Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.
2023. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 13. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.
2023. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 32 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on leitavad meie kodulehelt.
Rahvahääletus
Kandidaatide kirjeldused
2023. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 32 mullust keeletegu, mille põhjalikumaid kirjeldusi näed allpool.
O&K jutukaardid
Keelekeskus GAME
О&К kaardid on loodud nii eesti kui ka teiste keelte õppimiseks. Piltidel on kujutatud tegelasi,
kes leiavad end igal kaardil erinevatest ebatavalistest, lõbusatest, argipäevastest ja vahel ka
absurdsetest olukordadest.
80 kaardi sisse on kodeeritud igapäevaseks suhtluseks vajalik minimaalne sõnavara
(nimisõnad, omadussõnad ja tegusõnad). Kaarte saab kasutada etapiviisiliselt. Kõigepealt saab
õppida üksikute objektide ning tegevuste tähendusi. Seejärel saab nende põhjal luua meie
kangelastest lugusid ja koostada dialooge.
Kodulehel on 40 mängu kirjeldused, mida on О&K kaartide abil keeleõppe eesmärgil mängida
võimalik. Alustades lihtsatest liikuvatest soojendusmängudest ja lõpetades kaasahaaravate
improvisatsiooniliste vaba rääkimise mängudega.
Lisainfo: www.okcards.eu
Esitaja: Aleksei Razin
Eestikeelsele õppele üleminek Paldiski lasteaias Sipsik
Paldiski lasteaed Sipsik
Paldiski lasteaed Sipsik osaleb 2023. aasta keeleteo konkursil, esitledes olulist panust
eestikeelsele õppele ülemineku protsessis. Alates märtsist 2023 on lasteaed teinud suuri
samme eesti keele tuntuse, õpetamise ja kasutamise edendamiseks. Lasteaia direktor valiti
Lääne–Harju valla ülemineku töörühma juhiks, rõhutades tema juhtimisalast pädevust.
Alates 2023. aasta juunist on Sipsiku lasteaed olnud tihedas koostöös Haridus- ja Noorteameti
eestikeelsele õppele ülemineku nõustajaga. Individuaalsetel kohtumistel on arutatud mitmeid
teemasid, sealhulgas koostööd koolidega, lapsevanematega ning eesti keele õppimise
toetamist.
Lastevanematega tehtav koostöö on olnud keskne, kajastudes regulaarsetes kohtumistes,
avatud suhtluskanalites ja nõustamiskeskuse loomises. Oktoobris 2023 loodi lastevanemate
nõustamiskeskus „Sipsik aitab“, mille eesmärk on pakkuda tuge vanematele, kes seisavad
silmitsi raskustega laste eestikeelsele haridusele üleminekul.
Esitaja: Natalja Kanysheva
Väike-Maarja keeletammiku nime- ja infotahvlite uuendamine ja kauane eesti keelt
väärtustav tegevus
Väike-Maarja vald (töörühma juhid Maire Haava, Ilve Tobreluts, liikmed Ly Ipsberg, Indrek
Kesküla, Ellu Moisa, Ene Preem, Anneli Tell, Aare Treial jt)
5. juunil 2023 paigaldati vallavalitsuse tellimusel Väike-Maarja keeletammikusse 49 uut
puitplangust ja metallist, asukoha QR-koodiga info- ja nimetahvlit (teostus disainibüroolt Velvet)
– 42 F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaatide ja kolm vabariigi presidentide istutatud puude
juurde ning üks Georg Lurichi mälestuseks, lisaks 3 suurt infotahvlit.
Väike-Maarja kogukonna 35 aastat kestnud ja jätkuv tegevus keeleauhinna ning eesti keele
väärtustamiseks on seisnenud auhinna väljaandmise toetamises selle algusaastail, kolme
rahvusvahelise konverentsi „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa“ ja teemakohase fotonäituse
korraldamises, 20 professionaalsete ja õpilasettekannetega keeleauhinna keelepäeva
läbiviimises, X klassi eesti keele kursuse „Keel ja ühiskond“ sisustamises ning pidevas
keeletammiku eest hoolitsemises. Väike-Maarja on soodustanud eesti keele alast arutelu, olnud
nii tegevuste algatajaks kui ka korralduspartneriks, tõstes sellega eesti keele mainet kodu- ja
välismaal.
Esitaja: Jüri Valge
Arendavad õppevideod eesti keeles
Aleksandra Danštšikova
Kohtla-Järve lasteaia Tuhkatriinu õpetaja hakkas ise koostama lastele eestikeelseid arendavaid
õppevideoid, kuna internetis ei olnud neid vajalike teemadega saadaval. Videod on lihtsad,
arendavad ning sobivad lastele juba varases eas. Samuti saab neid kasutada täiskasvanute
õpetamisel. Videod on tasuta kasutamiseks kõigile.
Selline õpetaja algatus on märkimisväärne panus eesti keele haridusse, ühiskonda ning laste
arengusse. See näitab tema pühendumust ja soovi täiendada olemasolevat õppematerjali,
tagades lastele mitmekesisema ja interaktiivsema õpikogemuse. Luues tasuta kättesaadavaid
õppevideoid, laiendab õpetaja eesti keele õppe võimalusi ning muudab õppimise
atraktiivsemaks ja kättesaadavamaks.
Videod on kättesaadavad SIIN.
Esitaja: Ilona Kuningas
Jõekääru lastelaager Kanadas
Monika Roose ja Jõekääru laagri juhatus
Jõekääru lastelaager tegutseb alates 1952. aastast ja on võtmeorganisatsioon, mis vastutab
meie eesti keele ja identiteedi hoidmise eest Kanadas. Viimase 20 aasta jooksul on ettevõte
jätkanud eesti keele õppe pakkumist igal aastal sadadele lastele, kes tulevad laagrisse mitmelt
poolt Kanadast ja Ameerika Ühendriikidest. Laager pakub kaasahaarava 4-nädalase
programmiga keeleõpet kõigil tasemetel. Laagri juhataja Monika Roose on viimased 20 aastat
vastutanud laagri programmi arendamise ja elluviimise eest.
Nii Monika kui ka laager väärivad tunnustust vabatahtliku pühendumise eest eesti keele õppe ja
identiteedi hoidmisele ja edendamisele välismaal.
Esitaja: Marcus Kolga
Raamat „Eesti keele teetähised“
Koostaja Asta Õim, toimetaja Jüri Valge, keeletoimetaja Tiina Hallik, kujundaja-küljendaja Sirje
Ratso. Tallinn: Emakeele Selts, EKM Teaduskirjastus, EKSA, 2023, 272 lk.
Sisukas, hariv ja parimas mahus ülevaade eesti (kirja)keelest XIII–XXI sajandil, keeleloo
märgilise tähendusega sündmustest ning eesti keelt mõjutanud uurimustest-ettevõtmistest on
oluline panus eesti keele mõistmisse ja väärtustamisse. Raamatusse on suudetud mahutada nii
olulisemad kirjamehed, väljaanded kui ka kõik tähtsad keelesündmused kuni eesti keele aastani
välja.
Autor näitab, kuidas väikese kõnelejaskonnaga eesti keel on arenenud rikkaliku sõnavaraga ja
viimistletud struktuuriga kogu ühiskonna vajadusi rahuldavaks kultuurkeeleks. Teos on
kirjutatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et meie emakeelt ja selle
kujunemislugu on prestiižikas tunda.
Erinevatele sihtrühmadele jõukohane lugemine pakub nii üldisemaid keeleloo teadmisi kui ka
osutab radadele, mida mööda minnes pääseb süvenenumate käsitlusteni. Kaunilt kujundatud ja
ladusas keeles teos peaks kuuluma vähemasti kõigisse kooliraamatukogudesse.
Esitajad: Piret Voolaid, Jüri Viikberg
Grupp „Räägi minuga“ Facebookis
Nataja Kitam
Esitamise aja seisuga (05.01.2024) ühendab Natalja Kitami 2018. aastal loodud eesti keele
grupp „Räägi minuga“ 21,3 tuhat inimest; iga päevaga tuleb aina uusi inimesi juurde. Kitami
eestvedamisel antakse soovitusi eesti keele õppimisel kõikidele abivajajatele, suurt abi saavad
nii eesti keelt võõrkeelena rääkivad kohalikud kui ka uued sisserändajad ja Ukraina
sõjapõgenikud. See grupp on kohtumispaigaks kõigile, kes tunnevad huvi eesti keele ja meele
vastu, igale küsimusele vastatakse alati. Ka eestlased võtavad sellest osa: Einar Kraut ja paljud
teised abivalmid inimesed aitavad eesti keele õppijatel vigu parandada, ja, mis kõige olulisem,
jagavad infot selle kohta, mis toimub eesti kultuuriruumis, viidates eesti ajakirjandusele,
saadetele, filmidele. Rühma igapäevase tegevuse käigus saavad inimesed infot keeleõppimise
võimaluste ja olemasolevate õppematerjalide kohta.
Grupp „Räägi minuga“ on suurim eesti keelt populariseeriv inforuum, kus suhtlemine on elav,
hooliv, ja just nii näebki välja tõeline integratsioon. Kindlasti vajab see keeletegu tunnustamist!
Raamat „Keele konksvingerdusi“
Autor Monika Undo, illustraator Ave Taavet, toimetaja Marika Mikli. Tallinn, 2023, 144 lk.
Monika Undo on Läänemaa Ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kelle sulest on
ilmunud mitmeid artikleid ning keele- ja kirjanduse õpikuid. Raamat „Keele konksvingerdusi“ on
lõbus ja huvitav sissevaade eesti keele ununenud sõnade rikkasse maailma. Raamatus leiduvad
uudis- ja unarsõnad arendavad keeletaju, rikastavad keelt sünonüümidega ning tuletavad
meelde, kui kokkuleppelised on need märgid, milles me igapäevaselt teineteisega suhtleme.
Monika Undo panus õpilaste keelehuvi sütitamisel ja emakeele ainevaldkonna arendamisel on
hindamatu väärtusega.
Esitaja: Gina Metssalu
Keelekümblusprogramm lasteaedades 20
Tallinna Vindi lasteaed, Nonna Meltsas, Hedi Minlibajeva, Olga Nikonova, Jelena Kondratjeva
2003. aasta septembris alustasid tööd üheksas Eestimaa lasteaias esimesed
keelekümblusrühmad; aastal 2023 möödus sellest 20 aastat. Üks nendest alustajatest oli
Tallinna Vindi lasteaed. Kogu töörühm, kes alustas 2003. aastal, töötab keelekümbluses siiani,
sest ollakse veendunud, et keelekümblusmetoodika annab häid tulemusi ja on loomulik viis
teise keele omandamiseks.
Lapsevanematest, kes esimesel sügisel olid ebalevad ja kõhklevad, on nüüdseks saanud
keelekümbluse tulised pooldajad, sest laps omandab teise keele mängeldes ja kasutab eesti
keelt julgelt ka väljaspool lasteaeda. Lapsevanemad hindavad keelekümblusmetoodikat kui
parimat võimalust anda lastele hea eesti keele oskus ja laiendada nende suhtlusringi, mis
võimaldab tulevikus lõimuda Eesti ühiskonda ja jätkata õpinguid eesti keeles, olla vaba elukutse
ja töökoha valikus, osaleda võrdväärse kodanikuna riigi elus.
Keelekümbluse positiivset mõju on näha metoodika tulemuslikkuses ja vanemate suurenenud
huvis keeleõppe vastu.
Esitaja: Nonna Meltsas
Tallinna Kunstigümnaasiumi emakeelenädal
Tallinna Kunstigümnaasium, Liis Viru
Eesti keele õpetajate tuumikgrupp kutsus kooli kõiki eesti keele õpetajaid üles tähistama koos
õpilastega emakeelepäeva ülekoolilise loovtööde näitusega.
1.–3. klasside õpilased lõid illustratsioonid Eesti, eesti keele või muu haakuva teemaga
luuletustele. Luuletuste ja illustratsioonitehnikate valik oli iga õpetaja ja klassi enda otsustada.
Töid koos luuletekstidega eksponeeriti näitusel kooli 2. korruse koridoris.
4.–6. klasside õpilased tegid Eesti, eesti keele või muu haakuva teemaga vabavärsilisi
illustreeritud luuletusi, nii et luuleridade esitähed moodustasid ülevalt alla sõna sõnad, näiteks
„Eestimaa“ või „eesti keel“. Sõnade ja illustratsioonitehnikate valik jäi iga õpetaja ja klassi enda
otsustada. Töödest tehti näitus kooli 3. korruse koridoris ja trepihallis.
7.–12. klasside õpilased kirjutasid sõnadega „Eile nägin ma Eestimaad“ algavaid vabavärsilisi
luuletusi. Tööd pandi näitusele kooli 4. korruse koridori.
Lisainfo SIIN.
Esitaja: Johanna Sandra Tippo
Algupärane eestikeelne rakubioloogia ülikooliõpik
„Rakubioloogia“, koostajad Sulev Kuuse, Toivo Maimets, toimetajad Mart Viikmaa, Rein Sikut.
Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023, 1180 lk.
Rakubioloogia instituudi moodustamisega 1992 sai tuule tiibadesse ka eestikeelse
kõrgkooliõpiku idee. Kõige varasem paberil õpik „Molekulaarne rakubioloogia“ ilmus professor
Toivo Maimetsa sulest 1999. a. Esimene rakubioloogiat ja tema kõrvaldistsipliine koondav
mahukas õpik avaldati e-õpikuna aastal 2018. Vastilmunud kõrgkooliõpik on põhjalikult ümber
töötatud, uuendatud ja täiendatud versioon, seega on sisuliselt tegu täiesti uue õpikuga. Nii võib
öelda, et õpik on veerandsaja aasta pikkuse mõtte elluviimise tulemus. Raamat on varustatud
termini- ja autoriindeksiga ning lisatud on ka soovitatava kirjanduse peatükk, mis haakub
rakubioloogia õpetamisega Tartu Ülikoolis.
Õpik toob tippteaduse eesti üliõpilaseni emakeeles. Keele ja mõtlemise lõiming kinnistab
rohkem selgeid seoseid eri suundade vahel, kui võimaldanuks mõne võõrkeelse õpiku tõlge.
Leidub eraldi molekulaarbioloogia, arengubioloogia, biokeemia, geneetika jm õpikuid, ent
„Rakubioloogia“ kaante vahel on peale võõrõpikuis käsitletu ka immunoloogia, kasvajabioloogia,
koebioloogia ning põhjalik meetodite peatükk.
31 õppejõu mõttetöö on saanud 1180 leheküljel ühtseks tervikuks, ilmestatud teadlaste ning
Pallase kõrgema kunstikooli õppejõudude ja üliõpilaste joonistega. Üle 200 foto pärineb 38-lt
TÜ, EMÜ vm teadusasutuse teadlaselt. Biokeemikute, geneetikute, mikro-, molekulaar- ja
rakubioloogide vaadet on avardanud taimefüsioloogia, immunoloogia ja histoloogia õppejõud
ning keemikud ja füüsikud.
Omakeelne kõrgkooliõpik hindamatu väärtusega nii praegustele kui ka tulevastele põlvedele. On
ju eesti õppejõudude ülesanne avaldada oma töid lisaks inglise ja teistele keeltele ka eesti
keeles: et areneks emakeelne teadusmõte, täpsustuks teaduskeeles kasutatav terminivara ja
laieneksid omakeelse teaduse piirid.
Esitajad: Peep Nemvalts, Kai Võlli
ET Teater „Lydia Koidula. Minu elu“ Soomes
Ana Lepik, ET Teater
ET Teater on eestlaste rahvuslik teater Soomes. ET Teater on oma 8 tegutsemisaasta jooksul
toonud vaatajateni mitmete eesti kirjanike ning kultuuritegelastega (Jaan Kross, Eino Baskin,
Jüri Krjukov, Juhan Viiding, Artur Alliksaar jne) seotud tekste ja etendusi, aidates elus hoida nii
eesti keelt kui ka kultuurisidet kodumaaga.
Viimaseks ja vast kõige olulisemaks keeleliseks ning ka märgiliseks teoseks on ET Teatri
näitleja ja lavastaja Ana Lepiku uus lavastus „Lydia Koidula. Minu elu“, mis räägib Lydia Koidula
elust ning tema luulest. Etendus on paralleelselt eesti ja soome keeles ning selle tarbeks on
tõlgitud soome keelde mitmeid Koidula luuletusi. Lavastus on soojalt vastu võetud nii Soomes
elavate eestlaste kui ka Soome estofiilide seas, aidates nii tutvustada Eestit, eesti keelt ning
kultuuri ja meie rahvuslike juuri laiemalt ka väljaspool Eesti piire.
Esitaja: Aleks Revel
Eesti keele maja projekt „Kirjutame KOOS raamatu“ ja lugemik „Lõpuks leidsin sind“
Integratsiooni Sihtasutuse Eesti keele maja, projektijuht Pille Maffucci. Raamatu autorid Marta
Dolgošev ja Pille Maffucci, toimetaja Airi Broberg, metoodik Mare Kitsnik, kunstnik Ragne Hoog.
Raamatu kaasautorid on õppijad. Narva, 2023, 91 lk.
Aastatel 2022–2023 käivitus Narva eesti keele maja eestvedamisel loominguline projekt
„Kirjutame KOOS raamatu“. Idee sündis vajadusest pakkuda eesti keele õppijale võimalust
arendada eesti keeles lugemise oskust materjaliga, mis oleks lihtsam ilukirjandusest, kuid siiski
parajalt nõudlik, samas äratundmisrõõmu pakkuv. Projekti süda hakkas tuksuma 2022. aasta
mais, kui Narva eesti keele maja käivitas julge üleskutse keeleõppijatele jagada lühilugusid, mis
keskenduksid naljakatele ja erilistele keelelistele apsakatele. Eesmärk oli luua eluline ja köitev
keeleõppematerjal kesk- ja kõrgtasemel eesti keele õppijatele. Oma lugusid saatsid nii eesti
keele õppijad ja õpetajad kui ka eestlased ise. Erinevaid lugusid kogunes ligi 70. Marta
Dolgošev ja Pille Maffucci on meisterlikult sidunud elust nopitud lood õppematerjaliks.
Raamatus on 25 lugu, iga loo juures on ülesanded, mis aitavad kas paremini mõista teksti sisu,
kultuurilist tausta või mingit eesti keele grammatilist aspekti. Näiteks võib mitut moodi mõista
väljendeid „leibu ühte kappi panema“ või „süda läigib“. See ka mõnus lugemine eestlastele, kes
saavad lugudest aimu, kuidas tunneb ennast eesti keele õppija. Raamatu tiraaž on 1600
eksemplari.
Lisainfo SIIN
Esitajad: Anna Farafonova, Kai Võll
Belgia eesti laste luulekogu „Jõuluriim“
Eesti Selts Belgias
Kaunite piltidega luuleraamat „Jõuluriim“ on inspireeriv ühislooming, mis sündis välismaal
elavate eesti laste ja noorte eesti keele oskuse arendamist väärtustava kogukonna
jõupingutuste viljana. Ettevõtmine, mida vedas Eesti Selts Belgias, andis väliseesti lastele ja
noortele suurepärase võimaluse end emakeeles väljendada ning oma loomingu üle uhkust
tunda. Raamatust leiab 75 vahvat laste endi poolt kirjutatud luuletust. Erilist rõõmu teeb, et nii
mõnigi laps ja noor pani paberile elu esimesed luuleread. Luulekogu illustreerisid Brüsselis
vabatahtlike entusiastide eestvedamisel tegutseva Eesti kooli kunstiringis käivad noored. Noori
autoreid toetasid ja innustasid õpetajad ja lapsevanemad, kelle südameasjaks on laste eesti
keele ja meele hoidmine.
Luulekogu on kõigile huvilistele üle ilma imetlemiseks tasuta kättesaadav ka virtuaalkujul SIIN.
Esitaja: Artur Kink
Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi lugemisprogramm „Täna lugeja, homme tegija!
Töörühma juhid Ann Aruvee ja Signe-Britt Sild
Lugemisprogrammi eesmärk on populariseerida lugemist ja tunnustada neid, kes hindavad
lugemist kui väärtuslikku hobi. Lugemine on tihedalt seotud keeleoskusega: lugedes areneb
funktsionaalne lugemisoskus, muutub rikkamaks sõnavara, paraneb eneseväljendus. Need
lapsed ja noored, kes armastavad lugeda, on sageli ka oskuslikud keelekasutajad ning
väärtustavad oma emakeelt või eesti keelt teise keelena.
Lugemisprogrammis osalevad nii õpilased kui ka õpetajad, kes märgivad loetud raamatud kooli
kodulehel olevasse küsimustikku. Õppeaasta jooksul tehakse kolm vahekokkuvõtet, kus
parimad lugejad saavad kingiks väärt raamatuid uudiskirjandusest. Parim klass saab enda kätte
rändkarika.
Sel õppeaastal on lugemisprogramm seotud Euroopa kultuuripealinnaga – eesmärk on läbida
187 km ja jõuda kooli eest Tartusse (10 raamatut = 1 km). Kogu TJG koolipere on hakanud
rohkem lugema ja loetu üle arutama. Lugedes hoiame eesti keelt! Kes täna lugeja, on homme
tegija!
Esitaja: Siret Paasmäe
Eesti keele kui teise keele tööraamat „Tore eesti keel“ (I ja II osa)
Lea Maiberg, Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas
Lea Maiberg, Hedi Minlibajeva ja Nonna Meltsas on üle kahekümne aasta tegelenud eesti keele
kui teise keele õpetamise ja populariseerimisega. Nad on aktiivsed koolitajad ning praktikutena
väga hästi kursis õpetajate vajadustega. Sellest lähtudes selgitavad hästi teooriat, selle
vajalikkust ja keelekümbluse põhimõtete praktilist rakendamist tegevuste ja näidete kaudu.
Nende sulest on ilmunud mitmed õppematerjalid, mis on aktiivses kasutuses nii vene kui ka
eesti õppekeelega lasteaedades.
Tööraamat „Tore eesti keel“ (I, II osa) on mõeldud keeleõppeks ja lapse üldoskuste
arendamiseks. Lapsel on võimalik omandada sõnavara, tutvuda Eesti kultuuriga ja arendada
mänguliselt keeleoskust. Tööraamatud tuginevad lasteasutuse riiklikule õppekavale ja sobivad
kasutamiseks nii lasteaedades kui ka pereringis. Materjal on lapsesõbralik, motiveerib last eesti
keelt õppima – just sellised õppevahendid toetavad varajast keeleõpet. Kuigi tööraamatud olid
algselt mõeldud muu emakeelega lastele, on need leidnud tee ka paljude eesti laste kodudesse.
Esitajad: Marina Blitsõna, Anna Golubeva
Võru keele õpik-tööraamat esimesele kooliastmele
„Võro keele opiraamat“, koostajad Tiia Allas, Mariko Faster, Kaile Kabun, Margus Konnula, Evely
Haug, Triinu Laan, Triin Toom, illustreerija Marja-Liisa Plats, kujundaja Marja-Liisa Plats,
toimetajad Mariko Faster, Kaile Kabun. Võro Instituut, 2023, 110 lk.
2023. aastal ilmus trükist „Võro keele opiraamat“, mis mõeldud võru keele tutvustamiseks-
õpetamiseks esimeses kooliastmes. Õpiku teljeks on koolisügisega algav aastaring.
Õpiku 30 peatükis tutvustatakse võrokese jaoks olulisi tähtpäevi ja nähtusi, et koos keelega ja keele
kaudu teha lapsele lähedasemaks ka Vana-Võromaad ja võru kultuuri.
Õpiku juhatab sisse lühike võru keele põhitõdede tutvustus. Kõik peatükid algavad teemakohase
jutukese või luuletusega. Mõnes peatükis on väike grammatikaõpetus, kus võru keelevorme
tutvustatakse võrdluses eesti keelevormidega. Järgnevad ülesanded, kus saab oma võru keele
oskust juba proovile panna. Ülesannete koostamisel on püütud lõimida keelt teiste valdkondade
– loodusloo ja kunstiõpetusega, isegi matemaatikaga, eesmärgiks õpimaterjali elulähedus.
Kõigis peatükkides pakuvad virgutust Contra krutskilised ütlemised. Iga peatüki lõpetab
ruutkood, mis viib õppuri Helüaita või Youtube’i mõnd teemaga köidetud lugu või laulu kuulama.
Esitaja: Rainer Kuuba
Artiklikogumik „Sõna sekka“
„Sõna sekka. Valik kirjutisi 1997–2023“, autor Jüri Viikberg, toimetaja Mari Kendla. Emakeele
Seltsi toimetised nr 81. Tallinn, 2023, 430 lk.
Kogumik „Sõna sekka“ on valik Jüri Viikbergi kirjutistest, mis on ilmunud aastail 1997–2023.
Raamat valmis keeleteadlase 70. sünnipäevaks ning tõstab esile tema mitmekülgse ja
üksikasjaliku uurimistöö tulemusi. Jüri Viikberg on Eesti Keele Instituudi murdeuurija ja
vanemleksikograaf, kes käsitleb (murde)sõnavara, selle päritolu ja omavahelisi seoseid
põhjalikult ja sõnaosavalt.
Kogumiku kirjutised on jagatud nelja teema alla, millest esimene ja suurim on murded, teine
väliseestlased ning nende keelekasutus ja kolmas saksa laensõnad. Neljas teema „Seda ja
teist“ koondab erisuguseid artikleid slängist murdeluuleni. Põnevat ja kasulikku võib
kogumikust leida nii filoloog kui ka tavalugeja. Raamat väärib tunnustust aasta keeleteona, sest
selle kirjutised kinnitavad eesti keele mitmekihilisust, omapära ja rikkust. Eesti keel on esitatud
seoste ja ühenduste (murded, laenud, hõimurahvad, väliseestlased) toel paeluv süsteem, mille
kujunemine väärib selgitamist, arutlemist ja edasist uurimist.
Esitaja: Mari-Liis Kalvik
Eesti keele õppe ja analüüsi keskkond ELLE
Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut, Pille Eslon, Jaagup Kippar, Kais Allkivi-Metsoja,
Kaisa Norak, Harli Kodasma, Taavi Kamarik, Karina Kert, Silvia Maine, Mikk Tarvas
ELLE on Tallinna Ülikoolis arendatav keskkond eesti keele õpetamiseks, õppimiseks ja
keeleanalüüsiks. Keskkonna aluseks on eesti vahekeele ehk õppijakeele korpus (eesti keele kui
teise keele ja võõrkeele õppijate kirjalike tekstide kogu).
ELLE keskkond võimaldab seda korpust pidevalt täiendada. Järjest täienev keelematerjal annab
ülevaate õppijate oskustest ja raskustest erinevatel keeletasemetel ning aitab seeläbi arendada
keeleõpperakendusi ja -materjale. Keskkond võimaldab a) õppijal keelematerjali põhjal ise
reegleid tuletada või õpitut kinnistada; b) toimetada kirjutatud tekste (korrigeerida kodutöid ja
lihtsustada ametitekste): c) kontrollida õpilaste kirjalikke töid, valida ja koostada õppevara
lähtudes eri taseme õppijate tüüpilisest keelekasutusest; d) analüüsida tekstide sisu ja
keelekasutust näiteks keele-, kultuuri- ja meediauuringutes.
Esitaja: Kai Võlli
Eesti punktkirja aabits
„Eesti pimedate aabits“, autorid Merlyn Arvola, Sirli Heil. Punktkiriväljaanne. Tartu, 2023.
Punktkirja õpetamise metoodika tõi aastaid tagasi Soomest Eestisse kooli kunagine õpetaja
Anne Kõiv. Selle metoodika põhjal ongi valminud aabits, mille tegemine võttis aega umbes kolm
aastat.
2023. a valminud punktkirja aabits koosneb kolmest osast. Esimene osa keskendub eeloskuste
selgeks saamisele, teine osa aga tähtede õppimisele, kus iga tähe jaoks on tööleht. O-tähe lehel
on näiteks sõnad „kool“, „oli“, „ploom“, „kole“ jne. Lehe lõpus on harjutamiseks ja õpitu
kinnistamiseks laused, millest tuleb kokku seotud tekst. Kolmandas osas on tekstid. Aabitsa
juurde kuulub ka õpetajaraamat. Õpik ongi pigem suunis ning iga õpetaja saab lähtuda oma
õpilaste tempost ja jõudlusest.
Koostajate kinnitusel oli kõige raskem aabitsasse sõnu leida. Püüti valida lühikesed ja lihtsad
sõnad, kuna punktkirjas lugemine läheb lapsel alguses väga aeglaselt. Lisaks tuleb iga sõna
tausta pimedale lapsele selgitada.
Autoritel on kavas koostada ka lugemik, mis sisaldab eesti kirjanike lühemaid tekste.
Esitaja: Kai Võlli
Eesti kirjanduse päev riikliku tähtpäevana
Rein Veidemann, Maarja Vaino
Tallinna Kirjanduskeskuse ettepanekul ja Riigikogu otsusel tähistatakse 30. jaanuaril eesti
kirjanduse päeva. Alates 2023. aastast see päev riiklikus tähtpäevade kalendris ka lipupäev.
Päevaga väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ja tänapäeva kirjandust ning pööratakse
tähelepanu kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Kirjanduspäev on valitud analoogia
põhjal emakeelepäeva ja Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva kattumisega, seda tähistatakse
Anton Hansen Tammsaare sünnipäeval.
Idee selle päeva tähistamiseks esitas kirjandusprofessor Rein Veidemann neli aastat tagasi,
päeva eestvedaja aastal 2023 oli Tallinna kirjanduskeskus eesotsas selle direktori Maarja
Vainoga.
Eesti kirjanduse päeva tähistamine on suurepärane võimalus tutvuda kirjanduse erinevate
aspektidega ning nautida eesti kirjanike loodud teoseid, tähtsustada eesti keelt ja selles keeles
loodut.
Esitaja: Kai Võlli
Narva eestikeelse hariduslinnaku loomine
Narva Eesti Gümnaasium, Irene Käosaar
2023. aastal loodi Narva eestikeelne hariduslinnak, mille keskseks sündmuseks oli Narva Eesti
(riigi)Gümnaasiumi avamine. Värskelt kokku tulnud gümnaasiumi meeskond alustas koos
õpilastega uue lähenemisega hariduslinnaku loomist asenduspinnal Kreenholmis, tuues
sellesse piirkonda elu ning positsioneerudes tugevalt Narva ja siinse eesti kogukonna loo
osaks. See on kogukonna kool, mis ühendab haridus-, kultuuri-, ühiskondliku ja ettevõtluselu
parimaks haridusvõimaluseks. Vaid 3% Narva elanike emakeel on eesti keel – täismahus
eestikeelse hariduse pakkumine on väljakutse. Eesmärk on pakkuda õpilastele hariduse
omandamise võimalust eestikeelses ja -meelses ning õppija personaalset arengut toetavas
keskkonnas.
Eestikeelse Narva edendamine on üks olulisi Eesti riigi prioriteete – just kvaliteetne eestikeelne
kooliharidus on eeldus, et eesti keelt kõnelevad noored tahavad Narvas elada ja siia naasta, et
oma linna arengus aktiivselt kaasa lüüa.
Esitaja: Irene Käosaar
Eesti Keeletoimetajate Liidu kodulehe rubriik „Keeletoimetaja soovitab“
Eesti Keeletoimetajate Liit, Helika Mäekivi, Hille Saluäär
Keeletoimetajate liidu kodulehe rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“ pakutakse kirjutajale
võimalusi, kuidas koostada selget, arusaadavat, ladusat ja tabavat eestikeelset teksti.
Keeleinimeste vabatahtliku tööna valminud nõuanded viivad edasi heakeelsuse tavasid, on
toeks autorile ja mõtteaineks igale keeleärksale inimesele. Oodatud on kõigi keelehuviliste
kaastööd, mille loeb üle kogenud keeletoimetajate kolleegium.
Rubriik valmis keeletoimetajate liidu 10. sünnipäeva puhul. Tähtpäevaks uuendatud kodulehe
värske rubriigi esimesed kolm keelenuppu avaldati 7. oktoobril 2022. a. Sellest ajast saati on
üle kümne autori avaldanud 40 keelenuppu eri teemadel, nt selge keel, kantseliit, moesõnad,
sõnamoodustus, sõnavara, võõrmõju, algustäht ja kokku-lahkukirjutamine.
Rubriigiga „Keeletoimetaja soovitab“ aidatakse kaasa kirjakeele hoidmisele ja arendamisele
ning heakeelsuse levitamisele ühiskonnas (https://keeletoimetajateliit.ee/).
Esitajad: Eesti Keeletoimetajate Liit, Aili Künstler
Üritustesari „Soome-ugri kirjanduskohvik“ ehk SUKK Eesti Kirjandusmuuseumis
Sergei Troitskii, Nikolai Kuznetsov
Keeltevahelisi kontakte vahendav ja analüüsiv soome-ugri kirjanduskohvik SUKK. Üritus tõi
kokku erinevad tõlkijate ja huviliste põlvkonnad ning laiemalt ka teisi kultuurihuvilisi. Üritus oli
mitmemõõtmeline: võõras keeles luulet prooviti lugeda, analüüsiti, miks kasutati just nimelt
sellist sõnavara, hinnati tõlgete sobivust nii lähtekeelele kui eesti keelele. Iga SUKK-i sündmus
oli pühendatud ühele soome-ugri kirjandusteosele ja selle tõlgetele teistesse keeltesse, samas
polnud vähem oluline osa ürituse käigus loodud uutel tõlgetel erinevatest keeltest eesti keelde
ja vastupidi (nt uued tõlked eesti keelest usbeki, poola, itaalia, vene, prantsuse, mari, soome jt
keeltesse).
Kirjanduskohvik kaasas keele ja kirjanduse eksperte ja aitas analüüsida teose tõlkimise
iseärasusi. Analüütiline lähenemine eesti keelele ja poeetilistele tõlgetele oli osalejatele kasulik
ja väljundiks olev üle 200 lehekülje tõlkeid on kindlasti erinevaid rahvaid ühendav. Ma arvan, et
just praegu on Eestis selline üritus oluline kui tugi üksteise mõistmisele ja keele omandamisele.
Üritustel osales ka professionaalseid tõlkijaid, kes avasid tõlke erijooni ja tutvustasid tõlkimist.
Niisiis kohtusid erinevad põlvkonnad Rein Taageperast, Arvo Valtonist praeguste üliõpilasteni.
Vestluseid modereerisid ja alustekste valisid Sergei Troitskii ja Nikolai Kuznetsov.
Esitaja: Mare Kõiva
Noor luuletaja ja laulukirjutaja EiK, kelle erakond on eesti keel
Eik Erik Sikk (artistinimega EiK)
EiK on noor luuletaja ja laulukirjutaja, kes kirjutab laulusõnad loomulikult eesti keeles. EiK peab
oluliseks palju eesti keeles lugeda, sealhulgas seletavat sõnaraamatut, teeb oskuslikult riime ja
sõnamänge, andes teada, et eesti keeles saab ja et eesti keel on igaühe enda kättevõtmise asi
(vt OPi saadet https://kultuur.err.ee/1609167934/eik-peavoolumuusikat-tegema-ei-hakka-ma-eitaha-oma-moraali-vastu-minna minutist 4.25). On olnud Sõnause kampaanianägu: „Tere, mina
olen EiK ja minu sõna on võbe.“ Oma kuuenda albumi „ei lase sul magada“ (ilmus 31.10.2023)
laule nimetab ta mõtestatud tümakaks, kus kohtuvad punk ja Jaak Johansoni sõnad housemuusika ja peavoolu räpiga.
Vaata lisaks SIIT
Esitaja: Aili Künstler
Vabaduse kool: Ukraina põgenike keeleline ja sotsiaalne lõimimine Eesti ühiskonda
Vabaduse kool, direktor Olga Selištševa
Vabaduse kooli keeleteoks on kvaliteetse eesti keele õpetamine erineva kodukeelega lastele ja
noortele, kes põgenesid Ukrainast seonduvalt 24.02.2022 alanud sõjategevusega. Eesti keele
õpetamine annab võimaluse kujundada eesti keele head mainet teiste rahvuste seas, kes
pärinevad erinevatest kultuuriruumidest ja kõnelevad eesti keelest erinevat keelt. Eesti keele
oskuse abil saavutatakse paremad võimalused ühtekuuluvustunde kujundamisel ja ühiskonda
integreerumisel.
Vabaduse kooli strateegiline juhtimine on eesti keele tähtsuse tõstmiseks loonud kogu kooli
hõlmava süsteemse lähenemise. Lisaks igapäevasele eesti keele õpetamisele tegeletakse eesti
keele kui kultuuri kandja populariseerimise ja väärtustamisega konkreetsete sihtrühmade
põhiselt – õpilased, lapsevanemad ja õpetajad. Kontseptsioon jaguneb kolmeks: 1) keele
õppimisega seotud tegevused koolis; 2) eesti keele praktiseerimisega seotud tegevused (k.a
ürituste kava); 3) eesti keele kui kultuuri edasikandja populariseerimine.
Esitaja: Merili Murakas
Väikelaste jutustamisoskuse arendamine: Kirjastuse Studium väljaanded „Jutustades jutustama“ (I ja II osa)
Merit Hallap, Marika Padrik, Signe Raudik
„Jutustades jutustama“ I ja II osa komplekt toetab lapsevanemaid ja lasteaia- ning algklasside
õpetajaid laste tekstiloomeoskuse arendamisel. Erineva keerukusega pildiseeriad ja juhendid
laste tekstiloomeoskuse arendamiseks suunavad mõtlema, jutte koostama ja mõistma.
Pildiseeriatel on kujutatud õpetlikud lood, mille aines on võetud laste igapäevaelust. Seeriate
koostamisel on autorid silmas pidanud teaduslikult põhjendatud metoodikat.
Jutustamisoskusest sõltub lapse eneseväljenduse rikkus ning koolis edukas toimetulek. Hea
suuline jutustamisoskus loob eeldused kirjaliku teksti koostamise oskusele, on aluseks edukale
suhtlemisele ning toimetulekule koolis ja hilisemas elus.
Esitaja: Kai Võlli
„Jutulinna“ lihtsustatud tekstidega lugemik 1. klassile
Autorid Õnne Ints, Kätlin Vainola, kunstnik Elina Sildre. Tallinn, 2023, 140 lk.
„Jutulinna“ õppekomplekti keelekooli lisavihikutele on lisandunud lihtsustatud tekstidega
lugemik. Need väljaanded aitavad „Jutulinna“ 1. klassi komplekti järgi õppida ka muukeelsel
lapsel. Lugemiku kasutamine on kavandatud I poolaastasse. Õpetajat toetab üldõpetuslik
töökava.
Autorkond on üksteist täiendav: Õnne Ints on staažikas õpetaja ja usin koolitustel käija, Kätlin
Vainola paljude lasteraamatute autor ja ajakirja Hea Laps toimetaja ning Elina Sildre
antoloogiate, õpikute, töövihikute ja tegelusraamatute illustreerija ja koomiksikunstnik. Õnne
Ints ja Elina Sildre on osalised mitme teisegi „Jutulinna“ algklasside õppekomplekti väljaannete
koostamisel. Lihtsustatud tekstiga raamatute järele on suur nõudlus. „Jutulinna“ komplekti
lugemik on omanäolisena ja komplekti osana hea eeskuju teistele.
Esitaja: Kai Võlli
„Eesti grammatika“
Helle Metslang, Mati Erelt, Külli Habicht, Tiit Hennoste, Reet Kasik, Pire Teras, Annika Viht, Eva
Liina Asu, Liina Lindström, Pärtel Lippus, Renate Pajusalu, Helen Plado, Andriela Rääbis, Ann
Veismann. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023, 1264 lk.
„Eesti grammatika“ on mastaapne koguteos, mis kirjeldab enam kui tuhandel leheküljel eesti
keele ehitust alates häälikutest kuni lausete ja dialoogideni. Viieosaline raamat annab ülevaate
eesti keele foneetikast ja fonoloogiast, sõnamuutmisest ja sõnamoodustusest, kirjalikust
süntaksist ning esmakordselt ka suulise keele süntaksist ja dialoogi põhiehitusest.
Sissejuhatus tutvustab keele tasandeid ja keelekirjelduse põhimõisteid.
Värske eesti keele grammatika käsitlus toetub tänapäevase keelekasutuse andmetele ning toob
esile ka keelekasutuse varieerumise ja muutumise suundumused. Tegemist on kahtlemata eesti
keeleteaduse suurteosega.
Lisainfo SIIN
Esitaja: Reili Argus
Raamat „See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732”
Koostanud Kai Tafenau, Kristiina Ross ja Aivar Põldvee. EKSA, 2023. 640 lk.
Kai Tafenau, Kristiina Rossi ja Aivar Põldvee kahe aastakümne jooksul koostatud hiigeltöö teeb
kättesaadavaks eesti keelemõtte avasajandit peegeldavad allikad, mis olid seni olnud raskesti
kättesaadavad või jäänud avaldamata. Monumentaalse koguteose koostajad tõlkisid eesti
keelde varaseimad eesti keele teemalised kirjad, protokollid ja kirikuraamatute eessõnad, muu
hulgas jõudis esmakordselt täismahus eestikeelsena lugejateni Adrian Virginiuse
autobiograafia. Dokumendid on arhiividest välja otsitud, eestindatud ja varustatud teksti
mõistmiseks vajalike kommentaaridega. Raamatus publitseeritakse ka seni avaldamata
kirikulaulude tõlked ja nende kriitika.
Üksikdokumentidele lisaks on raamatus põhjalikud üldistavad käsitlused toonasest keeleelust
Eestis ja keelemõtte avaldumisest tegelikus kirjakeeles kirikulaulude tõlgete näitel, samuti
isikulooline osa tollastest keele- ja kirjanduselu kujundajatest. Mahukas ja väärikas koguteos
aitab eesti kirjakeele kujunemislugu senisest märksa terviklikumalt kirjeldada.
Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus
„Johannes Aavik ja keeleuuendus“ eesti keeles
Autor Antoine Chalvin, prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai. Raamat sarjast Gigantum
Humeris. Tallinn, 2023, 280 lk.
Heete Sahkai eestinduses on Antoine Chalvini teosest „Johannes Aavik et la rénovation de la
langue estonienne“ (2010) saanud tõlketeos „Johannes Aavik ja keeleuuendus“ (2023).
Ulatuslik ja põhjalik ülevaade keeleuuendajast Johannes Aavikust on nüüd lõpuks emakeeles
kättesaadav õppuritele, õpetajatele ning kõigile asjahuvilistele. Filoloogist tõlkija Heete Sahkai
esineb siin oma tuntud headuses, tõlkekeel on ilmekas ja nõtke, teos pakub ohtralt avastamisning lugemisrõõmu.
Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus
Viru-Nigula Hariduse Seltsi suvelavastus „OTTÕ“
Viru-Nigula Hariduse Selts, Jaune Kimmel
Viru-Nigula Hariduse Seltsi suvelavastus "OTTÕ" (2023) vaatab tagasi pastori, eesti
keelekorraldaja ning talurahva kirjaoskuse eestkõneleja ning ajakirjaniku Otto Wilhelm Masingu
(1763–1832) keele- haridusalasesse tegevusse Viru-Nigula pastoriks olemise ajal (1795–
1815). Autori ja lavastaja Jaune Kimmeli ning trupi tõlgendus on tänuväärne sissevaade eesti
keele ajalukku. Lavastuse „OTTÕ“ puhul väärib esiletõstu nii algupärane, autoritekstina
valminud näidend kui ka selle meelelahutuslikus vormis laiema avalikkuse ette toomine.
Ennekõike tõstame esile eesti keele ajaloo ühe perioodi vaatluse alla võtmist, tõlgendamist ning
vahendamist avalikkusele. Kuigi lavastus on tähtis kohaliku kultuuriloo- ja pärandi kontekstis,
on lavastusel laiem kõnepind eesti keeleruumis tervikuna, kuna aitab omalt poolt kaasa eesti
kirjakeele kujunemisel ühe kesksema keelearendaja tegevuse ja pärandi jäädvustamisele.
Esitaja: Emakeele Seltsi juhatus
