Sihtasutus kogub nende inimeste kontakte, kes on valmis Ukrainast saabunutele eesti keelt õpetama. Inimesed, kellel on filoloogia- või haridusalane haridus, saavad endast märku anda sihtasutuse kodulehel. |
Kuidas saab tööandja toetada töötaja eesti keele õpet? Ukrainast saabuvad inimesed sisenevad ka Eesti tööturule ning koos sellega tekib neil vajadus tööalase eesti keele õppe järele. Tööandjatel on võimalik töötajate keeleõppe toetamiseks saada nõustamist Integratsiooni Sihtasutusest. Tööandja juures toimuvat töötajatele pakutavat keeleõpet toetab Töötukassa. Keeleameti lehel saab lugeda Ukrainast saabunute värbamisest ja eesti keele oskusest. Kui tööandja soovib ise leida keeleõppefirma, kes tema töötajatele eesti keelt õpetaks, soovitame eelistada keeleõppefirmasid, kellel on Keeleameti väljastatud tegevusluba (vaata siit). |
Kuidas saab KOV info, millise ameti ja kvalifikatsiooniga on Ukrainast piirkonda tulnud inimesed? |
Kust leiame infot põgenikest õpetajate jt koolis vajalike töötajate kohta? Eesti Töötukassa avas internetikeskkonna, kuhu tööandjad saavad üles panna oma tööpakkumised ning Ukrainast tulnud põgenikud neile kandideerida. Loodud internetikeskkond on ka vene ning inglise keeles. |
Mis ametikohale Ukrainast pärit õpetaja tööle võtta?
|
Kuidas peab kool käituma Ukrainast tulnud õpetaja või teiste lapsega töötavate inimeste karistatuse kontrollimisel (lähtuvalt lastekaitseseaduse paragrahvis 20 toodud piirangutest)?
|
Missugune leping Ukrainast pärit töötajaga sõlmida? Lepingu liik sõltub töö korraldusest ja ülesannetest, töö tegemise kohast, ajast ning tasustamisest ja muust. Täpsema info, millist liiki lepingut sõlmida, leiab Tööinspektsiooni veebilehelt. |
Mis keeles peab olema tööleping?
Tõlkimise korral tuleks eelistada kirjalikku tõlget, sest suulise tõlke puhul võib tekkida vaidlus selle üle, kas tõlgiti kogu informatsioon. Kuivõrd Eesti Vabariigis on asjaajamise keel eesti keel, peavad töölepingud olema ka eesti keeles, juhuks, kui järelevalve korras on vaja need esitada tööinspektorile. Seega on mõistlik sõlmida töölepingud ja koostada muud tööalased dokumendid paralleelselt mõlemas keeles (nt eesti - ukraina või eesti - vene vm töötajale arusaadavas keeles). |
Mis tasemel keeleoskust nõutakse Ukrainast eesti või vene õppekeelega kooli tööle asuvalt õpetajalt?
|
Tööle võetavad Ukraina põgenikud ei valda eesti keelt. Kas ja kuidas tohime nad üldse tööle võtta?
|
Kas Ukrainast pärit õpetajatel tuleb läbida kutsekvalifikatsiooni tunnustamise protsess? Ei. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine toimub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse alusel. Seaduse järgi (§ 4 lõike 2 punkt 2) peab kutsekvalifikatsiooni tunnustamist taotleva inimese haridus olema omandatud peamiselt Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Kui haridus on omandatud peamiselt muus välisriigis kui Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, peab isikul olema kolmeaastane asjaomasel kutsealal töötamise kogemus, mis on omandatud ja tõendatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustanud Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. |
Kuidas hinnata Ukrainast pärit õpetaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele? Vastavuse hindamisel tuleb aluseks võtta haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. Kutseõppeasutuste õpetajate puhul võtta aluseks Kutseõppeasutuse seadus, mis sätestab, et õpetaja kvalifikatsiooninõuded on esitatud õpetaja ja kutseõpetaja kutsestandardites ning kutseõpetaja kutsestandardi madalaimale tasemele vastavaid õpetajaid ei tohi koolis olla üle 20%. Õpetaja vastavust kvalifikatsiooninõuetele hindab direktor. Kolmandatest riikidest pärit õpetajatele rakenduvad samad nõuded, mis meie enda õpetajatele. Üldiselt täidetakse õpetajate ametikohad avaliku konkursi korras, kuid konkursi võib jätta korraldamata kui tööaeg ametikohal on väiksem kui 50% täistööajast. |
Kuidas hinnata Ukrainast pärit tugispetsialisti vastavust kvalifikatsiooninõuetele? Vastavuse hindamisel tuleb aluseks võtta haridus- ja teadusministri 29. augusti 2013. a määrus nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. Erinevalt õpetajast piisab tugispetsialistidel nõuete täitmiseks erialasest ettevalmistusest. Näiteks, koolipsühholoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või koolipsühholoogi kutse. Seega võib koolijuht tööle võtta erialase magistrikraadiga koolipsühholoogi. |
Soovime võtta tööle põgenikust Ukraina õpetaja või tugispetsialist, aga ei oska hinnata tema haridustaseme vastavust või tal puuduvad haridust tõendavad dokumendid. Haridustaseme vastavust Eesti haridussüsteemis või haridust tõendavate dokumentideta pagulaste haridustaset hindab Eesti ENIC/NARIC Keskus. |
Kuidas saab Ukraina põgenikust õpetaja õpetajakutse? |
Missugused kvalifikatsiooninõuded kehtivad õpetaja abidele jt tugitöötajatele? Riiklikult pole nendele ametikohtadele kvalifikatsiooninõuded kehtestatud. Tööandja seab tööülesannetest lähtuvalt ise täidetava ametikoha täitjale tingimused, millele töötaja peab vastama. |
Millised eesti keele oskuse nõuded kehtivad?
|
Milline roll on Keeleametil?
|
Kuidas toimida, kui soovin palgata Ukrainast saabunud sõjapõgeniku eesti keele oskust eeldavale ametikohale? Nendes valdkondades, kus on kehtestatud keelenõuded, tuleb töökorralduslike meetmetega tagada eestikeelne suhtlemine ja tarbijateave (nt eestikeelse kliendisuhtluse tagamiseks peab kaupluse müügisaalis või muus kohas, kus klientidega vahetult suheldakse, olema alati eesti keelt valdav kolleeg, kes vajadusel Ukrainast saabunud teenindajat aitab ja toetab). Tutvu lähemalt Keeleameti soovitustega Ukraina sõjapõgenike töölevõtmiseks.Eesti keele õppega peaks töötaja alustama esimesel võimalusel. Seda saab teha iseseisva õppena (nt www.keeleklikk.ee) või keelekursustel osaledes (võimalusi on mitmeid, vt lähemalt KKK alaosa „Täiskasvanute eesti keele õpe“), kuid oluline on ka töökaaslaste ja tööandja toetav roll: et töökohal soositaks eesti keeles suhtlemist ning oldaks kannatlikud ja toetavad eesti keele omandamisel, isegi kui võiks üle minna muule keelele. |
Kuidas toetada lasteaialapse üleminekut kooli? Kas on vaja toetada lapse keeleõpet, kõnearengut jms? Nii nagu kooli puhul, ei ole kohanemisperioodil esimene ülesanne eesti keele õpe – seda jõudumööda. On tõenäoline, et sõjapõgenike emakeelearengule samuti järgneva kahe kuu jooksul pole võimalik väga tugevat õlga alla panna. Sotsialiseerimine ja mõtestatud tegevus on sel aastal esimene ülesanne, sügiseks oleme jõudnud ehk vajaliku kaardistuseni, mil moel ja milliste ressurssidega nii eesti keele kui ka emakeele arengut toetada. |
Kuidas korraldada Ukraina lastele õpet lasteaias, kui rühmad on täis? Sobivad lahendused tekivad koostöös. Laste arvu suurendamine rühmades on üks variant. Samas on kindlasti Ukrainast tulnud lapsevanemate hulgas neid, keda saab rakendada abiõpetajana/tugiisikuna jm tööle ning moodustada eraldi hoiurühmi, mis ei pea ka paiknema tingimata lasteaia ruumides. Kui päevategevuste korraldamiseks on ruumi näiteks kohalikus noortekeskuses, raamatukogus või mujal, ongi mõistlik kasutada neid ressursse. Esmased lahendused on vajalik luua võimalikult operatiivselt ja kiirelt. Püsivamate lahenduste leidmisega läheb aega. |
Kuhu suunata sel aastal 6-aastaseks saanud lapsed, kas kooli või lasteaeda? 6-aastased lapsed tuleb suunata lasteaeda, sest meil lähevad lapsed kooli 7-aastaselt. |
Kas pidaja võib lasteaias rühma registreeritud laste arvu suurendada hoolekogu nõusolekuta?
|
Kuidas toimub 2023. aasta kevadel Ukrainast tulnud õpilaste 9. klassi lõpetamine? Ukrainast pärit õpilased sooritavad põhikooli lõpetamiseks lõpueksamid. Lõpueksamite sooritamisel on võrreldes tavaõpilastega teatud erisused, millest saab ülevaate 18. jaanuaril toimunud infotunnist.
Põhjalikum info Ukraina õpilaste kooli lõpetamise kohta 2023. aasta kevadel on kättesaadav SIIN (EST) ja SIIN (RUS). Vaata ka Selgitused Ukraina õpilaste põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise võimaluste kohta kevadel 2023 |
Kuidas saab Ukrainast pärit sõjapõgenik astuda Eestis kõrgkooli?
|
Kuidas saab Ukrainast pärit üliõpilane jätkata õpinguid Eesti kõrgkoolis? Kui üliõpilane käis juba Ukrainas ülikoolis ja soovib jätkata õpinguid Eesti kõrgkoolis, siis tuleks pöörduda HARNO (ENIC/NARIC Keskus või Study in Estonia) poole kvalifikatsiooni vastavuse kontrollimiseks või sobiva õppekava leidmiseks. Ühendust soovitame võtta ka välja valitud kõrgkooliga, kes selgitab millistel tingimustel on võimalik õpitut üle kanda ja õpinguid jätkata. |
Kas kulud hüvitatakse ka eraüldhariduskoolidele ja eralastaedadele? Valitsuse otsusega hüvitab Haridus- ja Teadusministeerium Ukraina sõjapõgenike kulud alus-, üld- ja kutsehariduses olenemata omandivormist. |
Kas huviharidus (muusikakool, kunstikool, kultuuri- ja huvialakeskuses toimuvad ringid on õpilastele tasuta?
|
Millise perioodi kohta on tasu määratud?
|
Kellele toetus eraldatakse ja millistel alustel? Toetus eraldatakse haridusasutuse pidajale. Vaata täpsemalt rahastamise infolehest. |
Kas toetus arvestatakse 2022. a lõpuni või õppeaasta lõpuni?
|
Kuidas arvestatakse pärast ministri käskkirja väljaandmist lisanduvate õpilastega aasta lõpuni?
|
Kas võime võtta praegu sõjapõgenike laste lasteaiakoha rahastamise aluseks samad arvestuse alused, mis vallas üldiselt kehtivad?
|
Kas alla 19-aastased ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud on Eestis ravikindlustatud? Jah. Seejuures ei ole alla-19-aastaste puhul ravikindlustuse tekkimiseks oluline, kas see isik on või ei ole Eestis kooli nimekirja kantud, jätkab või ei jätka õpinguid Ukrainas, on või ei ole saanud oma elukoha KOVi täpsusega Eestis registreerida. Ravikindlustus tekib ajutise kaitse saamisel (haigekassa saab andmed RR-st). Juhul, kui töötukassasse pöördub alla 19-aastane laps või tema vanem lapsele ravikindlustuse saamise eesmärgil, palun selgitage, et ajutise kaitse korral tekib lapsele ravikindlustus automaatselt. Kui selgub, et ajutine kaitse on lapsel olemas kuid ravikindlustust mitte, palun edastage isikukood andmete kontrollimiseks haigekassale info@haigekassa.ee asjaolude kontrollimiseks. |
Kas 19-aastane ja vanem õppija, kes on katud Eesti põhikooli, gümnaasiumi, kutsekooli, kõrgkooli nimekirja, on kindlustatud läbi õppimise. Jah. Tema õppimise andmed edastab Haigekassale Haridus- ja Teadusministeerium, misjärel tekib isikule ravikindlustus. Kui 19-aastane või vanem Eestis õppiv ajutise kaitse saaja pöördub murega, et tal ei ole ravkindlustus siiski tekkinud, palun edastage isikukood andmete kontrollimiseks haigekassale info@haigekassa.ee asjaolude kontrollimiseks. |
Kas 19-aastane ja vanem õppija, kes jätkab õpinguid Ukraina põhikoolis, gümnaasiumis, kutse- või kõrgkoolis ja ei ole kantud Eestis koolinimekirja saab ravikindlustuse? Ta peab õppimise kaudu ravikindlustuse saamiseks pöörduma Haigekassa poole (kas kirja teel või info@haigekassa.ee) ja saatma omakäelise avalduse ravkindlustuse saamiseks õppimise alusel koos tõendi vms infoga, mis tõendab tema õppimist Ukraina õppeasutuses. Iga juhtumit vaadatakse eraldi ja Haigekassa arvestab, et õppimise tõendamises ei pruugi taotlejal olla võimalik esitada ametlikku kooli tõendit paberkandjal. Kui 19-aastane ja vanem õppija, kes jätkab õppimist Ukraina kutse- või kõrgkoolis soovib, saab ta pöörduda Harno poole, et leida enda eriala või õppevaldkonnale analoogset õpet Eestis pakkuv kool ning kooliga kokkuleppel taotleda end kandmist kooli nimekirja külalisõpilasena. Külalisõpilaste Ukrainas õppimise andmed on Harno poolt kontrollitud ning nendel tekib ravkindlustus kooli nimekirja külalisõpilasena kande alusel. |
Kas on võimalik saada ravikindlustus kui inimesel ei ole Eestis ajutist kaitset? |
Toetus KOV-idele Ukraina noorte lõimumise ja keeleõppe tegevusteks
toetusi puudutav infotund on järelvaadatav SIIN
Kuidas ning millal tuleb esitada aruandlus? Toetuse aruandevorm on kättesaadav Konkursiveebis (Riigieelarveline toetus kohalikele omavalitsutele Ukraina noorte tegevuste elluviimisel noortevaldkonnas → Toetuse kasutamise tulemuste vorm). Sisuline aruanne tuleb esitada hiljemalt 31. juuli 2023. Toetuse aruande vormi tutvustava esitluse leiab siit. |
Kas toetust võib kasutada 2023. aastal toimuvate malevate rahastamiseks? Meedet kujundades oli sihiks, et UA lisameetme kasutamise periood ei kattuks teiste 2023. aastasse planeeritud meetmete kasutamise perioodiga. Kuna malevate korraldamiseks on vastav riiklik meede olemas (taotlusvoor malevakorraldajatele), siis soovitame malevate korraldamisel kasutada eelnimetatud taotlusvooru võimalusi. Juhime tähelepanu, et UA toetuse kasutamise periood lõpeb 15. juunil 2023. Kui enne seda tähtaega soovitakse muuhulgas ellu viia toetuse eesmärgist lähtuvaid töökasvatuslikke tegevusi, võib selleks toetust kasutada. |
Milline peab olema noorte omaalgatus antud toetuse kontekstis? Nimetatud toetuse raames ei ole noorte omaalgatuse põhimõtteid kitsendatud ning lähtuda tuleks kõige üldisemast, mis ütleb, et noorte omaalgatuse puhul on tegemist algatustega, kus noor oma initsiatiivil ning talle loodud tugisüsteemi toel viib kogukonnas ja laiemalt ühiskonnas ellu positiivseid muutuseid, omandades seeläbi mitmekülgse ja väärtusliku õpikogemuse. Oluline on jälgida toetuse kasutamise tingimustes välja toodud nõuet eesti keelt heal tasemel oskavate ja Ukraina noorte osakaalu kohta tegevustes (lõimumise tagamiseks peab tegevuste (v.a informatiivse sisuga ürituste) korraldaja igasse tegevusse kaasama Ukraina sõjapõgenikest noori ja 30%–50% ulatuses eesti keelt heal suhtlustasemel oskavaid noori). Rohkem infot noorte omaalgatuste toetamisest leiab Haridus- ja Noorteameti kodulehelt |
Kas toetust saab kasutada noortega tegelevate inimestele koolituste korraldamiseks, et tõsta nende oskusi keeleõppe läbiviimiseks? Toetuse eesmärgiga koolituste korraldamine vastuollu ei lähe, kuid koolitust planeerides on oluline mõista koolitusvajadust, koolituse mõju ning kindlustada, et koolitatavad saaksid osa koolitusest, mille viib läbi vastavat pädevust omav koolitaja. Soovitame eelnevalt uurida, kas koolitusvajadustele vastav koolitus on pakkumisel. Üks võimalus koolituste kohta infot leida on täienduskoolituste infosüsteem Juhan. |
Mida on mõeldud käskkirja puntiga 11.3: "Kuidas mõjutasid toetusega elluviidud tegevused noorsootöösse, huviharidusse ja huvitegevusse kaasatud Ukraina sõjapõgenikest noorte arvu?" |
Mis saab, kui planeeritud üritusele ei tule 50% noori? Soovitame sellises olukorras analüüsida põhjuseid, miks osalus jäi planeeritud väiksemaks ja kaaluda uue sündmuse korraldamise vajadust. |
Milliseid tegevusi antud toetusega toetatakse? Toetuse kasutamisel peab silmas pidama toetuse eesmärki (noorte keeleõpe ja lõimumise toetamine mitteformaalse õppimise keskkondades). Käskkirja punkt 5 annab ülevaate, milline peab olema nende tegevuste sisu, milleks toetust võib kasutada. Tegevuste formaadi, korduvuse, toimumiskoha jne saab kujundada kohalikest oludest ja vajadustest lähtuvalt. Iga tegevus peab soodustama Ukraina noorte eesti keele õpet ja lõimumist. |
Mis on oluline info antud toetusega seoses, mis ei väljendu käskkirjas? Lähtuge kohapealsetest oludest ja noorte vajadustest, kaasake erinevaid osapooli (sh teenusepakkujad, naaberomavalitsuste kolleege, kohapealsete võrgustike liikmeid, Ukraina lapsevanemaid jne) juba tegevuse planeerimise faasis. Hoolitsege selle eest, et lapsevanemad saaksid tuttavamaks Eesti noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalustega, mis loovad Ukraina noortele võimalusi kooliväliselt ja huvist lähtuvalt omandada oskusi ja julgust eesti keeles suhtlemiseks ning leida uusi kohalikke sõpru. Kui mõnele sündmusele tahab koos lapsevanemaga kaasa tulla noore kui 7aastane õde/vend, looge selleks võimalus, kuid silmas tuleb pidada, et toetus on suunatud noorte (so 7-26 aastaste isikute) keeleõpe ja lõimumise toetamiseks mitteformaalse õppimise keskkondades. Soodustage Eesti ja Ukraina noorte ühiseid omaalgatusi. |
Kas tulevad veel laagritoetused ukrainlastele? Eraldi meedet praeguse seisuga kavandatud ei ole. Ukraina noorte võimaluste kohta 2023.a. suvel osaleda püsi- või projektlaagrites vaata infot https://harno.ee/noorte-tervistav-ja-arendav-puhkus |
Kas kõikvõimalikud ürituse korraldamisega seotud kulud (toitlustus, ruumi rent, koolitaja jms) on abikõlbulikud või on piiranguid? Toetuse kasutamisel peab silmas pidama toetuse eesmärki (noorte keeleõpe ja lõimumise toetamine mitteformaalse õppimise keskkondades). Käskkirja punkt 8 ütleb, milleks toetust kasutada ei tohi: üldhariduskoolis toimuvaks eesti keele õppeks, põhivara soetamiseks, ehitamiseks, ruumide majanduskulude eest tasumiseks, kinnisvara ja sõiduvahendite omandamiseks ja kasutusele võtuks. Kui omavalitsuses on vähe ukraina sõjapõgenikest noori, siis on õigustatud suuremas mahus Eesti noorte kaasamine. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata eri rahvustest noorte omavahelisele lõimumisele |
Kas seda raha võib kasutada ukraina noortele huviringide juhendajate töötasudeks? Jah, toetust võib kasutada Ukraina noortega tegelevate inimeste sh ringijuhtide töötasudeks, kui selleks on vajadus. Näide: uute noorte lisandumisega huviringi suureneb juhendaja koormus või luuaksegi uus huviring, keeleõppe ja lõimumise toetamiseks. Oluline on silmas pidada, et riigi tugi on täiendav tugi omavalitsuste oma panusele. |
Soovin kaasa aidata ukrainlaste kogukonna moodustumisele, eestlastest sõprade leidmisele ning lastele ja noortele huvitegevuse korraldamisele. Kas kavandatud tegevustele on võimalik toetusmeetmest vahendeid taotleda? Toetuse kasutamisel peab silmas pidama toetuse eesmärki (noorte keeleõpe ja lõimumise toetamine mitteformaalse õppimise keskkondades). Kui kirjeldatud tegevus aitab kaasa Ukraina noorte lõimumisele ning toetab nende eesti keele õpet, on tegevus toetuse mõistes abikõlblik. Iga tegevus peab soodustama Ukraina noorte eesti keele õpet ja lõimumist, mis tähendab, et ka Ukraina kogukonnas läbiviidav huvitegevuse, peab kasvatama noorte oskusi eesti keele kasutamisel ja suurendama lõimitust Eesti noortega. |
1.11.2022 seisuga on märgitud Lisa 1 tabelis /.../ vallas 38 noort ( 7-17a). Kas toetuse summa eest tehtud tegevustesse peavad olema kaasatud kõik need 38 noort või võib olla kaasatud ka vähem? Kas on selles osas tingimused seatud? Noorte arv on arvestuse aluseks. Toetuse kasutamisel tuleb silmas pidada toetuse eesmärki ja lähtuda püüdlusest kaasata UA noori tegevustesse maksimaalselt. Toetuse perioodi lõppemisel saate aruandes märkida, millises mahus ja miks ei saanud kõiki noori kaasata, kuid eeldus on, et KOV annab endast kõik oleneva, et kontakt luua ja noori tegevustesse kaasata. Samuti on õigustatud nende noorte kaasamine, kes toetuse kasutamise perioodil teie omavalitsusse Ukrainast sõjategevuse tõttu täiendavalt saabuvad. |
Tegevuste läbiviimiseks on abikõlbulikud kulud ka transport ning nõustamisteenus? Jah, kui tegevused on kooskõlas toetuse kasutamise eesmärgiga, mis on noorte keeleõpe ja lõimumise toetamine mitteformaalse õppimise keskkondades. |
Toetust eraldatakse omavalitsustele Ukraina sõjapõgenike noorte arvust lähtuvalt. Mille lausel on tabelisse andmed kantud (kommunikatsiooni väljundi tabelist või väljund õppurite HEV-id)? Ukrainast pärit sõjapõgenikest noorte arv on kohalikus omavalitsuses ajas muutuv. Antud toetuse arvestamise aluseks on võetud noorte arv, mis kajastus 1.11.2022 seisuga rahvastikuregistris. Kui ukraina noored on jõudnud üldhariduskooli ja nende andmed kajastuvad EHIS-s, kuid nad ei olnud 1.11. 2022 rahvastikuregistris registreeritud, siis on soovitatav nad toetuse eest läbiviidavatesse tegevustesse kaasata ning selgitada, ennekõike noorte seaduslikele esindajatele, miks on oluline oma elukoha registreerimine rahvastikuregistris. Ukraina kogukonnale on oluline selgitada, et oma elukoha määratlemine ei ole seotud vaid antud konkreetse toetusmeetme tegevustesse kaasamisega vaid kõigist kohaliku omavalitsuse kasutada olevatest toetusmeetmetest osa saamiseks. |
Kuidas on lood alla 7-aastaste lastega? Toetus on suunatud noortele, kes on 7-26 aastased isikud. |
Viimati uuendatud 22.05.2023